) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 4 p 3 kohaselt kohaldatakse
-s sätestatut kohtualluvuse määramisel üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi Määrus). Järelikult ei saa käesolevas asjas 1
) regulatsioonist ja kohaldamisele kuulub Määrus. Määruse nr 4/2009 artikli 3 punktides a ja b on ette nähtud, et elatiseasjad alluvad selle riigi kohtu(te)le, kus on kostja alaline elukoht, sõltumata sellest, kas kostjaks on õigustatud või kohustatud isik, või siis selle riigi kohtu(te)le, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Nende liikmesriikide kohtud on kõige pädevamad, et hinnata õigustatud isiku nõudeid ja kohustatud isiku varalisi võimalusi – ülesanne, mida neil kohtutel tuleb täita vastavalt 2007. aasta Haagi protokolli artiklile 14, mille kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta õigustatud isiku vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ning mis tahes hüvitisi, mida õigustatud isik on saanud korrapäraselt makstava elatise asemel. Määruse nr 4/2009 artiklist 10 tuleneb, et kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev. Antud juhul ei saa asuda seisukohale, et laste peamine, või siis alaline elukoht oleks Eesti Vabariigis, kuna peamine elukoht osundab stabiilsusele. Lapsed elavad reeglina koos vanemaga, kuid antud juhul on laste ema hagiavalduses märkinud laste elukohaks Eesti Vabariigi ja enda elukohaks Xxx Vabariigi, samas kui hagi põhjendustes on märgitud, et laste ema elab koos lastega Eestis. Rahvastikuregistri andmetel elavad lapsed Eestis alates 05.08.2019, so. vähem kui kolm kuud ja laste ema elukoht oli, ja on jätkuvalt Xxx Vabariigis. Toimiku materjalides oleva Xxx Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on hagiavalduses märgitud hagejate elukoht xxx hagejate ajutiseks elukohaks alates 02.09.2019-01.03.2020 ja püsielukohaks on xxx. Laste ema püsielukohaks on xxx. Sellises olukorras saab asuda seisukohale, et lapsed viibivad Eestis ajutiselt ja et nende peamine elukoht on Xxx, st. laste elukohta ei saa lugeda muutunuks selliselt, et nad elavad ka edaspidi Eestis. Järelikult ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule, st. Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab hagi koos lisadega hagejate seaduslikule esindajale. Kohus märgib, et kuna nii laste, kui ka vanemate püsielukoht on Xxx Vabariigis, siis on Xxx Vabariigi kohtul oma seadusandluse järgi võimalik parimal moel hinnata laste vajadusi ja vanemate võimalusi elatist maksta, sh. arvestada lastele makstavate hüvitistega. Menetluskulud Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.