← Eesti

2-18-13923/31

Obsah (13)§ 3§ 168§ 423§ 269§ 657§ 654§ 462§ 331§ 401§ 633§ 702§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-13923 Määruse tegemise aeg ja koht 19.07.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Meeli Kaur ja Indrek Soots Kohtuasi XX hagi YY vastu e

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele. 8. Hageja on esitanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, millised olid avaldatud tsiviilasjades nr 2-15-5729 ja nr 2-16-11886 ning sellega seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus viitas VÕS § 1047 lg-tele 1-4 ja märkis, et Riigikohus on 3

(7)selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt lahendid nr 3-2-1-95-05, p 25; nr 3-2-1-43-09, p 14; nr 3-2-167-10, p 16; nr 3-2-1-166-12 p 13). Kohtu arvates ei ole VÕS § 1047 alusel konkreetsete tsiviilasja raames esitatud andmed käsitletavad andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. 9. Kohus tugines

§ 3lg-le 1, § 4 lg-tele 1 ja 2, § 5 lg-tele 2 ja 3.

Igal isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda, mistõttu ei ole põhjust arvata, et hageja kohta saaks olla andmeid avaldatud isikule, s.o kolmandale isikule, kellele ei oleks pidanudki hageja suhtes andmeid avaldama. Seega tsiviilasjades nr 2-15-5729 ja nr 2-16-11886 avaldatud andmed hageja kohta ei saa olla teatavaks tehtud õigustamata kolmandatele kui kõrvalistele isikule, vaid need on tehtud teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid, ning teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste esitatu õigsuse või vääruse kohta vahetult samas tsiviilasjas. Kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamist reguleerib

ning hagejale on konkreetses kohtumenetluses tagatud vastaspoole seisukohtadega mitte nõustudes nende ümber lükkamine samas menetluses. Samuti on tagatud edasikaebeõigus kohtulahendile sellega mitte nõustumisel. Kuna riik ei pea andma õigust hagejale konkreetsest kohtumenetlusest eraldi kohtumenetluses esitatud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, siis ei ole võimalik tuvastada ka hageja õiguste rikkumist selliste väidetavate ebaõigete andmete avaldamise või korduva avaldamisega ja nõuda võimalikku mittevaralise kahju hüvitamist. 10. Kuivõrd

§ 168lg-te 3-5 aluseid ei esine, jäid menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja selle põhjendused 11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on jätnud hagi vastuolus

§ 423lg-ga 2 läbi vaatamata.

Hageja taotletud eesmärki on võimalik saavutada.

  1. Kohtu seisukoht, et VÕS § 1047 ei käsitle tsiviilasja raames avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, on põhjendamata ning vastuolus põhiseaduse ja Riigikohtu praktikaga. Kohtu käsitlus õigustamata kolmandast isikust on vastuolus VÕS §-ga
  2. Viidatud norm käsitleb andmete avaldamist ning kohus on hageja mõistes samuti kolmas isik. Antud juhul on toimunud andmete avaldamine kitsas ringis, samal ajal on tsiviilasja nr 2-16-11886 lahend avalikult kättesaadav Riigi Teatajast. Järelikult on andmed (sh ebaõiged) avaldatud laiemale avalikkusele. Vaidlustatud määrus tekitab õiguslikult ebaselge olukorra, kuna kohtu järeldus on vastuolus ka jõustunud lahendiga asjas nr 216-11886, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
  3. Kohus on valesti järeldanud, et hagejal oli võimalik eelneva tsiviilasja raames kostja valeväited ümber lükata. Tsiviilasjas nr 2-16-11886 kostja poolt vande all valeütluste andmise ajaks oli asjas eelmenetlus lõppenud ning uusi tõendeid enam esitada ei saanud. Praeguses asjas ei ole tegemist väidetavalt ebaõigete andmete 4

