Obsah (5)

§ 657§ 231§ 442§ 445§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 367 alusel edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.

1. Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 10 arve tasumisega viivitamise eest kokku 400 eurot (40x10=400). Kostja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning kostja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele vastuväiteid ei esitanud, siis kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitisena 400 eurot.
2. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestamisavaldus tuleb jätta rahuldamata. CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. 5
3. CMR art 30 lg 1 kohaselt, kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Kostja on öelnud, et esitas hageja vastu kahju hüvitamise nõude koos tasaarvestusavaldusega 07.11.2017 (I kd lk 19). Kuivõrd kostja ei ole kauba üleandmisel või peale vedu 7 päeva jooksul hagejale puudustest teatanud, siis on kostja minetanud õiguse hagejalt kahju nõudmiseks.
4. Lisaks leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et: 1) kostjal kahju tekkis; 2) kahju põhjustas hageja; 3) hageja vastutab kostjale põhjustatud kahju eest. Samuti on kostja väidetavat kahju tõendavad tõendid esitatud asjaoludega sidumata ja ei tõenda kostjal kahju tekkimist. Osundatust tulenevalt on kostja kahjunõue aluseta, põhjendamata ja tõendamata ning kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5. 16.07.2018 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
6. Maakohus on eksinud CMR artikli 4 rakendamisel ja tõendite hindamisel. Hageja ja kostja vahel puudusid veolepingud. Kohus on vastupidisele järeldusele jõudnud põhjusel, et kuivõrd CMR ei sätesta vedajale keeldu veolepingust tuleneva veo teostamise edasiandmise õigusele, siis saab lugeda tõendatuks, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud veolepingud. Maakohus ei ole otsuses välja toonud muid põhjendusi, miks kohus leiab, et hageja ja kostja vahel olid veolepingud sõlmitud. Sealjuures puudub loogiliselt jälgitav selgitus, missuguste tõendite põhjal on tõendatud suulised veolepingud hageja ja kostja vahel ning mis asjaoludel on kohus jätnud tähelepanuta kirjalikud veolepingud kostja ja kolmandate isikute vahel. Hageja poolt maakohtule esitatud mitmetest saatedokumentidest nähtuvalt ei ole tõendatud kaubaveolepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel, kuivõrd saatedokumentidel on vedajaks märgitud kolmas isik ning mitte hageja, osadel juhtudel on jäetud vedaja nimi saatelehele hoopis märkimata. Lepingu pooleks saab CMR artiklist 4 tulenevalt olla vaid saatedokumendile märgitud isik.
7. Maakohus on lugenud hageja 13.07.2016 arvel nr 1660722 märgitud veo tõendatuks. Kohus on märkinud, et veo teostas ClassicPro OÜ. Kostja rõhutab, et viidatud ja seostatud 11.07.2016 CMR saatelehele (II kd lk 4 pöördel) ei ole vedajana märgitud mitte ClassicPro OÜ, vaid Sigma Logistics OÜ. Seega ei ole vedu tõendatud.
8. Maakohus on lugenud tõendatuks hageja arvel nr 1660886 märgitud veo toimumise ja teostamise Elrent OÜ poolt. Kostja märgib, et numbrimärki 271YHN ei ole Elrent OÜ oma arvel nr 160803 hagejale kajastanud, seega puudub seos veo ja hageja arve vahel.
9. Maakohus luges tõendatuks hageja arvel nr 1660890 märgitud veo toimumise ja teostamise Ntex AB poolt. Kostja märgib, et Ntex AB poolt hagejale esitatud arvel ei kajastu mistahes 6 auto numbrimärki. Teiseks ei ole viidatud 09.08.2016 CMR saatelehel (II kd lk 6 pöördel) vedajaks märgitud mitte Ntex AB, vaid hoopis DDP.
10. Maakohus luges tõendatuks hageja arvel nr 1660911 märgitud veo toimumise ja teostamise CF&S Estonia AS poolt. Kostja märgib, et viidatud 23.08.2016 CMR saatelehel (II kd lk 7 pöördel) puudub vedaja CF&S Estonia AS-i nimi, seega puudub seos toimunud veo ja hageja arve vahel.
11. Maakohus luges tõendatuks hageja arvel nr 1660986 märgitud veo toimumise ja teostamise Navaka Transport AS poolt. Kostja märgib, et numbrimärk 436YHJ viidatud 05.09.2016 CMR saatelehel (II kd lk 8) ei kajastu, seega puudub seos toimunud veo ja hageja arve vahel.
12. Hageja väitis menetluses ekslikult, et laevapiletid osteti kostja töötajatele Sergei Sutskovile ja Jevgeni Afanasjevile. Maksu- ja Tolliameti poolt kohtu päringule vastuseks saadetud väljatrüki kohaselt ei olnud hageja nimetatud isikud kostja töötajad. Seega on maakohus eksinud, leides et laevapiletite tasu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
13. Kostja jääb oma varasemalt menetluses esitatud seisukoha juurde, et CMR artikli 30 lg 1 sõnastusest ja mõttest tuleneb, et selles sätestatud eeldust saab ümber lükata. Kostja on käesolevas menetluses esitanud tõendid, mis näitavad, et saaja ei saanud vedajalt kaupa sellises seisundis, nagu oli märgitud saatedokumendis. Lisaks teadis hageja juba kauba üleandmisel läbi kostja suulise ütluse, et vedamisel on kaubale tekitatud kahju.
14. Maakohtu napisõnaline järeldus kostja kahjunõude tõendamatuse kohta on kostjale üllatuslik ning jääb selgusetuks, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis. Maakohus oleks pidanud sisuliselt hindama ja põhjendama kohtuotsuses, kas esitatud tasaarvestusavaldus on põhjendatud.
15. Hageja on nõudnud kostjalt põhivõla ja viivise tasumist ühe terviknõudena, mistõttu on alusetu nõuda 40 euro tasumist iga üksiku arvega seonduva nõude järgi eraldi.
16. Nähtuvalt kohtuotsuse resolutsioonist rahuldas maakohus hagi osaliselt, jättes resolutsioonis välja mõistmata sissenõudmiskulud 400 eurot ehk umbes 3% nõudest. Tähendust ei oma, et maakohus on hageja sissenõudmiskulud summas 400 eurot kohtuotsuse sisulises osas õigustatuks pidanud. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi seega vaid osaliselt, siis sellest tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine tervikuna kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
17. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. 7 30. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et poolte vahel on tõendatud veolepingu sõlmimine vaidlusaluste vedude suhtes. Kostja on veolepingu olemasolu 20.03.2017 esitatud kirjalikus vastuses omaks võtnud, kuna ta kinnitas, et poolte vahel on sõlmitud veoleping. Alles hilisemalt on kostja hakanud veolepingu olemasolu eitama.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 231

