← Eesti

1-18-86/117

Obsah (18)§ 181§ 60§ 7§ 92§ 81§ 61§ 339§ 91§ 63§ 126§ 289§ 268§ 288§ 179§ 180§ 337§ 340§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2019 kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-86 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Iv

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

Maakohus luges tõendatuks, et Siim Haukkale etteheidetud kuriteod on süüdistuses märgitud ajal ja kirjeldatud viisil toime pandud, kannatanutelt on varastatud süüdistuses loetletud esemed ning neile on tekitatud kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses. Samuti on kohus leidnud, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollid tõendavad Siim Haukka kasutuses olnud telefoni abonendi viibimist ja liikumist Läänemaal ajal, mil vargused toime pandi ning põhjendatuks peab kohus ka järeldust, et koos abonendiga viibis Läänemaal nende omanik. Kohus luges ka tõendatuks, et Siim Haukka ja K. Suursaar liikusid Läänemaal Siim Haukka kasutuses olnud punase Volkswagen kaubikuga, mille sarnast tunnistajad KN ja UP nägid SSS külas ja LLL külas ajal, mil süüdistuste kohaselt seal vargused toime pandi. Vaatluse käigus on tuvastatud Siim Haukka kasutuses olnud sõiduki Volkswagen (reg nr XXXXXX) rehvimustri sarnasus TN-le kuuluva AAA talu territooriumilt sündmuskoha vaatluse käigus leitud sõiduki rehvijälgedega. Jäljeekspertiisiga (akt nr 16E-TR0019) on leidnud tõendamist, et kannatanute TT, LS, AS, VK, ME, KO, MS ja TT elamutesse sissetungimisel kasutati ühtesid ja samu tööriistu, lõiketange, näpitsaid, torutange või muid analoogseid tööriistu. Sellest järeldub, et vargused pani toime üks ja sama isik või isikute grupp. Samas asus kohus seisukohale, et jäljeekspertiisiaktides nr 16E-TR0019 ja nr 17E-TJ003 esitatud jalatsijälgede ekspertiis ei kinnita ega lükka ümber Siim Haukka viibimist KO elamus ja CC suvemaja terassil. Ekspertiisiaktile lisatud hindamisskaala kohaselt tähendab eksperdi vastus „võib olla“ null varianti. Kohus leidis ka, et esitatud DNA-eksperdi arvamusel puudub ilma tõenäosusarvutusteta

§ 60lg-s 2 sätestatud kriteeriumitele vastav tõenduslik jõud.

Seetõttu ei tõenda DNA ekspertiisiaktis antud arvamus K. Suursaare viibimist TN talus ja Siim 4 Haukka viibimist MK haagiselamus ning ei võimalda neid seeläbi tõsikindlalt siduda kõnealuste kannatanute juures toimepandud vargustega. Eelnevast tulenevalt ei saa süüdistatavat siduda ka TT, LS, AS, VK, ME, MS ja TT juures toimepandud vargustega, mille toimepanemisel kasutati samu tööriistu nagu KO elamusse tungimisel. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et uuritud tõendite kogum ei kinnita tõsikindlalt ja kahtlusteta Siim Haukka süüd talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises.

§ 7

lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlust süüdistatava süüdiolekus tema kasuks.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör I. Kalda, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, Siim Haukka süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9 järgi ning talle karistuseks kolmeaastase vangistuse mõistmist. Mõistetavat karistust tuleks KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu
  2. aprilli 2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Karistusaja hulka tuleks KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg
  3. augustist
  4. septembrini 2016, s.o kolm päeva. Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist ka Siim Haukka kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmise osas. Prokurör leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et õigeksmõistev kohtuotsus ei ole põhjendatud. Ka on kohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud. Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et uuritud tõendite kogum ei kinnita tõsikindlalt ja kahtlusteta Siim Haukka süüd talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Arvestamata on jäetud, et süüdistatav ei ole andnud selgitusi tema elukohast
  5. augustil 2016 läbiotsimisel leitud kannatanutelt KO-lt, AS-lt ja CC-lt varastatud esemete päritolu kohta. Kohus on märkinud, et esemed kuuluvad kannatanutele ning need on neile ka tagastatud. Põhjendamatult on kõrvale jäetud ka SS ning MH ütlused esemete päritolu kohta. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit varastatud esemete seaduslikul viisil Siim Haukka valdusesse sattumise kohta. Kohus on andnud ebaõige hinnangu jäljeekspertiisi aktile, mille kohaselt on CC terrassilt sündmuskoha vaatluse käigus leitud jalajälg tõenäoliselt jäetud Siim Haukka vasaku jala spordijalanõuga Hummel. Eksperdi hinnangul on kokkulangevus nii üldtunnustes kui eritunnustes. Seoses jalatsi kulumisega ilmnenud eritunnustega fotol nr 2 on ekspert andnud positiivse arvamuse, tegemist ei ole null-variandiga. See koos CC-lt varastatud kummuti ja päikeseprillide leidmisega Siim Haukka elukohast seob süüdistatavat konkreetse kuriteoepisoodiga ning tõendab varguse toimepanemist. Lisaks CC-lt varastatud esemetele leiti süüdistatava elukohast KO-lt ning AS-lt varastatud esemed, mistõttu tuleks prokuröri hinnangul asuda seisukohale, et erinevatelt kannatanutelt varastatud esemed ei asunud juhuslikult süüdistatava elukohas, vaid on süüdistatava poolt varguste teel omandatud.
  6. Siim Haukka kaitsja esitas prokuröri apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles vaidleb apellatsioonile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub

§-s 338 sätestatud alus. Prokuröri etteheide on suunatud kohtu järeldustele tõendite hindamisel ning kohtuasja lahendusele, mitte õiguse kohaldamisele või menetlusnormide järgimisele. 5 Kaitsja leiab, et kannatanutelt CC-lt, AS-lt ning KO-lt varastatud esemete leidmine Siim Haukka elukohast ei tõenda varguse toimepanemist Siim Haukka poolt. Siim Haukka elukohas 31. augustil 2016 toimunud läbiotsimine ei vastanud kaitsja hinnangul kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele ja oli lubamatu. Läbiotsimine viidi läbi prokuröri määruse alusel, kuid selleks puudus läbiotsimise ajal kehtinud

-i redaktsiooni § 91 lg-s 2¹ nõutud alus, kuna Siim Haukka ei olnud enne läbiotsimise määruse välja andmist kahtlustatav. Siim Haukka allutati kahtlustatavana menetlustoimingule sama määrusega ning see ei ole kaitsja hinnangul seaduslik. Kaitsja leiab, et tegu on menetlusnormi olulise rikkumisega ja seeläbi on saadud tõendid lubamatud. Lisaks on kaitsja seisukohal, et kannatanule CC-le tagastatud päikeseprillide Ray-Ban jõudmine kriminaalasja juurde ei ole jälgitav. Läbiotsimise protokollis puudub

§ 92lg 1 p 4 kohane märge päikeseprillide kohta.

Vastavalt protokollile võeti ära „pruuni värvi kirst koos selles olevate asjadega”, kuid asju nimetatud ja loendatud ei ole ning kirstu ei pitseeritud. Puudust ei kõrvalda ka asjaolu, et prillitoos on läbiotsimisel tehtud fotol, kuna ei ole teada, millised esemed koos kirstuga kaasa võeti. Läbiotsimise ajaks ei olnud ükski kannatanu Ray-Ban päikeseprillide vargusest teatanud, kannatanu CC avastas päikeseprillide kadumise alles 2017. aastal politseis kummuti järel käies. Kaitsja sõnul ei ole Siim Haukka elukohast läbiotsimisel ära võetud esemete (punane kummut, pruun kirst, vutlaris päikeseprillid Ray-Ban, magnetofon JVC, magnetofon Philips) äratundmiseks esitamine korrektselt läbi viidud. Ühtki eset ei esitatud kannatanutele äratundmiseks

§ 81lg 2 kohaselt sarnaste objektide kogumis.

Esemed ei ole oma tunnustelt kaitsja arvates nii erilised, et objektikogumi koostamine polnuks

§ 81lg 3 p 3 alusel nõutav.

Kannatanutelt ei võetud ka

§ 81lg 6 nõutud eritunnuste kirjeldust.

Kaitsja hinnangul tundsid kannatanud esemed ära vaid üldtunnuste alusel. Ka ei ole menetleja äratundmiseks esitamist vormistanud iseseisva menetlustoiminguna, mistõttu ei tekkinud kaitsja sõnul esemete kannatanute poolt äratundmisest ja kirjeldamisest tõendit. Seega ei ole kriminaalasjas lubatavate tõenditega tõendatud, et kannatanud KO, CC ja AS on ära tundunud neilt varastatud esemed. Veel enam, võõra asja valdamine ei tõenda asja varastamist valdaja poolt. Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, et kannatanu CC suvilas varguse toimepanemist Siim Haukka poolt tõendab jäljeekspertiis 17E-TJ003. Spordijalats Hummel, mida ekspertiisis kasutati, võeti ära Siim Haukka elukohas teostatud läbiotsimise käigus, mis eelpool kirjeldatud asjaoludel oli kaitsja hinnangul ebaseaduslik. Seetõttu ei tekkinud äravõetud esemetest tõendeid. Lisaks ei tõenda nimetatud jäljeekspertiisiaktis antud tõenäoline arvamus Siim Haukka süüd, kuna ära ei ole näidatud tõenäosuse määra. Ilma selleta ei vasta ekspertarvamus

§ 60

lg 2 nõuetele ning selle põhjal ei ole võimalik teha järeldust tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta.