(7)ümberlükkamise nõudega. Hageja esitatud videosalvestistega on tõendatud kostja poolt valeväidete avaldamine, milline asjaolu on tuvastatud ka jõustunud lahendiga kriminaalasjas (milles ei leidnud lihtsalt tuvastamist isiku tahtlus). Hageja hinnangul peab sellises olukorras just riik tagama hageja õiguste kaitse, sest vastasel korral kiidab kohus heaks vande all valeütluste andmise ning hagejal puuduvad muud võimalused oma õiguste kaitseks. Selliselt õõnestab vaidlustatud määrus kogu kohtusüsteemi autoriteeti. 14. Kohus on ekslikult leidnud, et faktiväidete avaldamist kohtumenetluses reguleerib

.

sisaldab kaitsenorme, mille eesmärk on tagada õigusemõistmine õigete asjaolude põhjal. Kui menetlusosaline annab vande all ebaõige seletuse, siis peab isikule olema tagatud võimalus lükata ebaõiged faktiväited ümber. 15. Kuivõrd kohus kohaldab õigust ise, tulnuks kohtul täiendavalt analüüsida, kas hageja on kostjale tekitanud kahju õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kuivõrd

§ 269

lg 2 kohustab isikut vande all andma üksnes tõeseid ütlusi ja seda kaitsenormi on kostja antud juhul rikkunud, siis materiaalõigus (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koostoimes § 1045 lg-ga 3) annab kannatanule õiguse nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud VÕS § 1045 kohaldamist kahju hüvitamise nõude eeldusena. 16. Vaidlustatud määrus rikub hageja põhiõigusi ning on vastuolus põhiseadusega. Kohus on valesti kohaldanud

§ 3

lg 1 samastades seadust riigiga ja leides, et riik ei pea andma õigust hagejale käesolevas olukorras hagi esitamiseks. Seadus peab tagama hagejale õiguse kohtusse pöördumiseks ning praegusel juhul on selleks põhiseaduse § 17 ja VÕS §

  1. Kohus on alusetult ja õigusvastaselt piiranud hageja juurdepääsu kohtumenetlusele. Menetluse edasine käik
  2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ja edastas Määruse põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi läbi vaatamata. Hageja määruskaebuse väited ei anna alust teha ringkonnakohtul maakohtust erinevat järeldust.

§ 657lg 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mistõttu käesolevas määruses ei korrata

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 lähtuvalt maakohtu määruse põhjendusi.

20. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama kostja poolt tsiviilasjade nr 2-15-5729 ja nr 2-16-11886 menetlemisel avaldatud ebaõiged faktiväited ja hüvitama hagejale mittevaralise kahju. Maakohus jättis hagi

§ 423

lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi on esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. 21.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või 5

(7)eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas nõude VÕS § 1043 ja § 1047 järgi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
  1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtumenetluses menetlusosalise poolt esitatud väiteid ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (tsiviilasja nr 3-2-1-166-12 otsuse p 13). Kolleegiumi arvates peab olema kolmandate isikute näol tegemist kõrvaliste isikutega, kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Ringkonnakohtu arvates ei saa kolmandate isikutena VÕS § 1047 mõttes käsitleda teisi menetlusosalisi ja kohut. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või siis kohustusega vaidlus lahendada.
  2. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud

§ 3lg 1 ja piiranud hageja juurdepääsu kohtumenetlusele.

Õige on maakohtu järeldus, et kuna tsiviilasja menetlemisel menetlusosalise poolt avaldatud faktiväiteid saab ümber lükata samas menetluses, kus need avaldati, siis ei ole põhjendatud anda menetlusosalisele õigus eraldi menetluses taotleda eelnevas menetluses avaldatud faktiväidete tõesuse tuvastamist ja nende ümberlükkamist. Riik ei pea andma õiguskaitset hagidele, millega taotletakse sisuliselt ühe ja sama vaidluse korduvat menetlemist. Kohtumenetluses avaldatud faktiväiteid kontrollitakse samas menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja seetõttu ei ole kohtumenetluses esitatud faktiväidete (andmete) ümberlükkamist enam võimalik VÕS § 1043 ja § 1047 alusel esitatud hagis taotleda.