lg 3 sätestab, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Nimetatud normis kirjeldatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Õige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ei pidanud lepingut täitma isiklikult, vaid ta võis veoteenuse tellida kolmandalt isikult. Kolleegiumi hinnangul ei tulenenud ka veolepingu olemusest, et hageja pidi veoteenuse osutama isiklikult. 31. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja poolt veoteenuse osutamine on tõendatud. Kolleegiumil ei ole alust tõendeid maakohtust erinevalt hinnata. Selleks ei anna põhjust ka mõnedel veodokumentidel olevad ebaselgused. Lisaks on kostja 26.09.2017 istungil omaks võtnud, et veod on toimunud (I kd tl 195).

§ 231lg 3 sätestatud tingimusi omaksvõtu tagasivõtmiseks käesoleval juhul ei esine.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejal on õigus nõuda veoteenuse eest kostjalt 15 660 eurot.

1. Kolleegium arvates pidas maakohus lõppjärelduses õigesti laevapiletitega seonduvat hüvitisenõuet summas 946,92 eurot põhjendatuks. Kostja on 31.03.2017 vastuses kinnitanud, et hageja organiseeris kõigile kostja poolt saadetud töömeestele Rootsis töötamiseks vajalikud ID06 kaardid ja kogu vajaliku informatsiooni töötajate kohta (I kd tl 72 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et hageja ostis kostja jaoks ka laevapiletid. Hageja on selgitanud, et ta ostis laevapiletid vastavalt kostja juhistele ning on laevapiletite ostmise kohta esitanud tõendid (II kd tl 104-115). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta ise ostis enda poolt Rootsi saadetud töömeestele laevapiletid. Kuigi hageja esitas kostjale arve laevapiletite hüvitamiseks, ei ole kostja kohtueelsetes kirjades väitnud, et tal puudub laevapiletitega seos. Asjaolu, et laevapiletitel märgitud isikud ei ole Maksuja Tolliameti töötamise registris kostjaga seotud, ei tähenda, et need isikud ei saanud kostjale teenust osutada mingi muu õigussuhte kaudu. Küll aga leiab kolleegium, et asjaolude kohaselt ostis hageja kostjale laevapiletid lepingulise suhte (käsunduslepingu) alusel, mitte käsundita asjaajamise alusel, mistõttu tuleb hageja nõude õiguslikuks aluseks pidada VÕS § 627 ja § 628 lg
3. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, siis mõistis maakohus põhjendatult välja ka põhivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Kostja on seisukohal, et temal on hageja vastu nõue summas 27 381,36 eurot. Sellest 10 541,36 eurot on kahju, mis tekkis selle tõttu, et hageja ei toimetanud kaupa sihtkohta ettenähtud ajaks. Kostja väidab, et hageja hilines 11.07.2016, 08.08.2016 ja 23.08.2016 teostatud vedudega. CMR art 30 lg 3 sätestab, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kostja ei ole tõendanud, et ta on kauba vastuvõtmisest 21 päeva jooksul esitanud hagejale kirjaliku avalduse, et hageja on viivitanud kauba kohaletoimetamisega. Kuna kostja ei ole CMR art 30 lg 3 nimetatud tähtaja jooksul kirjalikku avaldust teinud, siis on kostja kaotanud õiguse nõuda kahju 8 hüvitamist seoses väidetava viivitusega kauba kohaletoimetamisel. Sellest tulenevalt puudub vajadus ka kindlaks teha, kas hageja rikkus kauba vedamisel selle kohaletoimetamise tähtaega.
5. Kostja on avaldanud, et transpordil said kahjustada 12 mooduldušikabiini, mille tõttu on kostja kandnud kahju 16 840 eurot (9730 eurot plaatidele, 6780 eurot plaatimismaterjalidele ja 330 eurot mööblile). Hageja selgitas, et vedamine põhjustas vannitubade sisustusel vigastusi, samuti tekkisid mooduli välis- ja sisekonstruktsioonidesse praod. Teenindusluuk on ära kukkunud ja kahjustunud. Betoonist seinad olid veekahjustustega. Lisaks nihkus kabiini sees mööbel, mis sai kahjustusi.