  1. Kannatanu CC esitas seisukoha, et soovib süüdlase karistamist ja soovib jätkuvalt tekitatud kahju hüvitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud. 6
  3. Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et maakohus ei ole analüüsinud tõendeid kogumis, rikkudes

§ 61lg-t 2.

Kuna selle menetlusõiguse rikkumise tulemusena on maakohus jõudnud valede järeldusteni, on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega

§ 339lg 2 tähenduses.

Maakohus ei ole käsitlenud koos ühte vargust puudutavaid tõendeid, vaid on käsitlenud tõendeid otsuses tõendiliikide kaupa (ütlused, vaatlusprotokollid, sideettevõtjalt saadud andmete protokollid jne). Sellise lähenemise tõttu ei ole otsusest näha, millistest tõenditest lähtus kohus iga konkreetse süüdistuses nimetatud varguse puhul, kuidas uuritud tõendid iga konkreetse varguse puhul omavahel suhestusid ning milliseid järeldusi kohus neist tõenditest tegi. Prokurör on apellatsioonis osutanud, et Siim Haukka elukohast leiti selle läbiotsimisel KO-lt, AS-lt ja CC-lt varastatud esemeid. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus esmalt vargusi, mille käigus varastatud esemed leiti Siim ja SS toonase elukoha

  1. augustil 2016 toimunud läbiotsimisel.
  3. augustil 2016 toimunud läbiotsimisel leiti Tallinnas PPP asuvast korterist muuhulgas JVC ja Philipsi muusikakeskused, punane kummut, pruun kirst ning selles Ray-Ban päikeseprillid vutlariga (kd II; tl. 105–110). Kannatanute KO, AS ja CC kinnitusel on tegemist neilt varastatud esemetega. Siim Haukka kaitsja leidis apellatsioonivastuses, et läbiotsimisel ning esemete kannatanutele kuulumise tuvastamisel on rikutud menetlusõigust. 8.1 Kaitsja on apellatsioonivastuses avaldanud seisukohta, et läbiotsimine oli ebaseaduslik, kuna selleks andis loa prokurör, mitte eeluurimiskohtunik. Kaitsja möönab, et läbiotsimise ajal kehtinud

§ 91

lg 21 p 1 nägi ette, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal. Kaitsja hinnangul ei olnud aga

§ 91lg 21 p 1 tingimused täidetud.

Nimelt oli see esimene menetlustoiming, millele S. Haukka kahtlustatavana allutati ning seega ei olnud ta enne läbiotsimist kahtlustatav. Kaitsja leiab, et sama määrusega isiku kahtlustatavana menetlustoimingule allutamine ja menetlustoimingule allutamise faktist tulenevalt hõlbustuse kohaldamine ei ole õigustatud ega seaduslik. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt oli prokuröri luba piisav, kui isik oli läbiotsimisele allutatav kahtlustatavana. St läbiotsimine võis olla esimene menetlustoiming, millele isik kahtlustatavana on allutatud. See tuleneb seadusandja eesmärgist

§ 91lg 21 kehtestamisel.

Läbiotsimise ajal kehtinud kujul kehtestati

§ 91lg 21 1.

septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud kahtlustatavatele teistsuguse regulatsiooni kehtestamist sellega, et kahtlustatav on suurema talumiskohustusega isik kui isik, kes on kaasatud menetlusse neist sõltumatutel asjaoludel (seletuskiri on kättesaadav Riigikogu koduleheküljel: 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab9521d9-5558-45b8-c93ab5122208c53b/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seond uvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus). Seega on vajalik, et läbiotsimise ajal oleks alust pidada isikut, kelle juures läbiotsimine toimub, suurema talumiskohustusega isikuks. Järeldusele, et kogutud info on piisav, et allutada isik edasisele menetlusele kahtlustatavana, võib menetleja jõuda ka menetlustoimingu tegemist otsustades, sh prokurör läbiotsimiseks luba andes. Seetõttu ei ole nõutav, et isik oleks saanud kahtlustatava staatuse mõne eelneva menetlustoimingu tõttu. 8.2 Kaitsja leiab apellatsioonivastuses, et päikeseprillide leidmine läbiotsimisel ei ole protokollis fikseeritud ja nende jõudmine kriminaalasja juurde ei ole jälgitav. Läbiotsimisprotokollis on nimetatud üksnes pruuni kirstu leidmist selles olnud asjadega, ilma et asju oleks nimetatud. Asju ei ole loendatud ka kirstu kui asitõendi vaatluse protokollis. Kohtukolleegium tõdeb, et kaitsja väidetest nähtuvalt on menetleja läbiotsimisel ja selle käigu kajastamisel protokollis rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Vastavalt

§ 92

lg 1 p-dele 3 ja 4 tuli läbiotsimise protokollis kajastada otsingute tingimused, käik ja tulemused ning leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks. Protokollis kasutatud sõnastus „pruuni värvi kirst koos selles olevate asjadega“ (kd II; tl 106) ei anna ülevaadet leitud objektidest ega nende tunnustest. Ringkonnakohus möönab, et suure hulga asjade puhul ei ole alati põhjendatud ega võimalikki neid läbiotsimisel ükshaaval kirjeldada. Ka sellisel juhul peab olema siiski kontrollitav, milliseid asju kaasa võeti. Nõustuda tuleb kaitsjaga, et selle oleks taganud nt kirstu pitseerimine, mis peaks olema

§ 92

lg 1 p-st 3 tulenevalt läbiotsimise protokollis kirjeldatud, ning hiljem asitõendi vaatluse käigus kirstus olnud esemete kirjeldamine. Toimikust ei nähtu, et seda oleks tehtud. Menetleja minetus on toonud kaasa selle, et puudub ülevaade, milliseid esemeid koos kirstuga kaasa võeti. Konkreetsete päikeseprillide leidmine ja kaasavõtmine on siiski tuvastatav. Nimelt kuulub läbiotsimise protokolli juurde fototabel, milles olevad fotod kinnitavad, et päikeseprillid vutlariga olid kirstus. Fotol nr 4 on avatud kirst, milles on näha muuhulgas helepruuni vutlarit (kd II, tl. 109). Fotol nr 5 on vutlar kirstust välja võetud ja avatud. Vutlaril on Ray-Ban logo ning vutlaris on näha päikeseprille (kd II; tl. 110). Eelnevast tulenevalt on päikeseprillide jõudmine kriminaalasja juurde jälgitav. 8.3 Kaitsja väitel ei ole tõendatud ka see, et eespool nimetatud asjade puhul on tegemist CClt, AS-lt ja KO-lt varastatud esemetega. Oma seisukohta põhjendab kaitsja sellega, et neid esemeid ei esitatud kannatanutele äratundmiseks

§ 81nõudeid järgides.

Kohtukolleegium kaitsja etteheidet põhjendatuks ei pea. Kohtule esitatud tõendite hulgas äratundmiseks esitamise protokolle ei ole, st selliseid toiminguid tehtud ei ole. Nagu kaitsja ise nendib, otsustab menetlustoimingu tegemise vajaduse menetleja. Ka ei näe menetlusseadustik ette, et mingit asjaolu oleks võimalik tuvastada ainult kindla tõendi abil.

§ 61

lg-st 1 tulenevalt on tõendamiseseme asjaolusid võimalik tuvastada kõigi

§ 63lg-s 1 nimetatud tõenditega.

8 Praegusel juhul on olemas tõendid, mis kinnitavad läbiotsimisel leitud muusikakeskuste, kirstu, kummuti ja päikeseprillide päritolu. Selleks tõendiks on kannatanute maakohtu istungil antud ütlused. Kannatanu CC on andnud maakohtus ütlusi, milles kinnitas, et talle tagastatud esemete puhul on tegemist tema suvilast varastatud esemetega (kd IV; tl. 94 pöördel – 95 pöördel). AS maakohtus antud ütluste kohaselt oli kirstu puhul tegemist tema suvekodust varastatud kirstuga (kd IV; tl. 81 pöördel–82 pöördel), asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on kirst juba tagastatud AS-le (kd III; tl. 77–79). SS ja MH ütlusi, et see kirst oli ostetud vanakraamilaadalt, peab ringkonnakohtus eelnevalt toodud põhjendustel ebausaldusväärseks. Kannatanu KO maakohtus antud ütluste kohaselt oli JVC ja Philipsi muusikakeskuste puhul tegemist tema suvilast varastatud muusikakeskustega. Ütlustes on K. Ott viidanud konkreetsetele detailidele, mille järgi ta muusikakeskused ära tundis. Obiter dictum peab ringkonnakohus vajalikuks esemete tagastamisse puutuvalt juhtida prokuröri kui kohtueelse menetluse juhi tähelepanu sellele, et esemete tagastamine kannatanutele nii nagu see on selles kriminaalmenetluses toimunud, on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on selgitanud, et asitõendina äravõetud eseme valduse konkreetsele isikule üleandmiseks peab lisaks

§ 126lg 3 p-st 2 tulenevale menetluslikule alusel esinema ka materiaalõiguslik alus.