  1. Maakohtu määruses väljendatud seisukohad ei ole vastuolus põhiseaduse ega Riigikohtu praktikaga, nagu väitis määruskaebuses hageja. See, et maakohus on eelnevalt hageja sarnast nõuet menetlenud (tsiviilasi nr 2-16-11886), ei tähenda, et käesolevas asjas ei saaks kohus otsustada erinevalt. Kaebuse esitaja poolt viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid on tehtud praegusest vaidlustest erinevate asjaolude kohta ja neist ei saa teha kaebaja poolt soovitud järeldust.
  2. Puutuvalt määruskaebuse väitesse, et tsiviilasjas nr 2-16-11886 tehtud lahend on avalikult kättesaadav, märgib ringkonnakohus, et tegemist on ilma isikuandmeteta lahendiga, ja hagejal oli soovi korral seoses võimaliku eraelu puutumatuse kahjustamisega võimalus esitada kohtule

§ 462

lg 3 järgi taotlus kohtulahendi avalikustamata jätmiseks, millist võimalust hageja ei kasutanud. Lisaks ei ole hageja esile toonud, kuidas lahendi avalikult kättesaadavus mõjutab hageja õigusi. 26. See, et tsiviilasjas nr 2-16-11886 avaldas kostja väidetavalt ebaõigeid faktiväiteid pärast eelmenetluse lõppemist, ei tähenda, et hagejal oleks puudunud selles menetluses võimalus neid ümber lükata.

§ 331

lg 2 järgi on uue väite esitamisel teisel menetlusosalisel juhul, kui ta ei oska väidetu osas kohe seisukohta võtta, võimalus taotleda kohtuistungi edasilükkamist.

§ 401lg 2 järgi on pärast 6

(7)tõendite uurimist võimalus menetlusosalistel täiendada asja arutamist. Kui kohus on lahendi tegemisel arvestanud menetlusosalise poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud uut väidet, ilma et oleks võimaldanud teistel menetlusosalistel selle osas oma seisukohta avaldada, on maakohtu lahendi peale esitatud kaebuses võimalus esitada

§ 633lg 5 ja § 652 lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid.

Jõustunud kohtulahendi osas on selleks ette nähtud teistmine (

§ 702jj).

Seega oli hagejal kirjeldatud olukorras võimalik kostja väidetele samas menetluses vastata. Sellises olukorras ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks taotleda uue hagiga teise tsiviilasja menetluses avaldatud andmete ümberlükkamist. 27. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et isikule peab olema tagatud võimalus lükata ebaõiged faktiväited ümber juhul, kui menetlusosaline annab vande all ebaõige seletuse. Ka vande all antud seletuses esitatud asjaolude ümberlükkamise võimalus on teistel menetlusosalistel tulenevalt

-s sätestatust. Vande all esitatud väidete ümberlükkamiseks VÕS § 1043 ja § 1047 lg 4 järgi esitatud hagi korras ei anna alust ka see, et hiljem on kriminaalmenetluses tuvastatud avaldatud väidete ebaõigsus. 28. Kolleegiumi arvates ei ole esitatud nõuet võimalik rahuldada ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Hageja poolt viidatud

§ 269

lg 2, mille järgi annab pool enne ütluste andmist vande, millega kinnitab, et avaldab tõeseid fakte, ei ole kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, mis annaks teistele menetlusosalistele õiguse nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Normi eesmärgiks ei ole kaitsta teisi menetlusosalisi. Vande tähenduseks on, et valevande puhul on ette nähtud kriminaalkorras vastutus (KarS § 320) ning vande andmisega lubab isik, kes annab vande all ütlusi, avaldada tõe midagi varjamata ja muutmata (psühholoogiline mõju). 29. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta määruskaebuse läbivaatamise menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 177lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Ringkonnakohus määrab, et kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist maakohtule. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar Meeli Kaur Indrek Soots 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.