← Eesti

2-18-10263/22

Obsah (7)§ 101§ 108§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102

Tsiviilasi nr 2-18-10263 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2019.a, Tallinn Tsiviilas

§ 101lg-st 1 tulenevalt miinimumelatise väljamõistmist.

Samuti leidsid hagejad, et

§-st 108 tulenevalt tuleb kostjal maksta tagasiulatuvat elatist 1161 eurot mõlemale hagejale eraldi.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna hagejad elasid emaga eraldi alates 15.12.2017.a ja 2017.a oli miinimumelatis 235 eurot, moodustas 2017.a tagasiulatuv elatis 128,87 eurot (7,5806 eurot/päevas × 17 päeva = 128,87 eurot). Alates 01.01.2018.a oli miinimumelatis 250 eurot. Seega oli 6 kuu elatis 1500 eurot, millele lisandus neli päeva juulikuust, s.o 32,26 eurot (8,065 eurot/päevas × 4 päeva = 32,26 eurot). Kokku moodustas tagasiulatuv elatis 1661 eurot, millest tuli maha arvata 500 eurot, mille kostja oli juba tasunud. Seega tuli kostjal tasuda 1161 eurot tagasiulatuvat elatist. Kostja vastuväited

  1. Kostja tunnistas hagis esitatud nõudeid osaliselt. Kostja hinnangul oli hageja tagasiulatuva elatise nõue alusetu. CC ja kostja leppisid 2018.a jaanuaris kokku, et kostja maksab laste ülalpidamiseks elatist alates aprillikuust kokku 250 eurot, kuna lapsed viibivad olulise aja ka kostja juures. Kostja väitis, et lapsed olid tema juures 2018.a jaanuaris 20 päeva, veebruaris 19 päeva, märtsis 19 päeva, aprillis 7 päeva, mais 12 päeva, juunis 9 päeva ja juulis 10 päeva. Arvestades eeltoodut, leidis kostja, et põhjendatud on temalt mõlema hageja kasuks välja mõista elatis 125 eurot. 10.01.2019.a kohtuistungil avaldas kostja, et tema hinnangul on kahe lapse ülalpidamiseks 270 eurot piisav. Esimese astme kohtu otsus
  2. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Harju Maakohus jättis rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõude. Maakohus mõistis kostjalt iga hageja kasuks välja elatise perioodi 05.07.2018.a kuni 28.02.2019.a eest 987,74 eurot ja alates 01.03.2019.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 270 eurot.

§ 96

ls 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p-i 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (RKTKo nr 3-2-1-69-13 p 17, RKTKo nr 3-2-1-118-12 p 13).

§ 99

lg-test 1 ja 2 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning ülalpidamise 2

(7)Tsiviilasi nr 2-18-10263 kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (RKTKo nr 3-2-1-118-12 p 15 ja RKTKo nr 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 19, RKTKo nr 3-2-1-118-12 p 15).

§ 100

lg 1 ls 1 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise väljamõistmisel tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada (RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 16). Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (RKTKo nr 3-2-1-37-11 p 12). Maakohus ei mõistnud kostjalt välja tagasiulatuvat elatist perioodi eest enne hagi esitamist.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvestades asjaoluga, et CC ja kostja leppisid pärast lahkuminekut kokku, et kostja maksab laste ülalpidamiseks elatist kokku kahele lapsele 250 eurot alates 2018.a aprillikuust, mida tõendavad nende elektrooniline kirjavahetus ning hagejate esindaja kinnitus, ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ja selles osas tuleb hagejate nõue jätta rahuldamata. Maakohus leidis, et hagejate edasiulatuva elatise nõude rahuldamine alates hagi esitamisest (05.07.2018.a) seaduses sätestatud miinimummääras on põhjendatud. 2018.a oli seaduses sätestatud miinimumelatis 250 eurot ning 2019.a 270 eurot. Seadusega ettenähtud miinimumelatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus (RKTKo nr 3-2-17-05, p 20). Lapse vajaduste rahuldamiseks ei ole vaja tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära (ibid.). Kuna hagejad ei nõua rohkem kui seaduses sätestatud elatise miinimum, tuli nimetatud ulatuses elatis hagejate kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul ei esinenud

§ 102

lg-st 2 tulenevat alust elatise vähendamiseks.