AÕS § 34 lg-s 2 ja § 35 lg-s 3 sätestatu valguses tuleb iga isikut, kelle valdusest menetleja mingi asja asitõendina ära võtab, lugeda selle asja seaduslikuks ja heauskseks valdajaks seni, kuni seaduses sätestatud korras ei ole tuvastatud, et tema valdus oli ebaseaduslik või pahauskne. Seega saab menetleja ise tagastada kohtueelses menetluses asja reeglina vaid isikule, kelle valdusest see ära võeti. Isikule, kes ei olnud asitõendi äravõtmise ajal selle valdaja, võib asja üle anda vaid juhul, kui selleks on asja äravõtmisaegse valdaja ja teiste asjast huvitatud isikute nõusolek (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-35-12 ja
  2. septembri 2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-74-12). Eelnevast tulenevalt ei olnud menetlejal enne Pärnu Maakohtu
  3. jaanuari 2018 otsust õiguslikku alust esemete andmiseks CC-le, AS-le ja KO-le. 8.4 Veel tugineb kaitsja väitele, et Siim Haukka ema MH ütluste kohaselt on punane kummut, päikseprillid ja kirst ostetud erinevatelt nn kirbuturgudelt. Kaitsja leiab, et maakohus on MH ütlused lugenud alusetult ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus peab kaitsjaga nõustuma selles, et maakohtu põhjendused, miks ta pidas MH ütlusi ebausaldusväärseks, on ebakohased. Maakohus on otsuses märkinud: „Kohus ei loe usaldusväärseks MH ütlusi, mille kohaselt osteti Siim ja SS elukohast läbiotsimisel leitud, ära võetud ja kannatanutele tagastatud varastatud esemed kirbuturgudelt. MH on Siim Haukka ema, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et tema ütlused on mõjutatud soovist poega esitatud süüdistuse vastu kaitsta.“ Sellised põhjendused on vastuolus

§ 61lg-ga 1, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.

See, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, tähendab ka seda, et kellegi ütlusi ei või lugeda ebausaldusväärseks ainult selle andja isiku tõttu. Järeldus, et süüdistatava ema ütlusi on mõjutanud soov oma last 9 kaitsta, ei ole keelatud, kuid selle järelduse aluseks peavad olema mingid antud ütlusi ennast iseloomustavad asjaolud. Praegu maakohus sellistele asjaoludele viidanud ei ole. Maakohtu seisukohaga, et MH ütlused ei ole usaldusväärsed, ringkonnakohus siiski nõustub. Esiteks tuleb nentida, et MH väited selle kohta, et ta ostis Ray-Ban päikeseprillid Viimsis toimunud vanavaralaadalt ja punase kummuti Kopli lähistel tööstushoone juures toimunud kirbuturult, ei ole eluliselt usutavad. On raske uskuda, et sama inimene ostab erinevatel aegadel erinevatest kohtadest kaks eset, mis osutuvad ühest ja samast kohast varastatuks. MH, SS ja Siim Haukka ütlusi kõrvutades jääb mulje, et süüdistatav ja tunnistajad on leppinud kokku esitatavas versioonis. Nimelt on süüdistatava ja tunnistajate ütlused põhiväidete osas sarnased, samas täpsustavate küsimuste puhul ei ole osatud vastata või on antud vastuolulisi ütlusi. Nii süüdistatav kui tunnistajad on väitnud, et neil meeldis käia kirbuturgudel ning punane kummut koos ühe kirstuga on ostetud Telliskivi kirbuturult. Nii süüdistatav kui mõlemad tunnistajad on suhteliselt sarnases sõnastuses kinnitanud, et nad käisid palju vanavaraturgudel. Samas MH kinnitus, et ta käis koos Siim ja SS-ga „kogu aeg kirbukatel“ ja teda võeti „kogu aeg kaasa“ (kd IV; tl. 108) on vastuolus Siim Haukka ütlustega, et enamasti käis ta kirbuturgudel koos SS-ga ja mõnikord võtsid nad MH kaasa (kd IV; tl. 114). Ka on MH ja SS andnud erinevaid ütlusi asjade ostmise kohta. Kumbki on väitnud, et just tema ostis kirbuturult kirstu (kd IV; tl. 97 pöördel, 108, 109 pöördel). Samuti nimetas kumbki erineva ostuhinna (kd IV; tl. 97 pöördel, 110). Seejuures tuleb arvestada, et

§ 289

lg-s 1 sätestatud korras näitas prokurör, et SS tuli versiooniga, et eespool nimetatud esemed on ostetud kirbuturult, välja alles kohtus ning kohtueelses menetluses andis ta teistsuguseid ütlusi. Seetõttu luges maakohus SS ütlused ebausaldusväärseks. Ringkonnakohtu hinnangul annab see alust lugeda ebausaldusväärseks ka SS väiteid toetavad MH ütlused.

  1. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et Tallinnas PPP asuvast korterist läbiotsimisel leitud JVC ja Philipsi muusikakeskused, punane kummut, pruun kirst ning selles olnud Ray-Ban päikeseprillid vutlariga olid CC-lt, AS-lt ja KO-lt varastatud esemed. Ringkonnakohus peab tõendatuks, et Siim Haukka valduses on olnud veel AS-lt varastatud esemeid. AS on
  2. juunil 2016 andnud ütlustes loetlenud talt varastatud asju. Loetelus on nimetatud bensiinisaagi Husqvarna, elektrisaagi, mille marki ta ei mäleta, ning 150eurose väärtusega Makita (kd III; tl. 181).
  3. juunil 2018 on AS esitatud avalduse täienduse, milles on täiendanud varastatud esemete nimekirja ja täpsustanud varastatud esemete andmeid (kd III; tl 183). Selles on märgitud, et bensiinisae Husqvarna mudel oli 340, 345 või 350, elektrisae Makita mudel oli uc3041a ja 150eurose väärtusega elektritrell oli Metabo SBE
  4. Samasuguste andmetega tööriistad on olnud Siim Haukka valduses. Nimelt on A OÜ poolt menetleja nõudel (kd III; tl. 29) esitatud lepingu koopia (kd III; tl. 31), millest selgub, et Siim Haukka on 18.06.2016 ehk päev pärast seda, kui AS oli avastanud sissemurdmise, pantinud tööriistad, mille mark ja mudel vastab AS-lt varastatutele: bensiinisae Husqvarna 345, elektrisae Makita uc3041a ja elektritrelli Metabo SBE
  5. Varastatud esemete leidmine kellegi valdusest üksi ei võimalda teha järeldust, et see isik on need asjad varastanud. Sama kehtib S. Haukka poolt panditud esemete kohta. On võimalik, et 10 isik on asja saanud kelleltki teiselt. Küsimuses, kas sellisel juhul on S. Haukka pannud toime kuriteo, ei ole ringkonnakohtul võimalik seisukohta võtta, sest S. Haukkale ei ole sellist süüdistust esitatud ning kohus arutab

§ 268lg-te 1 ja 6 kohaselt kriminaalasja süüdistuse piires.

Muuhulgas on varastatud asjade leidmine Siim Haukka elukohast selgitatav sellega, et tegemist oli ka SS elukohaga. SS on Pärnu Maakohtu

