← Eesti

1-17-1676/337

Obsah (12)§ 256§ 199§ 200§ 209§ 214§ 372§ 64§ 68§ 831§ 121§ 320§ 339

1-17-1676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-17-1676 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Juli

§ 256

lg 1, § 209 lg 2 p 1, 4, § 372 lg 2 p 3, § 121 lg 2 p 3 - § 22 lg 2, § 200 lg 1, § 199 lg 2 p 4, § 120 lg 1, § 121 lg p 2, 3, § 214 lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jevgeni Tepljakov ja tema kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa riigi õigusabi korras Prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri Anderson Süüdistatav Jevgeni Tepljakov isikukood 37606164220, elukoht XXX, XXX, karistatus puudub, kinni peetud 22.08.2016 Kaitsja Vandeadvokaat Rünno Roosmaa riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus ringkonnaprokurör Gardi RESOLUTSIOON
  3. Jätta Pärnu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus Jevgeni Tepljakovi süüdistusasjas muutmata.
  6. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Roosmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 461,80 (nelisada kuuskümmend üks eurot kaheksakümmend senti) eurot Jevgeni Tepljakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Tepljakovilt välja 461,80 (nelisada kuuskümmend üks eurot kaheksakümmend senti) eurot Eesti Vabariigi kasuks.
  9. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Jevgeni Tepljakovile eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Pärnu Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega üldmenetluses mõisteti Jevgeni Tepljakov süüdi ja karistati karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2,3 järgi 3 aasta vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4 järgi 4 kuu vangistusega,

§ 200

lg 1 järgi 2 aastat vangistust,

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega,

§ 214

lg 2 p 1 järgi 6 aasta vangistusega ja

§ 372

lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 22. august 2016. Süüdistuses

§ 256

lg 1 ja § 120 lg 1 järgi mõisteti Jevgeni Tapljakov õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Kannatanu AA tsiviilhagi rahuldati ja Jevgeni Tepljakovilt mõisteti tema kasuks välja 76 eurot. Kannatanu NN tsiviilhagi osas menetlus lõpetati seoses hagist loobumise vastuvõtmisega.

§ 831

alusel konfiskeeriti Jevgeni Tepljakovi valdusest leitud ja arestitud sularaha 32 900 eurot.

§ 831

ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras mõisteti Jevgeni Tepljakovilt välja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa 94 158,51 eurot, mille täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Jevgeni Tepljakovilt arestitud vara Konfiskeerimise täitmise tagamiseks arestiti Jevgeni Tepljakovi sõiduauto läbiotsimisel leitud sularaha 248,74 eurot. Jevgeni Tepljakovi taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata. 2. Jevgeni Tepljakov tunnistati süüdi alljärgnevate kuritegude toimepanemises. 2

(14)2.1 Jevgeni Tepljakov kevadel 2014, õhtusel ajal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas XXX juures haaras käega LL-lt dressipluusist, ülaselja piirkonnast ning tõmbas teda, sundides teda samal ajal liikuma PPP suunas. Selle sikutamise tulemusena tundis LL füüsilist valu kaela piirkonnas. Seejärel jõudes PPP korterisse nr X, lõi Jevgeni Tepljakov LL ühe korra käega vastu pead, kukla piirkonda ja tekitas sellega LL-le füüsilist valu ja muhu kukla piirkonda. Samuti Jevgeni Tepljakov sügisel 2015, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas PPP viskas korteri magamistoa põrandal mängivat LL televiisoripuldiga vastu jalga, põlve piirkonda, tekitades sellega LL-le füüsilist valu ja hematoomid jala piirkonda. Samuti Jevgeni Tepljakov 07.08.2015 kella 23.30 paiku lõi Pärnumaal Sindi linnas PPP-X asuvas korteris oma alaealise lapse ema QQ menetluse käigus tuvastamata arv kordi lahtise käega vastu QQ näo mõlemat poolt, võttis mõlema käega QQ-l kõri piirkonnast kinni ja kägistas, seejärel peksis QQ pead vähemalt 5 korda vastu diivanit, tekitades oma käitumisega QQ-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid kaelal, näol. Samuti Jevgeni Tepljakov lõi 24.10.2015 Pärnumaal Sindi linnas PPP-X asuvas korteris oma alaealise lapse ema QQ jalaga vastu paremat kätt ja vasaku lahtise käega vastu QQ paremat näo poolt, tekitades oma käitumisega QQ-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomi parem käe randmel. Samuti Jevgeni Tepljakov varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis miimikat ja kehakeelt kasutades JJ-le ja CC-le käskluse SS puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid, lüües 28.04 või 29.04.2016, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas XXX juures SS korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, näo piirkonda, tekitades talle löömisega füüsilist valu. Seejärel JJ ja CC haarasid SS kahe vahele ja lohistasid SS maja külje peale. Lohistades SS mööda asfalti ja kruusapinnast, tekitasid nad SS-le füüsilist valu ja peopesa suuruse marrastuse puusapiirkonda. Maja külje peal jätkasid isikud SS peksmist ning lõid maas lamavat SS korduvalt rusikatega ja jalgadega keha- ja näopiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustuse- marrastuse paremal pool alalõua piirkonnas. Samuti Jevgeni Tepljakov varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis JJ-le, RR-le ja CC-le käskluse SS puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid - 30.04.2016 Pärnu maakonnas Sindi linnas LLL eramusse sisenesid valdaja loata JJ, RR ja CC, kes läksid magamistuppa, kus magas voodis kõhuli SS ja keda RR ja CC lõid korduvalt rusikatega selja ja pea piirkonda. JJ lõi katki magamistoa ukse. Peksmine lõppes, sest SS sai põgeneda maja teise korrusele. Samuti Jevgeni Tepljakov 14.08.2016 kella 21.55 ajal Pärnu maakonnas Sindi linnas XXX asuva Konsumi kaupluse parklas lõi 2 korda BB-le käega näo piirkonda, millega tekitas BB-le tervisekahjustused - silmakoopapõhja murru jahematoomid. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime korduvalt ja lähisuhtes kehalise väärkohtlemise s.o

