← Eesti

2-18-6575/41

Tsiviilasi nr: 2-18-6575 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-18-6575 Määruse tegemise aeg ja koht 12.07.2019 Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulv

) § 21 lg 1 sätestab, et kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. Kohtule nähtuvalt tegi Tallinna Üürikomisjon nr 11-1/90/17 otsuse 14.05.2018 ja hageja esitas hagi täiendused 04.06.2018 ehk siis on hageja iseenesest esitanud tähtaegselt nõude Tallinna Üürivaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks.

§ 21

lg 3 järgi kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu juhiste järgi tuleb 04.06.2018 menetlusdokumenti käsitleda uue hagiavaldusena, milles hageja soovib Tallinna Üürikomisjoni 14.05.2018 otsuse üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 vaidlustada, siis selles menetlusdokumendis toodud nõude osas ei ole Tallinna Üürikomisjoni otsus jõustunud. Lahendit ei muuda jõustunuks, mitte jõustumismärge lahendil, vaid kindla tähtaja jooksul lahendi mitte vaidlustamine. Seega puudub alus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks. 19. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses hageja nõue tuvastada Hyena Real Estate OÜ 17.10.2017 poolt XX-le esitatud Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuva korteriomandi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, kanda Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga XX, isikukood XXXXXXXXXX, kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048“. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus vastavalt üürilepingule korterit kasutada kuni 31.12.2048.a, kanda Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga XX, isikukood XXXXXXXXXX, kasuks. 20.

§ 21

lg 4 kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. 21. Kohus märgib, et kuivõrd hageja (üürnik) ei ole kohtule esitanud taotlust, et kohus vaataks hagimenetluse korras hagina uuesti läbi üürileandja (käesolevas vaidluses kostja) poolt üürikomisjonile esitatud nõuded, mille üürikomisjon rahuldas, on üürikomisjoni otsus jõustunud osaliselt. Tallinna Üürikomisjoni 14.05.2018 otsus üürivaidluses nr 11-1/90/17 on jõustunud osas, millega kohustas hagejat lubama kostjal üle vaadata eluruum Läänemere tee 6-46 Tallinnas, kohustas hagejat vabastama Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuv eluruum, juhul, kui hageja ei vabasta Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuvat eluruumi, määrata otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega. Samuti on üürikomisjoni 14.05.2018 otsus jõustunud osas, millega tuvastati, et kostjal puudub käesoleva otsuse tegemise ajal pandiõigus hageja Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuvas eluruumis olevale varale. Seega on üürikomisjoni 14.05.2018 otsuse sundtäitmine toimunud jõustunud ja seadusliku täitedokumendi alusel. 4