  1. jaanuari 2018 otsusega süüdi tunnistatud (kd IV; tl. 55–60). Seega on olemas jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt on läbiotsimisel leitud asjad varastanud SS. Kuigi maakohtu otsuses on märgitud, et SS pani vargused toime koos Siim Haukkaga, ei või sellest maakohtu otsusest teha järeldust, et tuvastatud on ka Siim Haukka osalus varguse toimepanemisel. Maakohus lahendas
  2. jaanuari 2018 otsusega vaid SS süü küsimust ning Siim Haukka süü küsimus on praeguse kriminaalmenetluse ese.
  3. Seda, et Siim Haukka on pannud toime varguse CC suvilast (RRR kinnistu EEE külas), peab ringkonnakohus tõendatuks. Lisaks sellele, et Siim Haukka kodust leiti CC suvilast varastatud asjad, on olemas tõendid, mis näitavad, et S. Haukka on käinud RRR kinnistul. Seda, et S. Haukka pani toime varguse CC suvilast, näitab apellatsiooni kohaselt ka asjaolu, et elamu terassilt leiti S. Haukka jalatsijälg. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga. Sündmuskoha vaatlusel on terrassil fikseeritud jalatsijäljed ja jalatsijälje fragmendid. Jäljeekspertiisi nr 17ETJ003 raames on jalatsijälgedest või nende fragmentidest tehtud fotosid võrreldud S. Haukka elukoha läbiotsimisel ära võetud Hummeli spordijalatsitega (kd III; tl. 3–16). Ekspertiisiaktist ilmneb, et fotodel 2 ja 3 on mitme erineva jalatsi jälgede fragmente, millest osa ei ole jäetud võrdlusjalatsitega. Ülejäänud jälgedest valdava osa puhul leidis ekspert, et jäljed võivad olla jäetud võrdlusjalatsitega (hinnang D). Fotol 2 oleva jalatsijälje fragmenditest ühe puhul asus ekspert aga seiskohale, et see on tõenäoliselt jäetud ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga (C). Maakohus märkis eksperdiarvamust hinnatest, et aktile lisatud hindamisskaala kohaselt tähendab „ võib olla“ null-varianti, mis kohtu hinnangul ei tõenda ega lükka ümber võimalust, et need jalatsijäljed on jäetud S. Haukkale kuuluvate spordijalatsitega. Eksperdihinnangu kohta, et üks jäljefragment on tõenäoliselt jäetud S. Haukka jalatsiga, märkis kohus, et tõenäoline hinnang ei välista ka vastupidist, s.t tõenäosust, et see jalatsijälg ei ole jäetud S. Haukka spordijalatsiga. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on eksperdiarvamusele hinnangut andes eksinud. Eksperdiarvamus, mille kohaselt jalatsijälje fragment võib olla jäetud võrdlusjalatsiga, tähendab, et tõenäosem on see, et jäljefragment on jäetud S. Haukka jalatsiga, kui see, et see ei ole jäetud S. Haukka jalatsiga. Seda näitab ekspertiisiaktile lisatud hindamisskaala: A – kategooriline jaatav; B – suure tõenäosusega; C – tõenäoliselt; D – võib olla ehk nullvariant; E – tõenäoliselt mitte; 11 F – kategooriline eitav. Sellest skaalast tulenevalt tähendab hinnang D võrdset tõenäosust, et jälg on jäetud võrdlusjalatsiga või mitte. Hinnang C tähendab seega, et suurem on tõenäosus, et jälg on jäetud just võrdlusjalatsiga. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tulenevalt Riigikohtu
  4. novembri 2014 otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-29-14 ei ole tõenäolikust eksperdiarvamusest võimalik järeldusi teha, kui ekspertiisiaktis ei ole näidatud ära tõenäosuse suurust. Viidatud Riigikohtu lahend käsitleb DNA-ekspertiisi. See tähendab, et Riigikohtu seisukohad lähtuvad just DNAekspertiisi eripäradest ning neid ei saa kanda tingimata üle kõigile tõenäolikele eksperdiarvamustele. Seda kinnitab tõik, et
  5. novembril 2015 kriminaalasjas nr 3-1-1-93-15 tehtud otsuses (p 121) on Riigikohus pidanud põhjendamatuks kaitsjate kriitikat käekirjaekspertiisi tõenäoliku eksperdiarvamuse kohta. Kohtukolleegium leiab, et eksperdiarvamusele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringute käiguga, milles ekspert on selgitanud, kuidas ta on eksperdiarvamuses esitatud järeldusteni jõudnud. Jälgede puhul, mille kohta on ekspert märkinud, et need võivad olla jäetud S. Haukka jalatsiga, on ekspert tuvastanud kokkulangevuse jälje ja võrdlusjalatsi üldtunnustes (mustrielementide kujus, mõõtmetes ja nende omavahelises paiknemises) ning enamikul juhtudel sarnasuse kulumises. Ühel juhul on ekspert viidanud ka sarnasusele ühes eritunnuses (jalatsi ekspluatatsioonist tekkinud vigastus), mida ekspert ei pidanud siiski piisavaks tõenäolise arvamuse andmiseks. Arvamuse, et tõenäoliselt on jälg jäetud võrdlusjalatsiga, on ekspert andnud olukorras, kus esines kokkulangevus üld- ja eritunnustes (jalatsi ekspluatatsioonist tekkinud vigastused) ning sarnasus kulumises. Seega sobivad jäljed S. Haukka jalatsitega mitte üksnes suuruse ja mustri kuju poolest, vaid ka kulumise sarnasuse ja jalatsi ekspluatatsioonist tekkinud vigastuse poolest. Arvestades seda, et ekspert on hinnanud jälje vastavust võrdlusjalatsile siiski kõigest hinnetele C ja D, ei ole jäljeekspertiisi tulemused üksi piisavad väitmaks, et S. Haukka on kõnealuse varguse toime pannud. Arvestada tuleb aga, et vastavalt

§ 61lg-le 2 hindab kohus tõendeid kogumis ning jäljeekspertiisi akt ei ole ainus S.

Haukkat süüstav tõend. Selle kasuks, et S. Haukka on pannud toime varguse CC suvilast, näitavad ka tõendid, millest nähtuvalt leiti S. Haukka kodust esemeid, mis CC suvilast varastati. Süüdistusaktis on Siim Haukkat süüstava tõendina nimetatud ka sideettevõtjalt saadud andmete protokolle. Ringkonnakohus ei pea neid aga süüdistuse versiooni toetavaks ja S. Haukka süüd tõendavaks.