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2 Samuti Jevgeni Tepljakov isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, võttis 2016. aasta talvel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Sindi linnas RRR eramus NN käest ära NN-le kuuluva rahakoti, millest võttis ära NN-le kuuluva riigipoolse pensionitoetuse, 3

(14)vähemalt summas 111 eurot. Jevgeni Tepljakov võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise. 2.3 Jevgeni Tepljakov 2012. aastal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas RRR eramu terrassil lõi labakäe alaosaga NN õla piirkonda, mille tulemusena naine kukkus selili tugitooli. Löögi tagajärjel tundis NN füüsilist valu ning Jevgeni Tepljakov tekitas NN-le tervisekahjustuse- õlavarreluu ülaosa murru. Seejärel võttis Jevgeni Tepljakov vägivalda kasutades ära NN-le kuuluva raha, vähemalt 111 eurot, mis oli hetk varem üle andnud postitöötaja NN-le allkirja vastu. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. 2.4 Jevgeni Tepljekov isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja väljapressimise, korraldas Sindi linnalt Linnavalitsuse kaudu toimetulekutoetuste ning elektri ja küttekompensatsiooni ning küttepuude väljapetmise, mis seisnes selles, et alates 19.01.2015 tegi CC, eelnevalt tegevust Jevgeni Tepljakoviga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena Jevgeni Tepljakoviga 31.12.2014 sõlmitud üürilepingu XXX Sindi linn elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse, nagu CC elaks püsivalt Jevgeni Tepljakovile kuuluvas XXX Sindi linna asuvas majas ning olles riigi poolt seatud toimetulekupiiri all olev mittetöötavaks isikuks, kes vajab üüri- ja elektrikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja CC antud aadressil püsivalt ei elanud ning küttepuid enda tarbeks ei vajanud ega elektrit esitatud arvete alusel sellises ulatuses ei tarbinud, samuti varjas isik enda sissetulekuid ja töötamist. Avalduse on teinud CC alates 19.01.2015 kuni 18.08.2016 kokku 19 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 2172,76 eurot, millisest rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on üle antud Jevgeni Tepljakovile ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle Jevgeni Tepljakovile ja Jevgeni Tepljakovi poolt osaliselt edasi MM-le. Samuti Jevgeni Tepljakov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, korraldas Sindi linnalt Linnavalitsuse kaudu toimetulekutoetuste ning üüri- ja küttekompensatsiooni ning küttepuude väljapetmise, mis seisnes siis selles, et alates 14.01.2015 tegi TT, eelnevalt tegevust Jevgeni Tepljakoviga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena Jevgeni Tepljakoviga 31.12.2014 ja 31.12.2015 sõlmitud üürilepingud RRR Sindi linn elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse nagu TT elaks Jevgeni Tepljakovile kuuluvas RRR Sindi linn asuvas majas ning olles riigi poolt toimetulekupiiri all olevaks mittetöötavaks isikuks, kes vajab üürikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja TT antud aadressil ei elanud, küttepuid enda tarbeks ei vajanud ning varjas enda sissetulekuid ja töötamist. Avalduse on teinud TT alates 14.01.2015 kuni 19.05.2015 ja 25.01.2016 kuni 21.03.2016 kokku 8 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 848,50 eurot, millise rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on antud üle Jevgeni 4