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-6575
  1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Normi eesmärk on välistada selliste hagide menetlemine, millel ei oleks sisulist tulemit.
  2. Kohtu menetluses on hageja tuvastusnõue üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue on tuvastusnõue. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Mõlemad pooled on kohtule esile toonud, et üürikomisjoni otsus on tegelikkuses sundtäidetud ja hageja tõsteti sundkorras Läänemere tee 6-46, Tallinn korterist välja 09.08.
  3. Kohus rõhutab, et kuivõrd üürnik ei vaidlustanud kohtus üürikomisjoni otsust eluruumi vabastamise ning väljatõstmise osas, on sundtäitmine ja üürniku väljatõstmine toimunud seaduslikult jõustunud täitedokumendi alusel.
  4. TsMS 423 lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus jätta läbi vaatamata hagi, mille kaudu hagejal ei ole võimalik oma õigusi ega huve kaitsta. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõuded tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd tegemist on perspektiivitute nõuetega, kuivõrd hagejal puudub nõuete vastu õiguslik huvi ja vaidluse lahendamisel ei oleks sisulist reaalset tulemust. Kuigi hageja eesmärgiks on tuvastada, et tema ja kostja vahel on jätkuvalt üürisuhe, ei ole võimalik üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega saavutada mingit sisulist tulemit ega taastada üürniku valdust kostja omanduses olevale üüripinnale. Isegi juhul, kui kohus tuvastab üürilepingu ülesütlemise tühisuse, on hageja elamispinnalt sundkorras väljatõstetud ja tal valdus üüripinnale puudub. Samuti ei saa üürnikul olla mingit õiguslikku huvi märke kohta kinnistusraamatus üüripinna suhtes, mida üürnik tegelikkuses ei valda. Hagiga koos nõuet valduse taastamiseks või muud sooritust eeldavat nõuet hageja esitanud ei ole. Kohus märgib ka seda, et kuivõrd hagiavaldus on menetlusse võetud ja kostjale kätte toimetatud, siis eeldab hagi muutmine kostja või kohtu nõusolekut (TsMS § 376 lg 1).
  5. Kohus selgitab, et kohtud ei menetle sooritusnõudest eraldi tuvastusnõuet, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ja kohtupraktika kohaselt ei anna riik sellisel eesmärgil esitatud hagile õiguskaitset. Kohus märgib ka seda, et kuivõrd hageja ei ole vaidlustanud üürikomisjoni poolt tehtud otsustust eluruumi vabastamiseks ning üürniku väljatõstmiseks, on üürikomisjoni otsuse täitmine toimunud õiguslikul alusel ning ka kahjunõuet ei saa üürnik üürileandja suhtes esitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kohus juhib tähelepanu, et ilmselgelt perspektiivitu ja sisulise tulemita hagi läbivaatamata jätmine võimaldab vältida pooltele põhjendamatute menetluskulude tekitamist.
  6. Kohus märgib, et on 08.11.2018 määrusega hagi tagamist kohaldanud hageja põhistusel, et kostja võib võõrandada korteri kolmandale isikule, kellel puudub taotletava märkuse puudumise korral kohustus lubada hagejal eelnimetatud üürilepingu alusel korterit vallata.
  7. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi 5
(9)Tsiviilasi nr: 2-18-6575 vaatamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel 08.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Määruskaebus
  1. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks, määrata, et maakohtu 08.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtib, menetluskulud lahendada vastavalt seadusele.
  2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud VÕS § 271,

§ 21lg 3 ja 4 ja AÕS § 48 lg 1 ning oluliselt rikkunud Ts

MS § 423 lg 1 p 3, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

  1. Hageja ei nõustu maakohtuga, et oma nõude maksmapanekuks oleks hageja pidanud taotlema hagi korras kostja poolt üürikomisjonile esitatud nõuete, mis üürikomisjon rahuldas, läbivaatamist. Hageja esitas üürikomisjonile 14.11.2017 nõude tuvastada üürileandja 17.10.2017 erakorralise ülesütlemise tühisus. Üürikomisjon otsuse resolutiivosas seda nõuet ei käsitlenud. Kostja nõuet mõista hagejalt välja üürivõlg komisjon ei rahuldanud, sest hageja vaidles sellele nõudele vastu ja kostja üürivõlanõuet ei tõendanud.
  2. Hageja esitas 26.04.2018 kohtule sama nõude, mille oli esitanud üürivaidluskomisjonile ja 04.06.2018 täiendas oma nõuet.
  3. Hageja viitab üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu seletuskirjale (eelnõu 1070 SE, seletuskiri lisa 1 lk 9 viimane lõik ja lk 10 esimene lõik), mille kohaselt kohtusse pöördumine ei kujuta endast üürikomisjoni otsuse vaidlustamist. Juhul, kui üürikomisjoni otsusega ei nõustu isik, kes esitas avalduse üürikomisjoni, on tal võimalus esitada kohtusse hagi, mis ühtib sisuliselt üürikomisjoni esitatud avaldusega. Hageja võib hagis esitada ka täiendavaid nõudeid, mida üürikomisjonis ei arutatud või käsitleda hagis üksnes mõningaid üürikomisjoni poolt lahendatud küsimusi. Viimasel jhul nõustub isik ülejäänud üürikomisjoni otsusega.
  4. Hageja koos tütrega tõsteti Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuvast korterist sundkorras 09.08.2018 välja seadusevastaselt, sest üürikomisjoni otsus ei ole jõustunud. Õigusliku aluseta toimunud väljatõstmine annab hagejale õiguse esitada nõue valduse kaitseks AÕS § 48 lg 1 alusel ja selle nõude esitamise õigust ei ole hageja kaotanud. 34.