  1. mail 2017 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest nähtub (II kd, tl. 116117, 136–139, 177–181), et Siim Haukka kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXXXXXXXX on
  2. juunil 2016 Läänemaal, sh Noarootsis tehtud kõnesid ja saadetud sõnumeid. Samas ei toeta protokollid süüdistuse väidet, et Siim Haukka on varguse toime pannud koos SS-ga, kes on sama varguse toimepanemises juba Pärnu Maakohtu
  3. jaanuari 2018 otsusega süüdi tunnistatud (kd IV; tl. 55–60). Sideettevõtjalt saadud andmetest nähtub, et Siim Haukka 12 numbrilt on
  4. juuni 2016 hommikul helistatud SS numbrile ning samal päeval on vahetatud sms-e. Sel ajal on SS telefon asunud mastide Tallinnas Pikri W1, Pikri U1 ja Pikri Y1 levialas. Seega ei tõenda nimetatud tõend süüdistuse väidet, et Siim Haukka ja SS panid koos toime varguse CC suvilast. Samas nendib ringkonnakohus, et nimetatud tõend ei välista, et Siim Haukka ja SS panid koos varguse toime. Süüdistuse kohaselt pandi vargus toime ajavahemikul
  5. juunist 2016 kuni
  6. juunini
  7. Sideettevõtjalt saadud andmed kajastavad telefoni kasutamist. See, et süüdistuses märgitud ajavahemikust on Siim Haukka Läänemaal, sh Noarootsi kandis telefoni kasutanud vaid
  8. juunil 2016, ei välista, et ta võis viibida samas piirkonnas mõnel muul kuupäeval, kuid ei kasutanud telefoni. See, et suvila terrassil olevad jalatsijäljed võivad olla jäetud S. Haukka jalatsitega ja S. Haukka kodust leiti mitu CC suvilast varastatud eset, annavad ringkonnakohtu hinnangul alust järelduseks, et Siim Haukka on pannud toime varguse CC suvilast. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja jäljeekspertiisi akt kinnitavad, et RRR kinnistult leitud jäljefragmendid on jäetud erinevate jalatsitega (ekspert on andnud kategoorilise arvamuse, et osa jälgi ei ole jäetud Siim Haukka jalatsiga). Kuivõrd selle varguse grupis toimepanemises on süüdi mõistetud ka SS, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Siim Haukka pannud varguse toime grupis SS-ga.
  9. AS SSS talust ja KO SSS talust toime pandud varguste puhul pole peale selle, et Siim Haukka elukohast leiti sealt varastatud asju, muid tõendeid, mis näitaks, et Siim Haukka ise need asjad varastas. Mõlema varguse puhul on süüdistusaktis nimetatud Siim Haukkat süüstavate tõenditena sideettevõtjalt saadud andmete protokolle ning jäljeekspertiisi akti. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita need tõendid Siim Haukka süüd nimetatud vargustes. 11.1 Seoses SSS talust toime pandud vargusega tuleb sideettevõtjalt saadud andmete protokollile hinnangu andmisel arvestada kahe aspektiga: 1) kuna kohtule ei ole esitatud andmeid mobiilside mastide asukoha ja leviala kohta, saab teha järeldusi vaid mastide asukohale viitava nime (nt KullamaaY3) järgi; see tähendab, et võimalik on teha vaid üldisi järeldusi, et isik on asunud samas piirkonnas; 2) süüdistuses märgitud ajavahemik, mille sees vargus toime pandi, on väga pikk (märts 2016–
  10. juuni 2016 kell 12.00). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on S. Haukka telefoninumbrit
  11. ja
  12. juunil 2016 kasutatud Kullamaa mobiilside mastide levialas (kd III; tl. 119, 170). LLL küla asub Kullamaa läheduses. Samas on üldteada, et Kullamaad läbib Risti–Virtsu–Kuivastu– Kuressaare maantee. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist on näha, et vähemalt
  13. juunil 2018 on numbrit XXXXXXXXX kasutanud isik liikunud mööda seda maanteed esmalt Virtsu (telefoni on kasutatud Ellamaa, Risti ja Virtsu mastide levialas) suunas ning hiljem tagasi Tallinnasse. Seda, et S. Haukka oleks
  14. või
  15. juunil 2016 viibinud ka konkreetselt LLL külas, kus SSS talu asub, sideettevõtjalt saadud andmete alusel tuvastada võimalik ei ole. Arvestades seda, et teo toimepanemise aeg on süüdistuses piiritletud väga laialt, ei ole ka teada, kas vargus pandi tegelikult toime just ajal, kui S. Haukka on Kullamaa piirkonnas olnud. 13 Eelnevast tulenevalt on sideettevõtjalt saadud andmed nii üldised, et ringkonnakohus ei pea neid S. Haukka süüd kinnitavateks. 11.2 Kuigi süüdistusaktis on sideettevõtjalt saadud andmete protokolle nimetatud S. Haukkat süüstava tõendina ka Noarootsis EEE külas asuvast SSS talust toime pandud vargusega seoses, ei nähtu kohtutoimikus olevatest sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest, et Siim Haukka oleks viibinud ajavahemikul, kui süüdistuse kohaselt SSS talust vargus toime pandi (12.06.2016 kell 19.00 – 17.06.2016 kell 17.40), Noarootsi piirkonnas. Mais 2017 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollides on Siim Haukka telefoninumbriks märgitud XXXXXXXXX. Sama numbri on oma telefoninumbrina nimetanud Siim Haukka tema kahtlustatavana kinnipidamisel (kd II; tl. 111). II köite lehtedel 177–181 oleva protokolli kohaselt on ajavahemikul 2016 aprillist
  16. juulini 2016 kasutatud Siim Haukka numbrit XXXXXXXXX Läänemaal Noarootsi vallas ainult
  17. juunil 2016 (kd II; tl. 179). Ka teistes protokollides korratakse selle telefoninumbri kohta, et seda ei ole 12.–
  18. juunil 2016 Noarootsi piirkonnas kasutatud (kd III; tl. 81 ja 143).
  19. augustil 2016 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollis on Siim Haukka numbrina nimetatud ka numbrit YYYYYYYYYY (kd III; tl. 166–171). Teiste sideettevõtjalt saadud andmete protokollide kohaselt on see SS number. Ka Siim Haukka kinnipidamise protokollis on see märgitud SS numbriks. Ühtegi tõendit, mis näitaks, et tegemist oli tegelikult Siim Haukka kasutuses oleva telefoninumbriga, kohtule esitatud ei ole. Seetõttu ei oma tähtsust, kas seda telefoninumbrit kasutati 12.–
  20. juunil 2016 Noarootsi piirkonnas – see ei tõenda Siim Haukka asumist Noarootsi piirkonnas.
  21. Süüdistusaktis nimetatud jäljeekspertiisi aktis (nr 16E-TR0019, kd II; tl. 42–80) esitatud eksperdiarvamuste punktidest 3 ja 4 ilmneb, et SSS ja SSS talust toime pandud varguste puhul on kasutatud samu tööriistu nagu mitmete teiste süüdistuses nimetatud varguste puhul (kd II; tl. 54, 55). Neid tööriistu kriminaalmenetluse käigus leitud ei ole. Seega tõendaks ekspertiisiakt Siim Haukka süüd SSS ja SSS talust toime pandud vargustes ainult juhul, kui tõendite kogum näitaks Siim Haukka süüd mõnes teises varguses, milles on kasutatud samu tööriistu. CC suvilast toime pandud vargus nende hulka, kus eksperdiarvamuse kohaselt samu tööriistu kasutatud on, ei kuulu. Kuigi teisi vargusi puudutavaid tõendeid käsitleb ringkonnakohus allpool, tuleb etteruttavalt tõdeda, et ühegi puhul ei võimalda esitatud tõendid piisavalt veendunult öelda, et varguse on pannud toime Siim Haukka. Seega tõendab viidatud jäljeekspertiisi akt vaid seda, et SSS ja SSS talust pani varguse toime sama isik, kes on pannud toime veel mitu süüdistuses toodud vargust; seda, et see isik oleks olnud Siim Haukka, jäljeekspertiisi akti alusel järeldada ei ole võimalik. Süüdistusaktis on märgitud, et eespool käsitletud jäljeekspertiisi akt kinnitab koos sündmuskoha vaatluse protokolliga sedagi, et SSS talust leiti sündmuskoha vaatlusel jalatsijäljed, mis vastavad Siim Haukka jalatsitele. 14 Ringkonnakohus leiab, et sündmuskoha vaatluse protokoll ja jäljeekspertiisi akt on jalatsijälgi puudutavas osas omavahel vastuolus. Sündmuskoha vaatluse protokollis on üheselt öeldud, et hoone elutoa põrandalt leiti üks jalatsijälje fragment. Vaatlusprotokolli kohaselt tehti sellest tõmmis, mis pakendati (kd III; tl. 95). Seda, et hoonest oleks leitud veel jalatsijälgi või nende fragmente, sündmuskoha vaatluse protokollist ei nähtu. Ka sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabelis on kajastatud vaid ühest jäljest tõmmise tegemine (kd III; tl. 110, 111). Ekspertiisimääruse kohaselt esitati jalatsijälje tõmmis jäljeekspertiisiks eksperdile (kd II; tl. 40). Jäljeekspertiisi aktis on aga märgitud, et kõnealuses pakendis on esitatud eksperdile kaks tõmmisepinnaga želatiinkilet, kusjuures ühe puhul on tegemist vasaku jala jalatsi jäljega ja teise puhul parema jala jalatsi jäljega (kd II; tl. 52). Kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokollis räägitakse üheselt ühest jalatsijälje fragmendist ning sellest tõmmise tegemisest, ei ole selge nende tõmmiste päritolu, mille suhtes tehti jäljeekspertiis, ning ses osas tuleb jäljeekspertiisi aktis olev eksperdiarvamus kõrvale jätta. Eelnevast tulenevalt ei tõenda ekspertiisiakt nr 16E-TR0019 seda, et Siim Haukka oleks pannud toime vargused SSS ja SSS talust. Ekspertiisiaktis nr 16E-TR0019 oleva eksperdiarvamuse punktides 3 ja 4 on ekspert andnud kategoorilise arvamuse, et erinevate varguste puhul on kasutatud samu tööriistu järgmiselt:  ekspertiisiks esitatud lukusüdamike pooltel olevad jäljed on jäetud ühe ja sama tööriistaga 1) SSS külas asuvast NNN talust (kannatanu LS), 2) HHH külas asuvast KKK talust (kannatanu TT) ja 3) LLL külas asuvast SSS talust (kannatanu KO) toimepandud varguse puhul;  ekspertiisiks esitatud aasa tükkidel, ukseriivil, tabaluku aasal ja kinnitusaasal olevad jäljed on jäetud ühe ja sama tööriistaga 1) SSS külas asuvalt PPP kinnistult (kannatanu TT), 2) SSS külas asuvast NNN talust (kannatanu LS), 3) EEE külas asuvast SSS talust (kannatanu AS), 4) PPP külas asuvast VK laudahoonest, 5) LLL külas asuvast ME-le kuuluva talu elamust ja kõrvalhoonest, 6) LLL külas asuvast SSS talust (kannatanu KO) toimepandud varguste ja 7) SSS külas asuvast MS-le kuuluva talu elamust ja aidahoonest toimepandud varguse katse puhul. Lisaks nendele on süüdistusaktis ka KKK külas asuvast AAA talust (kannatanu TN) ja EEE külas EEE kinnistul olnud haagiselamust (kannatanu MK) toimepandud varguste kohta märgitud, et nende puhul on sissemurdmisel ja lukkude lõhkumisel kasutatud samu tööriistu nagu teistel sissemurdmistel. Ekspertiisiaktis nr 16E-TR0019 on AAA talust ja EEE kinnistult sündmuskoha vaatlusel ära võetud raudkapi hinge ja tabaluku aasa puhul öelnud, et neil olevad jäljed olevad jäljed võivad olla jäetud (hinnang D) sama tööriistaga nagu teiste samas arvamuses loetletud varguste puhul. 15 Ekspertiisiaktile lisatud hindamisskaala kohaselt tähendab hinnang D null-varianti. See tähendab, et sellise hinnangu puhul on tõenäosus, et jäljed on jäetud sama tööriistaga, võrdne tõenäosusega, et need on jäetud erinevate tööriistadega. Sellest tulenevalt ei kinnita ekspertiisiakt, et AAA talust ja EEE kinnistult toimepandud varguste puhul on kasutatud samu tööriistu nagu teiste varguste puhul. Seega isegi juhul, kui oleks tõendatud, et kummagi neist vargustest pani toime Siim Haukka, ei saaks selle alusel lugeda tõendatuks ka teisi vargusi. Viidatud ekspertiisiakt kinnitab küll seda, et erinevate varguste puhul on kasutatud samu tööriistu, kuid puuduvad tõendid, mis seoks need vargustel kasutatud tööriistad Siim Haukkaga. Seega peab Siim Haukka nende vargustega seostamiseks olema muid tõendeid, mis näitaks Siim Haukka osalust mõne varguse toimepanemisel loetletuist.