6. CMR art 30 lg 1 sätestab, et kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ta on teinud hagejale avalduse kauba vigastuste kohta kauba vastuvõtmisel või kauba vastuvõtmisest 7 päeva jooksul. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et kostja on seetõttu kaotanud õiguse kahju hüvitise nõudmiseks. Kui CMR art 30 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vigastustele ei viidata, siis tuleb eeldada, et kaup on kohaletoimetatud nõuetekohaselt. See aga ei võta kostjalt võimalust tõendada vastupidist ja nõuda kahju hüvitamist.
7. DRiftservice AB 02.09.2016 ülevaatusakti kohaselt esineb muuhulgas vannitoa seintes pragusid, mõnes moodulis on kahhelplaadid paigaldamata või ära tulnud, ning dušikoha vastu paigutatud pesukapp on märg. Samuti on vigased kontrolluugid
8. niiskustsoonis (I kd tl 80-83, 109-111). Samas ei nähtu aktist, mitmel vannitoal sellised kahjustused olid. Newco Bygg AB 19.10.2016 e-kirjas kostjale on märgitud, et kahjustused on 12 moodulvannitoal ja mööbli kahjustused on viiel vannitoal (II kd tl 148-149). E-kirjast ei nähtu aga, milliseid kahjustusi on vannitubadel silmas peetud, kuna DRiftservice AB 02.09.2016 ülevaatusaktist nähtuvalt oli vannitubadel ka mitmeid selliseid kahjustusi, mis ei saa olla seotud transportiga. Ka seda, milles seisnesid mööbli kahjustused, ei ole e-kirjas täpsustatud. Lisaks nähtub kostja esitatud fotodelt, et ühel moodulvannitoal on pragu väliskonstruktsioonis (II kd tl 38) ning ühe vannitoa väliskonstruktsioonil on veerant (II kd tl 37).
9. Kuna kostja CMR art 30 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vigastustele ei tuginenud, siis tuleb eeldada, et kaup toimetati kohale puudusteta. Kolleegium on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei lükka seda eeldust ümber ega tõenda, et viidatud kahjustused tekkisid transportimisel. Tõenditest ei selgu, kuidas need kahjustused tekkisid. Tõenditest ei saa järeldada, et kahjustused said tekkida üksnes veoteenuse osutamise käigus, mitte ei tekkinud näiteks hilisemate tööde (tõstmiste/paigaldamiste) käigus. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et hageja on veolepingut rikkunud. Kuna veolepingu rikkumine on tõendamata, siis ei teki ka küsimust kahjust. Kolleegium märgib siiski, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja väidetud vigastused tekkisid 12 dušikabiinil. Nagu eelnevalt märgitud ei selgu DRiftservice AB 02.09.2016 ülevaatusaktist, mitmel dušikaabiinil selles märgitud kahjustused olid, ning Newco Bygg AB 19.10.2016 e-kirjast ei selgu, milliseid konkreetseid 9 kahjustusi selles silmas peeti. Kostja esitatud fotode kohaselt on pragu väliskonstruktsioonis ühel vannitoal ning veerant väliskonstruktsioonil samuti ühel vannitoal.
10. Ülaltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestusavaldus põhjendamatu. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg ja viivis.
11. Harju Maakohtu 15.06.2017 määrusega arestiti kostja pangakontod Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides 20 000 euro ulatuses.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole seda teinud.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg ja viivis, siis tuleb hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus

1. Maakohus on kohtuotsuse motiveerivas osas pidanud hageja sissenõudekulude hüvitamise nõuet summas 400 eurot põhjendatuks. Kohtuotsuse resolutiivosas ei ole maakohus kostjalt nimetatud summat välja mõistnud. Hageja maakohtule täiendava otsuse tegemise taotlust ei esitanud ega esitanud ka apellatsioonkaebust maakohtu otsuse peale. Erialakirjanduses on selgitatud, et sellises olukorras tuleks nõue lugeda läbivaatamata jäetuks (V. Kõve jt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1128). Põhjendatud on kostja seisukoht, et asjaolu, et kostjalt ei ole seda summat välja mõistetud, tuleb arvestada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 10