§ 21reguleerib samas üürivaidluses kohtusse pöördumist.

Vastavalt

§ 21

lg 3 kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Vastavalt

§ 21

lg 4 kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. Vastavalt VÕS § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 35. Hageja on esitanud tuvastusnõude ja kui kohus üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastab, on kostja/korteriomanik kohustatud korteri hageja kasutusse andma. 36. Hageja on esitanud 26.04.2018 kohtule samad nõuded, mis oli esitanud üürikomisjonile, seega hageja on toiminud vastavalt

§ 21lg 3.

37. Taotlus vastavalt

§ 21

lg 4, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, oli kohustus esitada mitte hagejal, vaid kostjal, sest üürivaidlusasjas oli avaldaja hageja, mitte kostja. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole kohtule hagi esitanud, puudub alus jätta hagi läbivaatamata seetõttu, et hageja ei ole 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-6575 kohtule esitanud taotlust üürikomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
  1. Vastavalt AÕS § 48 lg 1 AÕS §-des 44 ja 45 nimetatud valduse kaitse nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Valduse kaitse nõudes hagi aegumistähtaeg alates hageja korterist väljatõstmisest ei ole lõppenud.
  2. Juhul, kui kohus on seisukohal, et vastavalt

§ 21

lg 3 antud asjas ei ole hagejal õigus valduse kaitse nõuet esitada, kuigi

seletuskirja kohaselt on hagejal õigus esitada antud asjas ka täiendavaid nõudeid, mida üürikomisjonis ei arutatud, on hagejal õigus esitada nõue AÕS § 48 lg 1 alusel eraldi hagina.

  1. Hageja leiab, et ringkonnakohtu 05.11.2018 määrus ei anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks nõuetes, mis hageja esitas 26.04.2018 ja 04.06.
  3. Maakohus ei ole 22.01.2019 määruses põhjendanud, miks menetluse jätkamine ei ole võimalik, kuigi asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ei ole peale 05.11.2018 muutunud. Menetluse edasine käik
  4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks kostjale.
  5. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlus on perspektiivitu. Vaidlus ei teeni hageja huve, vaid põhjustab uusi kulusid õigusabitasude näol. Väljatõstmise hetkest lõppes reaalne üürisuhe kostjaga. Vaidlus on tingitud sellest, et hageja rikub korduvalt ja tahtlikult TsMS ja

selles, et esitab paralleelselt avaldusi üürivaidluskomisjoni ja hagisid kohtusse, ootamata ära eelnevat tulemust. Harju Maakohus ei oleks saanud hagi menetlusse võtta, kui oleks TsMS § 371 p 6 järginud. Hagiavaldust täiendades rikkus hageja jälle seadust, kuna ei esitanud kohtule samu nõudeid nagu üürikomisjonile, muutis hagi aluseid ja nõudeid. Hageja soovib vaielda tähtajatu üürilepingu lõpetamise osas, mille võimalusi selgitas põhjalikult Tallinna Üürikomisjon. Tegelik vaidlus käib selle üle, kas hageja saab elada tasuta kostjale kuuluvas korteris, kuhu ta kunagi segastel asjaoludel elama sattus. Tasu selle eest ta maksma nõus ei ole, üürileandjat korterisse nõus laskma ei olnud, välja kolima vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei olnud. Korteri vabastamiseks tuli kaasata kohtutäitur.

  1. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 22.01.2019 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ette heidetav määruskaebuse esitaja poolt viidatud materiaalõiguse normide väär kohaldamine ega menetlusõigusnormide rikkumine. Maakohus on oma otsustust piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole menetluse jätkamine võimalik.
  4. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hageja ei ole

§ 21lg 4 alusel taotlenud nende üürileandja nõuete, mis üürikomisjoni poolt rahuldati, läbivaatamist, on 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-6575 üürikomisjoni 14.05.2018 otsus nimetatud nõuetega seonduvas osas jõustunud. Üürikomisjoni otsuse osaline jõustumine on lubatav tulenevalt

§ 22lg 2.

48. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja poolne tõlgendus

§ 21

lg 3 ja lg 4 osas on väär.

§ 21

lg 3 kohaselt kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile.

§ 21

lg 4 kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. 49. Eelnev tähendab, et

§ 21

lg 3 alusel sai hageja maakohtule esitada hagiavalduse üürikomisjoni poolt rahuldamata jäänud hageja nõuete lahendamiseks,

§ 21

lg 4 alusel võis hageja maakohtule esitada taotluse (avalduse) vaadata läbi ka üürikomisjoni poolt rahuldatud üürileandja (kostja) nõuded. Selliselt oleks hageja saanud ära hoida üürikomisjoni otsuse jõustumise üürileandja rahuldatud nõuete osas. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ka hageja poolt määruskaebuses viidatud seaduse eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et hagiavalduses üksnes mõningate üürikomisjoni poolt lahendatud küsimuste käsitlemisel loetakse, et isik nõustub ülejäänud üürikomisjoni otsusega.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesoleva asja menetlus kulgenud nõnda, et maakohus on ringkonnakohtu 05.11.2018 määruse jõustumise järgselt andnud hagejale veelkordse võimaluse hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Hageja poolt 16.11.2018 esitatud terviktekstist nähtuvalt selles taotlust vaadata hagimenetluses mh läbi üürikomisjoni poolt rahuldatud üürileandja nõuded, ei sisaldu. Sellist taotlust ei ole esitatud ka hageja varasemas, so 04.06.2018 menetlusdokumendis, mida ringkonnakohus käsitles uue hagiavaldusena. Kokkuvõttes nähtub, et hageja nõueteks on (ainult) üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine ning üürimärke kandmine üürilepingu eseme kohta avatud kinnistusregistriosa III jakku.
  2. Hageja eelkirjeldatud valiku tulemuseks oli üürikomisjoni otsuse osaline jõustumine ning täitemenetluse läbiviimisel väljatõstmine seniselt üüripinnalt. Kuivõrd hageja väljatõstmine on toimunud (osaliselt) jõustunud üürikomisjoni otsuse alusel, ei saa kostja olla hageja suhtes omavoliliseks valdajaks. AÕS § 40 lg 2 kohaselt loetakse omavoliks valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Eeltoodust tulenevalt jäävad arusaamatuks ka määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule seonduvalt AÕS § 48 lg 1 väära kohaldamisega. Maakohtu menetluses ei ole valduse kaitse nõuet, kuna seda ei ole asjas esitatud. Ka ei saa hageja tulenevalt hagimenetluse eripäradest (TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1) oodata, et maakohus tema eest hagiavaldust võimalike täiendavate nõuetega sisustama hakkab.
  3. Arvestades hageja 26.04.2018, 04.06.2018 ja 16.11.2018 menetlusdokumentides sisalduvaid nõudeid ning asjaolu, et hageja ei pidanud vajalikuks maakohtule esitada taotlust üürikomisjoni otsuse läbivaatamiseks eluruumi vabastamise kohustamise ning hageja väljatõstmise nõudes, leidis maakohus õigesti, et üksnes üürilepingu tühisuse tuvastamise ning üürimärke kande nõuetega ei ole hageja poolt tegelikult soovitav eesmärk, so üürilepingu eseme reaalne valdamine ja kasutamine, saavutatav.
  4. Kuivõrd üüripind on hageja valdusest välja läinud ning hageja ei ole maakohtule esitanud ka üürilepingu täitmise kohustamise nõuet, siis üksnes tuvastus- ja üürimärke nõuete menetlemine ilma ühegi sooritusnõudeta hageja valdust üüripinnale ei taasta. Hageja on vääralt järeldanud, et ülesütlemise tühistuse tuvastamine ja üürimärge kinnistusraamatus võimaldavad talle automaatselt üüripinna valduse. Eeltoodust 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-6575 tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti jätnud hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
  1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei saa ka ringkonnakohus menetluskulusid esimesena kindlaks määrata (TsMS § 174 lg 4) ning menetluskulude rahalise suuruse määrab pärast käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumist kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
  2. Käesolev määrus on TsMS § 427 tulenevalt edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.