  22. Kõigi varguste puhul, mille puhul on jäljeekspertiisi akti kohaselt kasutatud sissemurdmiseks ja lukkude lõhkumiseks samu tööriistu, on süüdistusakti kohaselt Siim Haukkat süüstavaks tõendiks sideettevõtjalt saadud andmete protokollid. SSS ja SSS talust toime pandud varguste osas käsitles ringkonnakohus sideettevõtjalt saadud andmete protokolle eespool. SSS talust toime pandud vargust puudutavas osas olid andmed liiga üldised, et pidada neid S. Haukka süüd kinnitavateks. SSS talu puhul pidi ringkonnakohus tõdema, et sideettevõtjalt saadud andmed ei näita üldse, et S. Haukka oleks olnud ajavahemikul, kui vargus aset leidis, selles piirkonnas. Ka ülejäänud varguste puhul, milles on kasutatud samu tööriistu, ei kinnita sideettevõtjalt saadud andmed, et teo toimepanija pidi olema Siim Haukka. SSS külas asuvalt PPP kinnistult toimepandud varguse puhul ei kinnita sideettevõtjalt saadud andmed Siim Haukka viibimist selles piirkonnas. Süüdistusakti kohaselt on vargus pandud toime
  23. mai 2016 kella 21.30 ja
  24. mai 2016 kella 15.00 vahelisel ajal. Sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt on
  25. mai 2016 hilisõhtul olnud DirhamiY1 masti levialas number YYYYYYYYYY (kd III; tl. 167; tl 154). Nagu eespool märgitud, on seda numbrit sama menetluse raames peetud SS numbriks. Ka ühes kahest sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, millele süüdistusaktis on viidatud, on seda käsitatud SS numbrina (kd III; tl. 153, 154). Tõendid, et tegemist oli Siim Haukka numbriga, puuduvad. Mitmete varguste puhul tugineb süüdistus andmetele, mille puhul masti nimest nähtuv asukoht ja varguse toimepanemise koht on erinevad. Kuna mobiilside mastide leviala kohta pole tõendeid esitatud, ei nähtu esitatud andmetest, kas varguse toimepanemise koht üldse jäi masti levialasse. Vargus Noarootsis HHH külas asuvast KKK talust on pandud toime
  26. a aprilli ja
  27. juuli vahele jääval ajavahemikul. Selle aja sees on S. Haukka
  28. mail kasutanud telefoni DirhamiY1 masti levialas ja
  29. juunil SSSY2 masti levialas (kd II; tl 179). PPP külast toime pandud vargusega on sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt seostatud S. Haukka viibimist LihulakmY1 ja LihulakmY3 mastide piirkonnas
  30. juunil 2016 (kd III; tl. 169). 16 SSS külast toimepandud varguse katset on sideettevõtjalt saadud andmetes samuti seostatud S. Haukka telefoninumbri kasutamisega Lihula mastide levialas
  31. ja
  32. juunil 2016 ning LLL külast toimepandud vargust S. Haukka telefoninumbri kasutamisega Lihula ja Kullamaa mastide levialas
  33. juunil 2016 (kd III; tl. 170) Ühelgi juhul ei ole kas teada, sideettevõtjalt saadud andmete protokollides nimetatud mastide leviala üldse hõlmas külasid, milles olnud taludest varguse toime pandi, rääkimata sellest, et tuvastada saaks, et nende mastide levialas olles pidi isik olema just varguse koha piirkonnas. Ainult SSS külas asuvast NNN talust toimepandud varguse puhul on S. Haukka telefoninumbrit kasutatud teo toimepanemise ajavahemikku jääval ajal samas külas asuva masti tööpiirkonnas –
  34. juunil 2016 on S. Haukka numbrit kasutatud SSS Y2 masti levialas (kd II; tl 117). Ka selle masti puhul pole siiski teada, kas selle masti levialas on ainult SSS küla. Eelnevast tulenevalt ei ole ainult sideettevõtjalt saadud andmete alusel võimalik teha järeldust, et Siim Haukka pani nimetatud vargused toime. Ühegi loetletud varguse puhul pole aga muid tõendeid, mis toetaks süüdistuse väiteid.
  35. HHH külas asuvast KKK talust (kannatanu TT) ja PPP külast toime pandud varguse puhul (kannatanu VK) ongi süüdistuses lisaks jäljeekspertiisile nimetatud Siim Haukkat süüstava tõendina vaid sideettevõtjalt saadud andmete protokolle.
  36. SSS külas asuvast NNN talust toimepandud varguse puhul on süüdistusaktis lisaks sideettevõtjalt saadud andmetele nimetatud Siim Haukkat süüstava tõendina ka SS ütlusi. Maakohtu istungil antud ütlustes SS aga ei kinnitanud, et Siim Haukka oleks vargused toime pannud. Kuna prokurör näitas ristküsitlusel ära, et SS ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, jättis maakohus need ütlused põhjendatult ebausaldusväärsetena kõrvale.
  37. SSS külas asuvalt PPP kinnistult toime pandud varguse puhul on süüdistusaktis lisaks sideettevõtjalt saadud andmetele nimetatud Siim Haukkat süüstava tõendina pandilepingut. Süüdistusakti kohaselt tõendab pandileping, et S. Haukka viis pandimajja PPP kinnistul olevast suvilast varastatud Sony võimendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, et panditud oleks just TT-lt varastatud võimendi. A OÜ esitatud lepingu koopiast nähtuvalt oli lepingus kirjeldatud panditud eset nii: „Resiver SONY STR DE335 + 2 kõlarid DENVER“ (kd III; tl. 30). Kannatanu ise on
  38. mail 2016 antud ütlustes nimetanud varastatud asjade seas Sony võimendit, kuid ei ole nimetanud selle mudelit. Ainsa tunnusena on kannatanu nimetanud seda, et võimendi oli punase sildiga (kd III; tl 192). Ülekuulamisprotokolli juures oleval fotolt ei ole samuti võimendi tunnuseid näha (kd III; tl. 193). Seega ei ole võimalik tuvastada, et ka varastatud võimendi puhul oleks olnud tegemist just mudeliga STR DE
  39. Seetõttu ei tõenda pandileping seda, et S. Haukka oleks pantinud just TT-lt varastatud võimendi. 17
  40. Seda, et Siim Haukka on pannud toime varguse LLL külas asuvast ME-le kuuluva talu elamust ja kõrvalhoonest, tõendavad süüdistusakti kohaselt lisaks sideettevõtjalt saadud andmete protokollidele tunnistaja UM ütlused. Süüdistusakti kohaselt saab UM tõendada, et nägi varguse toimepanemise päeval punast värvi Volkswageni bussi, samuti selle rehvijälgi. Nimelt oli liiklusregistri andmetel Siim ja SS kasutuses punane Volkswageni buss (kd II; tl. 102). Seda bussi on ka vaadeldud ning tehtud kindlaks, et sellel on esi- ja tagaratastel erinevad rehvid (kd II; tl 23–28). UM nimelist tunnistajat ei ole maakohtus tunnistajana üle kuulatud. ME talust toime pandud vargusega seoses on tunnistajana üle kuulatud UP. UP maakohtus antud ütlustest ei selgu, et ta oleks varguse toimepanemise päeval näinud LLL külas just Siim Haukka kasutuses olnud Volkswageni bussi. UP on andnud kohtus ütlusi selle kohta, et üks võõras sõiduk sõitis tema hoovi tee otsa, see oli punast värvi ja tema arvates oli see Volkswagen. Seda, millal see juhtus, ei osanud tunnistaja nimetada kuupäeva ega kuu täpsusega. Seega ei ole tunnistaja kohtus kinnitanud, et see juhtus just samal päeval, kui toimus vargus ME talust. Ka vastas tunnistaja küsimusele, mis tüüpi sõidukiga tegemist oli, et see oli bussi moodi, kuid tema meelest sellel taga aknaid ei olnud. Siim Haukka kasutuses olnud Volkswagenil on ka tagaosa akendega (kd II, tl. 77). Tunnistaja selgitas ka, et selleks ajaks, kui tema majast välja jõudis, oli auto juba läinud, kuid ta nägi selle jälgi. Selle peale on prokurör esmasküsitlejana esitanud suunava küsimuse, küsides, kas olid erineva mustriga jäljed. Hoolimata sellest, et prokuröri küsimuses sisaldus juba eeldus, et tunnistaja pidi olema näinud erinevaid jälgi, on tunnistaja vastanud ebalevalt: „Seda ma seekord nii hoolega ei vaadanud, aga vist olid erinevad jah. Ta oli keeranud kuidagi ja siis need rehvijäljed paistsid. Muidu oli kõva heinamaa, aga umbes meetrilaiune riba oli pehmem. Käisin selle platsi ka läbi, kus mul tehnika oli, aga kedagi ei näinud.“ (kd IV; tl. 89). Seega ühe S. Haukka kasutuses olnud auto tunnuse (erineva mustriga rehvid) osas oli tunnistaja ebakindel, ühte tunnust (akende olemasolu) kirjeldas aga teistsugusena. Sellest tulenevalt ei loe ringkonnakohus tõendatuks, et tunnistaja nägi just S. Haukka kasutuses olnud Volkswagenit. Sarnane olukord on ka MS-le kuuluva talu elamust ja aidahoonest toimepandud varguse katse puhul. Selle vargusega seoses on tunnistajana üle kuulatud KN. Tunnistaja kinnitas, et nägi
  41. aastal, kui naabri juures pandi toime vargus, naabri hoovist punast pleekinud ja tolmust bussi välja keeramas. KN ei osanud öelda kuupäeva, millal see juhtus, ega bussi marki. Tunnistaja mälu värskendamiseks avaldas prokurör tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt oli tegemist Volkswageni bussi või kaubikuga. Sellele järgnenud küsimusele, kas tegemist võis olla Volkswageniga, vastas tunnistaja: „Võis küll, kui nii on kirjas“ (kd IV; tl. 87 pöördel). Selline vastus ei tähenda, et tunnistaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta Volkswageni bussi.

