← Eesti

2-18-13188/24

Obsah (5)§ 654§ 356§ 459§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18

§ 654lg 6).

8. Põhjendatud ei ole kostja taotlus peatada käesolev menetlus seoses sellega, et Hollandi kohtus on hageja vanemate vahel pooleli hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 356

lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesolevas asjas tehtav lahend sõltub Hollandis toimuvast hooldusõiguse alasest kohtumenetlusest. Kuivõrd hageja viibimiskoht on praeguse aja seisuga tema isa juures Hollandis, siis on võimalik käesolev tsiviilasi lahendada, ootamata ära Hollandis toimuva hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidluse jõustunud lahend. 5 Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga ei ole kostja esitanud andmeid, et Hollandis oleks hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus lähiajal lõpule jõudmas/jõudnud. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid Hollandis toimuva vaidluse eeldatava kestuse kohta. Kostja on maakohtu menetluses üksnes teatanud, et Hollandis toimus kohtuistung 2019. a aprillis. Välisriigis toimuv kohtumenetlus võib osutuda aeganõudvaks ning põhjendatud ei oleks jätta last selle kestuse ajaks elatiseta. Kui kohtumenetluse tulemusel peaks kostja saama lapse elu- ja viibimiskoha määramise ainuõiguse, siis esineks alus muuta varasemat otsust kostjalt elatise väljamõistmise osas (

§ 459). 9.

Põhjendatud ei ole etteheited maakohtule materiaaõigusnormi väära kohaldamise osas. Kostja (apellandi) arvates tulnuks temalt väljamõistetavat elatist vähendada. PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus elatise vähendamiseks seisneb selles, et kostjal tuleb maksta kinni lapsega suhtlemise kulud (eelkõige reis Hollandisse) ning hageja seadusliku esindaja sissetulek ja elatustase on piisav hageja ülalpidamiseks. Maakohus tuvastas kostja sissetulekute suuruse ning analüüsis kostja esitatud tõendeid Hollandisse reisimise ja majutuse kulude osas. Kohus leidiski, et esineb mõjuv põhjus vähendamaks elatist alla miinimummäära hagejale Hollandis makstava lapsetoetuse võrra. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega ning leiab, et esitatud asjaolud ei anna alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist nullini. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud uutele väidetele ja tõenditele kinnitamaks, et ta ei ole võimeline tasuma elatist lisaks lapsega suhtlemise kulude kandmisele.

§ 652

lg 4 kohaselt peab uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavast pool oma kaebuses põhjendama. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud väiteid ja tõendeid oma varaliste koormiste kohta esitada juba maakohtus. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja esmakordselt ringkonnakohtus esitatud väited kostja igakuiste kulutuste (üür, kommunaalkulud, laenukohustused, toit, riided jm) kohta.

  1. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud lapse tegelike huvide ja vajadustega. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt elatist miinimummääras, siis ei pidanud kohus lapse vajadusi tuvastama. Küll aga, vähendades elatist alla miinimummäära, pidi maakohus hindama et lapse huvid ei saaks kahjustada miinimumist väiksema ülalpidamise määramisega. Nii ongi maakohus leidnud, et hageja seadusliku esindaja (isa) sissetulek on piisav katmaks hageja vajadused olukorras, kus kostja maksab hagejale elatist alla miinimummäära. Ülejäänud väidete osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja hagejale õigusabi ringkonnakohtus 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, s.o kokku esindajakulu 520 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on esindajakulu põhjendatud osaliselt, s.o 3 tunni ulatuses. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 390 eurot. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.