102 lg 2 sätestab, et erandina saab mõjuval põhjusel alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Mõjuv põhjus võib

§ 102

lg 2 ls 4 järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Riigikohus on leidnud, et mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Hagejad käivad kostja juures 3

(7)Tsiviilasi nr 2-18-10263 kuni kahel nädalavahetusel kuus ja lisaks sellele viibivad hagejad kostja juures veel mõnel õhtul kuus pärast kooli või lasteaeda. Nimetatud asjaolu ei saa olla alus kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ka ei saa selleks olla kostja poolt lapse sünnipäeva korraldamine või jalgratta ostmine. Kohtu hinnangul tuli arvestada ka veel sellega, et kostja sissetulek kuus on 1489,03 eurot (brutos), kuid hagejate ema sissetulek oli kuni 01.09.2018.a 1115,68 eurot (netos). Kohtuotsuse tegemise ajal oli hagejate ema koondamise tõttu töötu ning sai töötu abiraha 638,02 eurot kuni 702,34 eurot. Kostja sissetulek oli seega kaks korda suurem hagejate ema sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et miinimumelatise väljamõistmine on põhjendatud. 2018.a. oli miinimumelatis 250 eurot ja 2019.a 270 eurot. Seega tuli hagejate kasuks välja mõista elatis perioodi 05.07.2018.a kuni 28.02.2019.a eest 987,74 eurot {(250 : 31 × 27 = 217,74 eurot) /2018 juuli elatis/ + [5 × 250 + 2 x 270] /2018.a. augusti kuni 2019.a.veebruarikuu elatis/ - [6 × 125 + 2 × 135] /ühe lapse kohta makstud elatis alates juulist 2018.a kuni veebruar 2019.a/} ning alates 01.03.2019.a 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulus väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tulenevalt hagejate taotlusest ning TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust, määras kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning kohustas kostjat tasuma sissenõutavaks muutunud elatise 987,74 eurot kummagi hageja kasuks viivitamatult ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  1. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Apellatsioonkaebus
  2. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kostjalt mõisteti välja elatis perioodi 05.07.2018.a kuni 28.02.2019.a eest summas 987,74 eurot ning alates 01.03.2019.a kuni laste täisealiseks saamiseni 270 eurot mõlemale hagejale. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates 01.03.2019.a summas 240 eurot kuus. Mõistes kostjalt välja elatise kummagi lapse ülalpidamiseks perioodi 05.07.2018.a kuni 28.02.2019.a eest 987,74 eurot, jättis kohus arvestamata sellega, et lapsed viibivad ka kostja juures. Kostja juures viibimisega kannab kostja lastega seonduvad kulud. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele (vt kostja 04.02.2019.a seisukoht), kuid kohus jättis sellega arvestamata. Samuti jättis kohus arvestamata sellega, et kostja käis 2018.a juulis lastega välismaal reisil, mis põhjustas kostjale olulisi kulusid. Kostja juhtis ka sellele kohtu tähelepanu 10.01.2019.a kohtuistungil ning hagejate seaduslik esindaja ei vaielnud sellele vastu. Harju Maakohus oleks pidanud perioodi 05.07.2018.a kuni 28.02.2019.a eest väljamõistetava elatise tasaarvestama kostja mõistlike reisikuludega. Maakohus asus otsuse p-s 17 seisukohale, et käesoleval juhul ei esine aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Maakohus oleks pidanud arvestama aga sellega, et hagejate ema saab lapsetoetust, mis nähtub ka tema pangakonto väljavõttest (2018.a 55 eurot iga lapse kohta, 2019.a 60 eurot iga lapse kohta). Harju Maakohus oleks pidanud lähtuma iga lapse igakuise elatise miinimumi arvutamisel 2018.a valemist 500 eurot : 2 - 55 eurot : 2 = 222,50 eurot ning 2019.a valemist 540 eurot : 2 - 60 eurot : 2 = 240 eurot, millest lahutatakse kostja vahetud mõistlikud ülalpidamise kulud. Eeltoodust tulenevalt oleks Harju Maakohus pidanud välja mõistma kostjalt igakuise elatise kummagi lapse ülalpidamiseks alates 01.03.2019.a mitte rohkem kui 240 eurot kuus. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-18-10263 Maakohus põhjendas otsuse p-s 18 kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras asjaoluga, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek on käesoleval ajal kaks korda väiksem kui kostja sissetulek. Hagejate seadusliku esindaja sissetuleku vähendamise põhjus oli töökohalt koondamine alates 01.09.2018.a, mida kinnitavad hagejate seadusliku esindaja tõendid. Samuti kinnitas hagejate seaduslik esindaja 10.01.2019.a korraldaval kohtuistungil, et kuigi ta saab Töötukassalt abiraha, ei otsi ta uut töökohta. Vastavalt Riigikohtu praktikale on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15; RKTKo nr 3-2-1-21-15, p 14; RKTKo nr 3-2-1-19-07, p 12). Lisaks leidis maakohus ekslikult, et miinimumelatise väljamõistmine on põhjendatud tulenevalt vanemate sissetulekute ajutisest vahest. Kostja hinnangul ei ole selline kriteerium mõistlik, arvestades sellega, et elatis mõistetakse välja hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja taotles peatada tagatiseta Harju Maakohtu otsuse viivitamatu täitmine. Harju Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra, mille kohaselt on kostja kohustatud viivitamatult tasuma sissenõutavaks muutunud elatise 987,74 eurot kummagi hageja ülalpidamiseks. Kostja hinnangul ei jätnud Harju Maakohus kostjale mõistlikku võimalust perioodi 05.07.2018.a kuni 28.02.2019.a eest väljamõistetud elatist vaidlustada. Arvestades käesolevas kaebuses toodu väidetega ning asjaoludega ja võttes arvesse väljamõistetud elatise suurust, mis on kostja sissetulekust peaaegu 1,5 korda suurem, on kohtuotsuse resolutsioon põhjendamatu. Samuti täidab kostja kohtuotsuse osa, millega kostjalt mõisteti välja igakuine elatis 270 eurot kummagi lapse ülalpidamiseks iga kuu
  1. kuupäevaks, ehk 540 eurot kahele lapsele. Lisaks eeltoodule viitab Harju Maakohus otsuse p-s 8 tõendile, mida menetluses üldse ei esitatud, s.o. „Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid seisukoha suhtluskorra määramise asjas esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise osas“. Poolte vahel ei olnudki suhtluskorda puudutavat asja. Samuti nimetas maakohus CC ja VV vahel sõlmitud eluruumi üürilepingut, mis sõlmiti tegelikult RR ja VV vahel. Eeltoodust järeldab kostja, et maakohus analüüsis tõendeid pinnapealselt ning ei süvenenud piisavalt toimiku materjalidesse. Hagejate seisukoht apellatsioonkaebusele
  2. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Maakohus analüüsis kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kostja arvates panustab ka tema oma lastesse. Samal ajal ei toonud kostja välja ega tõendanud konkreetseid kulusid, sh kulutusi reisile, millele ta apellatsioonkaebuses viitas. Üldteada on asjaolu, et vanemad kohustavad oma lapsi kasvatama ja neid ülal pidama. Seega on igati mõistetav, et lapsed, kes viibivad oma vanema juures, saavad temalt ka ülalpidamist, sealhulgas toitu. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja tegeles lastega minimaalselt. Kostja väidab, et hagejate ema sissetulek on väiksem kui temal, kuna ta ei otsi töökohta. See väide ei vasta tegelikkusele, sest hagejate ema tegeleb täiendõppega, mis võimaldab tal panustada rohkem perekonda. Hagejad ei pea vajalikus kommenteerida kostja teisi väiteid, sest need on asjakohatud ja ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta 5
(7)Tsiviilasi nr 2-18-10263 muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  1. Maakohus ei eksinud, kui mõistis kostjalt hagejate kasuks välja seaduses sätestatud miinimumelatise. Konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades ei anna miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks alust asjaolu, et laste isa (kostja) suhtleb lastega (hagejaga). Seaduses sätestatud miinimumelatis ei ole mõeldud mitte üksnes nendeks juhtudeks, kus lapsed elatise maksmiseks kohustatud vanemaga üleüldse ei suhtle. Miinimumelatise maksmise kohustus kehtib ka nende vanemate suhtes, kelle juures lapsed osa ajast viibivad, kuid kelle juures viibimine ei ületa teatud määra. Kohtupraktika kohaselt ongi selline tavaline, elatise maksmiseks kohustatud vanema juures viibimise aeg, mis ei anna veel alust seaduses sätestatud miinimumelatise vähendamiseks, kaks nädalavahetust ja mõned õhtud nädala sees igas kuus. Seega ei viita käesoleva vaidluse asjaolud sellele, et hagejad oleksid kostja juures ja ülalpidamisel sedavõrd suures ulatuses, et see annaks alust vähendada elatist alla miinimummäära.