§ 288lg 9 p 3, millele tuginedes prokurör tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldas, ütleb: „

(9)Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool: …3) võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata 18 selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina.“ Seadus ütleb sõnaselgelt, et tunnistajal tema varem antud ütlustega tutvuda võimaldamise mõte on aidata tal asjaolusid meenutada. See tähendab, et tunnistaja ütlused on kasutatavad ainult juhul, kui on näha, et tal tulid asjaolud, mille kohta talt infot tahetakse, meelde. Ringkonnakohtu hinnangul näitab antud vastus, et tunnistajale nähtud bussi mark ei meenunud. Võimalusega, et nähtud sõiduk oli Volkswagen, nõustus tunnistaja üksnes põhjusel, et ülekuulamisprotokolli avaldatud osa kohaselt oli ta seda kohtueelses menetluses väitnud. Ka tunnistaja edasised ütlused näitavad, et ta ei mäleta neid asjaolusid, millega seoses teda üle kuulati – ta kinnitas, et ilmselt ta seda bussi ära ei tunneks (kd IV; tl. 87 pöördel). Ka ei osanud ta vastata küsimusele, kas bussil tagapool olid aknad. Paika ei pea aga kaitsja väide, et ka selle tunnistaja väitel ei olnud bussil tagapool aknaid. Vastuseks kaitsja sellekohastele küsimusele vastas tunnistaja, et kuna tee tolmas tugevalt, ei näinud ta midagi. Samuti tunnistas ta, et ei mäleta hästi. Seetõttu on kaitsja avaldanud tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlused: „Tundus, et bussil tagapool aknaid ei olnud.“ Kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldamine ei tähenda aga, et kohus saaks neile ütlustele tugineda, vaid küsimus on ainult selles, kas kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vastusolu tõttu saab kohus tugineda tunnistaja kohtus antud ütlustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri 2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10115, p 25–30). Oluline on aga see, et tunnistaja ei kinnitanud ka seda, et nähtud bussil olid tagumised aknad. Sisuliselt on ainus tunnus, mille tunnistaja on välja toonud, sõiduki punane värv. Tunnistaja ei mäletanud isegi sõiduki marki, rääkimata sellest, et ta oleks osanud nimetada mõnda sõiduki spetsiifilist tunnust. Sellised ütlused ei tekita veendumust, et tunnistaja nägi just Siim Haukka kasutuses olnud Volkswagenit.
  2. Ülejäänud vargustest on AAA talust ja EEE külas EEE kinnistul olnud haagiselamust toimepandud varguse puhul tugineb süüdistus taas sideettevõtjalt saadud andmetele. Nende andmete puhul esinevad samad puudused, mis eespool käsitletute puhul – kuna puuduvad andmed mastide asukoha ja leviala kohta, näitavad need vaid väga umbkaudselt, kus piirkonnas on Siim Haukka telefoni kasutatud. KKK külas asuvast AAA talust toime pandud varguse puhul on prokurör lisaks sideettevõtjalt saadud andmete protokollile nimetanud S. Haukkat süüstavate tõenditena kannatanu TN ja tunnistaja SS ütlusi ning sündmuskoha vaatluse protokolli ja asitõendi vaatluse protokolli. Süüdistusaktis on märgitud, et kannatanu nägi sündmuskoha lähedal kuriteo toimepanijaid. Maakohtus andis TN ütlusi, et talle tõesti tuli kaks inimest vastu, kuid ta kinnitas veendunult, et need ei olnud süüdistatavad (kd IV; tl. 80 pöördel). Nagu eespool märgitud, jättis maakohus SS ütlused ebausaldusväärsena kõrvale ning ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Sündmuskoha vaatluse protokoll näitab süüdistusakti kohaselt muuhulgas sündmuskohalt leitud jalatsijälgi ja sõiduki rehvijälgi. Asitõendi vaatluse protokollid ja jäljeekspertiisi akt näitavad süüdistusakti kohaselt, et sündmuskohale on jalatsijäljed jätnud Siim Haukka. 19 Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti tõesti AAA talu lähedaselt teelt nii jalatsijäljed kui rehvijäljed (kd II; tl. 10–20). See, et jalatsijäljed on jätnud Siim Haukka ning rehvijäljed pärinevad tema kasutuses olnud Volkswagenilt, ei ole aga tõendatud. Kuigi süüdistusakti kohaselt kinnitab jäljeekspertiisi akt, et jalatsijälg vastab Siim Haukka jalatsile, tegelikult üheski kohtule esitatud ekspertiisiaktis sellist infot ei leidu. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et jalatsijälje kannaosas on näha kujutis, mis meenutab hüppavat pantrit või selle sarnast looma (kd II; tl 10). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et Siim Haukkal oleks olnud jalatseid, mille kannal on selline kujutis. Rehvijälgede kohta on sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud, et esi- ja tagarehvide muster on erinev. Ees on olnud sõidukil rehvid nelja veesoonega, tagumistel rehvidel on aga olnud veesooned diagonaalselt rehvi keskosast väljapoole suunduvad (kd II; tl. 10). Selles osas vastavad jäljed S. Haukka kasutuses olnud Volkswagenil olnud rehvidele – asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt olid sellel just selliste mustritega esi- ja tagarehvid (kd II, tl 23 - 37). Jälgede ja bussi mõõtmistulemused omavahel aga ei klapi. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli esirataste vahe (rööbe) oli 159 – 160 cm, tagarataste rööbe 158 – 159 cm. Sõiduki esi- ja tagasilla vahekaugus oli jälgede järgi mõõdetuna 333 – 334 cm (kd II; tl. 10). Asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt olid S. Haukka kasutuses olnud Volkswageni näitajad järgmised. Esirataste vahe 163 cm, ja tagarataste vahe 160 cm, teljevahe on 348 cm. Seega erinevad nii esi- kui tagarataste rööbe, kui ka teljevahe. Esirataste rööpe puhul on erinevus üsna suur (3–4 cm), teljevahe puhul aga röögatu (14–15 cm). Ringkonnakohus ei näe mingit selgitust sellele, kuidas oleks S. Haukka kasutuses olnud sõiduk saanud jätta jäljed, mille vahe on tema teljevahest ca 15 cm väiksem. See vastuolu jälgede ja S. Haukka sõiduki andmete vahel kaalub kohtu jaoks üles selle, et sarnaselt S. Haukka kasutuses olnud Volkswagenile olid ka jäljed jätnud sõidukil esi ja tagaratastel erinevad rehvid. Sellest tulenevalt ei tõenda sündmuskoha vaatlusprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokoll, et varguse toimepanemise järgselt oleks AAA talu lähistelt leitud just Siim Haukka kasutuses olnud auto rehvijäljed. Eelnevast tulenevalt ei ole ka AAA talust toime pandud varguse puhul tõendeid, mis näitaks, et selle varguse on pannud toime Siim Haukka.
  3. EEE külas EEE kinnistul olnud haagiselamust toimepandud varguse puhul on lisaks sideettevõtjalt saadud andmete protokollile nimetatud Siim Haukkat süüstavate tõenditena SS ütlusi ja DNA-ekspertiisi akti. Ka selle varguse puhul tuleb nentida, et SS ütlused jättis maakohus põhjendatult ebausaldusväärsetena kõrvale. DNA-ekspertiisi akti kohta leidis kohus, et see ei tõenda, et sündmuskohalt võetud DNA-proov sisaldas Siim Haukkalt pärinevat bioloogilist materjali. Ekspert on andnud küll arvamuse, et S. Haukka DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada, kuid ekspertiisiaktis ei olnud näidatud arvutuslikult ära, kui suur on tõenäosus, et proov sisaldab S. Haukka DNA-d. Kohus viitas
  4. novembril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-29-14 tehtud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohale, et ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud 20 üldjuhul olematu. Viidatud otsuses on Riigikohus tõesti asunud maakohtu otsuses tsiteeritud seisukohale, mistõttu on maakohtu eksperdiarvamust puudutav seisukoht põhjendatud. Seega ei ole ka selle varguse puhul tõendeid, mis kinnitaks, et selle varguse on toime pannud Siim Haukka.
  5. Selle kohta, et Siim Haukka oleks pannud toime varguse EEE külas OOO talust, ei ole isegi süüdistusaktis nimetatud ühtegi tõendit, mis näitaks, et Siim Haukka selle varguse toime pani. Ainsa tõendina, mis viitab teo toimepannud isikule, on süüdistusaktis nimetatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolle, mis süüdistusakti kohaselt näitavad Kalle Suursaare viibimist selle mobiilsidemasti levialas, mille levialas on ka OOO talu. Pärnu Maakohus mõistis KS sarnaselt Siim Haukkaga õigeks ning Kalle Suursaare õigeksmõistmise osas ei ole prokurör maakohtu otsust vaidlustanud.
  6. Eelnevast tulenevalt on alust rahuldada prokuröri taotlus maakohtu tehtud õigeksmõistva otsuse tühistamiseks ja Siim Haukka süüdimõistmiseks üksnes varguse osas, mis on pandud toime EEE külas RRR kinnistul olevast CC suvilast. Vargus on pandud toime grupis SS-ga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kannatanu ütluste kohaselt lõhuti majja tungimiseks uks (kd II; tl. 182), st vargus on pandud toime sissetungimisega. Siim Haukkat on varem varguste toimepanemise eest karistatud, viimati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Harju Maakohtu
  7. aprilli 2015 otsusega. Seega on ka praeguse menetluse esemeks olev vargus korduv vargus KarS § 199 lg 2 p 4 tähenduses. Seega tuleb S. Haukka mõista süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi.
  8. Karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus, et S. Haukka on pannud toime ühe varguse. Sellest tulenevalt peab karistus jääma alla sanktsiooni keskmise määra. Samas ei ole põhjendatud sanktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmine. Vargusega on tekitatud suhteliselt suur kahju. Kannatanu ütluste kohaselt tekitati varastati talt asju umbes 11 300 euro väärtuses. Ringkonnakohus loeb Ringkonnakohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseks. Kannatanu on kirjeldanud detailselt, millised asjad talt varastati. Lisaks on kannatanu esitanud pildid esemetest (kd IV; tl. 10–24). Tekitatud kahju ületab
  9. a keskmist kuutasu enam kui kaheksa korda. Süüd iseloomustava asjaoluna arvestab ringkonnakohus süüdistatava üldist hoolimatust võõra vara suhtes varguse järel majas valitsenud segadus. Lisaks tuleb arvestada, et esineb kolm varguse raskendavat asjaolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks Siim Haukka karistamist üheaastase vangistusega. Harju Maakohtu
  10. augusti 2015 määrusega vabastati Siim Haukka tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu
  11. aprilli 2015 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ning talle määrati kaheaastane katseaeg. Seega on S. Haukka pannud varguse katseajal. Seetõttu tuleb liita 21 mõistetud karistusele KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Liitkaristuseks on seega 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Sellest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks S. Haukka eelvangistuses viibitud 3 päeva. Ärakandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust.
  12. Kannatanu CC on esitanud tsiviilhagi, milles taotleb asjade vargusega tekitatud 11 154,01 euro suuruse ning ukse lõhkumisega tekitatud 1500 euro suuruse kahju hüvitamist (kd I; tl. 22). Nimelt oli varastatud asjade väärtus tsiviilhagi kohaselt 11 316,24 eurot, kuid kannatanule on tagastatud kummut väärtusega 162,23 eurot (lisaks sellele on kannatanule tagastatud päikeseprillid, kuid neid ei olnud märgitud hagile lisatud varastatud asjade nimekirjas – kd IV; tl. 94). Ringkonnakohus leiab, et asjade vargus ja nende väärtus on tõendatud kannatanu ütlustega ning esitatud fotodega esemetest. Kohus peab kannatanu ütlusi selle kohta, millised asjad talt varastati, usaldusväärseks, kuna kannatanu on selgitanud detailselt, kus konkreetsed asjad hoones paiknesid, ning on esitanud fotosid esemete kohta. Samuti peab ringkonnakohus aktsepteeritavaks varastatud asjade väärtuse tõendamist kannatanu ütlusega. Seevastu ei pea ringkonnakohus tõendatuks ukse lõhkumisega tekitatud kahju suurust. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab seda, et uks on lõhutud, kuid selgusetu on, millel põhineb väide, et sellega tekitati kahju 1500 eurot. Ukse lõhkumisega tekitatud kahju saab seisneda kas selle parandamise või uue ukse soetamise ja paigaldamise kuludes. Kui kannatanu need kulutused tegi, oleks tulnud esitada seda kinnitav tõend (nt arve, tšekk, tasumist tõendav kontoväljavõte vmt). Piisav oleks olnud ka nt hinnapakkumine/tööde kalkulatsioon. Selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Sellest tulenevalt on tõendatud, et CC-le on tekitatud vargusega kahju 11 316,24 eurot. VÕS §st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt peab Siim Haukka hüvitama kahju, mille ta on süüliselt kannatanu omandi rikkumisega tekitanud. Seega tuleb Siim Haukkalt mõista CC kasuks välja 11 316,24 eurot. Tulenevalt VÕS § 137 lg-le 1 vastutab ta nimetatud kahju hüvitamise eest solidaarselt SS-ga, kellelt on kahjuhüvitis kannatanu kasuks juba Pärnu Maakohtu jõustunud otsusega välja mõistetud.
  13. Kuna ringkonnakohus mõistis S. Haukka ühes varguses süüdi, tuleb vastavalt

§ 179

lg 1 p-le 2 mõista Siim Haukkalt riigieelarvesse välja 1,5 kuupalga alammäärale vastav sundraha (810 eurot). Kuna ringkonnakohus mõistis S. Haukka ühes varguses süüdi, kuid teiste osas jättis maakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata, tuleb tühistada maakohtu otsus, millega kohus jättis menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. S. Haukkalt tuleb

§ 180lg-le 1 ja § 181 lg 1 alusel mõista menetluskulud välja osaliselt.

Võimalusel tuleb tuvastada, millised kulud olid seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik süüdi mõisteti. Kui menetluskulusid tõendavatest dokumentidest ei nähtu, milline osa menetluskuludest seondub süüdistuse selle osaga, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, peab kohus tuvastama selle asjaolu 22 hinnanguliselt, arvestades õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu (Riigikohtu

  1. detsembri 2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-61-08, p 19.2). Maakohtu otsuses märgitud menetluskuludest ei ole selle varguse menetlusega, milles S. Haukka süü leidis tõendamist, seotud:     määratud kaitsjale Margus Viira tasu 2382 eurot; ekspertiisiaktis 16E-TR0019 kajastatud jäljeekspertiisi (ekspertiisiobjektide seas ei ole RRR kinnistult pärit objekte); DNA-ekspertiisi kulu 1482 eurot. Need kulud tuleb seega jätta riigi kanda. kulu 314 eurot Selle varguse menetlemisega, milles S. Haukka süü leidis tõendamist, on seotud:   kannatanu CC sõidukulud 364,59 eurot (Pärnu Maakohus kohustas
  2. juuli 2018 määrusega Riigi Tugiteenuste Keskust need kulutused kannatanule hüvitama); ekspertiisiaktis 17E-TJ0003 kajastatud jäljeekspertiisi kulu 314 eurot; Seega tuleb nimetatud kulud mõista välja Siim Haukkalt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ühe konkreetse süüdistuse osaga seostatavad järgmised kulud:   statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu 3190,38 eurot; määratud kaitsjale Peep Rajaverele määratud tasu kokku 2694 eurot Seega nimetatud osas tuleb arvestada õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu. Arvestades, et S. Haukka mõisteti süüdi ühes varguses kaheteistkümnest, tuleb nimetatud kuludest mõista S. Haukkalt välja 500 eurot ning riigi kanda jätta 5384,38 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb Siim Haukkalt Eesti Vabariigi kasuks mõista välja menetluskulud 1178,59 eurot. 9562,38 euro ulatuses tuleb jätta menetluskulud riigi kanda.
  3. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt.

§ 337lg 1 p 4 ja § 338 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt.

Maakohtu otsus tuleb tühistata Siim Haukka õigeksmõistmise osas RRR kinnistult toime pandud varguses. Seoses sellega tuleb maakohtu otsus tühistada ka kannatanu CC tsiviilhagi läbivaatamata jätmise ja menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmise osas. Neis osades teeb ringkonnakohus

§ 340lg 4 p-de 2 ja 5 alusel uue otsuse, mõistes S. Haukka Kar

S § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi süüdi ning mõistes talle karistuse, rahuldades osaliselt CC tsiviilhagi ja mõistes S. Haukkalt välja osa menetluskuludest. 26. Apellatsioonile vastuse esitanud Siim Haukka kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruseks 210 euro määramist. Taotluse kohaselt oli apellatsiooni ja maakohtu otsusega tutvumise ajakulu 1 tund ning vastuse koostamise ajakulu 2,5 tundi. Ringkonnakohus ei pea ajakulu taotluses märgitud ulatuses 23 põhjendatuks. Prokuröri apellatsioon ei olnud mahukas, selle maht oli pisut üle 2 lk. Väga mahukas ei olnud ka apellatsioonivastus (5 lk). Seejuures on apellatsioonivastuses valdavalt korratud juba maakohtus esitatud seisukohti, mis on kirjalikult kokku võetud maakohtule esitatud teesides. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi ning määrab kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 60 eurot. Kuna ringkonnakohus tegi

§ 337

lg 1 p-le 4 vastava lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt

§ 185lg-le 1 riigi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.11.2019 otsusega RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus osas, millega jäeti muutmata Pärnu Maakohtu
  4. augusti
  5. a otsus Siim Haukka õigeksmõistmises L. S-i, T. T., A. S-i, V. K., M. E., K. O., M. S-i ja T. T.2 hoonetest toimepandud vargustes, nimetatud kannatanute tsiviilhagide läbi vaatamata jätmises ning selle süüdistuse osa menetlemisega seotud kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmises, süüdistatava käitumise kvalifitseerimises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle karistuse ja liitkaristuse mõistmises.
  6. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  7. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  8. Prokuröri kassatsioon rahuldada.
  9. Määrata OÜ-le Läänemaa I Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Siim Haukkale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot 40 (nelikümmend) senti, sealhulgas käibemaks 61 (kuuskümmend üks) eurot 40 (nelikümmend) senti.
  10. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 24 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.