  2. Maakohus ei eksinud, kui mõistis elatise välja ka perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Hiljemalt sellest ajast pidi kostja mõistma, et tal tuleb maksta elatist ja teha seda seaduses sätestatud miinimummääras. Juhul, kui lahus elavad vanemad jagavad kulutused kokkuleppel, võib see toimuda erinevatel viisidel, kuid juhul, kui vanemate vahel kokkulepet ei ole või kui kokkulepe enam ei toimi, tuleb lahus elaval vanemal anda ülalpidamist rahas, mitte üksikuid ostusid tehes ja kulutusi kandes. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka see, et kostja käis hagejatega väidetavalt reisil või tegi mõne muu üksiku konkreetse kulutuse. Elatise andmisel ei saa vaadata mitte seda, millised kulutused on lahus elav vanem kandnud, vaid seda, kui palju vähenes ülalpeetavate ülalpidamise vajadus elatise andmiseks kohustatud isiku poolsete kulutuste tõttu. Teiseks pidi kostja mõistma, et peale seda, kui võimalikud eeldatavad ülalpidamise alased kokkulepped enam ei toimi ja kostja suhtes on juba esitatud raha saamisele suunatud elatishagi, tuleb elatist anda raha maksmise teel. Sellisel juhul ei ole välistatud ka isa täiendavad võimalikud kingitused või täiendav isapoolne panustamine oma laste osas, kuid täiendavad kingitused ei vähenda elatise andmise kohustust, sest isa poolt valitud kulutused ja muud hüved ei vähenda reeglina neid vajadusi, mille jaoks on elatis mõeldud. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see, kui kostja on vahepealsel ajal elatist mingis osas maksnud. Seda saab vajadusel arvestada täitmise käigus.
  3. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei anna lastetoetuse saamine elatise vähendamiseks alust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lastetoetusi saab võtta miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmise alusena arvesse üksnes juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik vastava taotluse õiges menetlusetapis (maakohtus, asja sisulise arutamise käigus) esitab ja kui esinevad veel mingid muud, täiendavad asjaolud. Käesoleval juhul vastavad eeldused täidetud ei ole.
  4. Maakohus käsitles oma otsuses kostja ja hagejate ema sissetulekute erinevusi. Kostja esitas sellisele käsitlusele apellatsioonkaebuses vastuväiteid. Need vastuväited ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Seadusest tulenevalt tuleb mõlemal lapsevanemal anda alaealistele lastele ülalpidamist eelduslikult võrdses määras. Sellest põhimõttest ei ole maakohus kõrvale kaldunud. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja miinimumelatise, mille puhul kehtib eeldus, et ka teisel vanemal lasub samas ulatuses ülalpidamise andmise kohustus. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-18-10263
  1. Maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust ka need etteheited, mida apellant tegi maakohtupoolse tõendite hindamise osas. Maakohus ei rajanud oma otsust nendele tõenditele, mille hindamise osas apellant maakohtule apellatsioonkaebuses etteheiteid tegi.
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täitmise peatamise ja täitemenetluse peatamise taotlused. Vastavate taotluste rahuldamiseks puudub alus ja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Esiteks ei ole vaidlustatud maakohtu otsus viivitamata täidetav. Maakohus märkis oma otsuse resolutsioonis pelgalt, et teatud osas tuleb maakohtu otsus täita viivitamatult, so koheselt peale otsuse jõustumist, kuid maakohus ei märkinud, et maakohtu otsus oleks olnud viivitamata, st enne otsuse jõustumist täidetav. Täitemenetluse peatamise taotluse saab esitada peale seda, kui täitemenetlus on algatatud. Sellist taotlust, nagu selle esitas kostja, et peatada tuleks täitemenetlus etteulatuvalt, st juba enne seda, kui täitemenetlus üleüldse algatatakse, rahuldada ei saa. Veelgi enam, täitemenetluse algatamine eeldab täitedokumendi olemasolu, mis saab olla eelkõige kas jõustunud või enne jõustumist täitmisele kuuluv kohtulahend. Kostja ei ole esile toonud, et tema suhtes selline täitedokument eksisteeriks. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hagejate seaduslik esindaja esitas hagejate apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt kandsid hagejad ühiselt apellatsioonimenetluses kulusid 120 eurot (koos käibemaksuga). Kulud tekkisid seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud, need ei ole ülepaisutatud ja kulud tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.