(14)Tepljakovile ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle Jevgeni Tepljakovile. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud vargus, röövimise ja väljapressimise. 2.5 Samuti Jevgeni Tepljakov kevadel 2014 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Pärnumaal Sindi linnas XXX asuva Konsumi kaupluse ees nõudis alusetult oma endiselt korteriüürnikult AA-lt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus ähvardas AA sellega, et kui AA temale protsente ära ei maksa, siis tapab ta tema lapsed ära. Et Jevgeni Tepljakov oli mitmel korral enne ka nõudnud AA-lt 1000 euro eest protsentide tasumist, kuigi tegelikkuses AA Jevgeni Tepljakovile võlgu ei olnud, tekkis AA-l reaalne hirm, et Jevgeni Tepljakov viibki oma ähvarduse täide. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, 01.01.2015 kella 03:30 paiku Pärnumaal Sindi linnas Pärnu mnt 44 asuva Sindi Seltsimaja ees nõudis alusetult oma endiselt üürnikult AA-lt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus lõi AA ühel korral rusikaga vasakule näopiirkonda, mille tagajärjel AA kukkus ning sai tervisekahjustuse - vasaku silma alla hematoomi ja murdis esihamba. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov varem väljapressimise ja röövimise toime pannud isikuna toime väljapressimise s.o

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.6 Jevgeni Tepljakov eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt 2009. aastast alates, omamata finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba ja omamata vähemalt alates aastast 2009 deklareeritud legaalseid sissetulekuid, on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega, 22.08.2016 seisuga kokku vähemalt 106 isikule kogusummas 56 242 eurot, osaliselt vormistades enda ja laenuvõtjate vahelisi võlakirju, kus on määratletud laenuintress alates 10% kuni 33% laenu algsummast ning osaliselt sõlminud laenu andmiseks ning intresside tasumiseks suulisi lepinguid. Jevgeni Tepljakov on vähemalt aastast 2009 peamiselt ja püsivalt tegutsenud tulu saamise eesmärgil ilma tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav ning peamise sisstulekuallikana saanud lisaks laenude väljastamisele kulunud rahalistele vahenditele summas 56 242 eurot, kriminaaltulu sularahana vähemalt 32 900 eurot, parendanud olemasolevat kinnisvara, soetanud kinnisvara ja mootorsõidukeid, aga ka hankinud igapäevaseid elatusvahendeid. Jevgeni Tepljakovi varade, väljaminekute ja sissetulekute võrdlusena esineb isikul ebaseaduslikust majandustegevusest saadud vara vähemalt 251 530 eurot, mis on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime

§ 372

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tegutses tegevusloata majandustegevuses, kus tegevusluba on nõutav. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav Jevgeni Tepljakov ja tema kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa, kes taotlevad kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Seoses sellega vabastada vara aresti alt, jätta menetluskulud riigi kanda, hüvitada süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu ja rahuldada süüdistatava nõue temale tekitatud kahju hüvitamiseks seoses tema alusetu süüditunnistamisega ja vahi all viibimisega. 5

(14)3.1 Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist KrMS § 338 alusel põhjusel, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik (p 1), kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (p 2), rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (p 3) ja kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet (p 12). Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus seisnes selles, et praktiliselt kõik süüdistatava ja kaitsja töölt esitatud taotlused on jätnud maakohus rahuldamata või nende poolt esitatud tõenditega arvestamata. Kohus on kohaldanud ja tõlgendanud karistusseadustiku sätteid ebaõigesti ja tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused põhjendamatult süüdistatava kahjuks. Sellega on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja hinnangul on viinud see kõik selleni, et kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Kokkuvõtvalt seisnevad kaitsja apellatsiooni seisukohad järgnevas. Süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses

§ 372

lg 2 p 3 järgi ainuüksi juba seetõttu, et laenude andmine ei ole käsitletav majandustegevusena. Lisaks sellele on kohus süüdistatava ja tema vanemate ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud või ebausaldusväärseks tunnistanud. Süüdistus

§ 199lg 2 p 4 ja § 200 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud.

Süüdistuses märgitud kuupäevad on ebatäpsed, mistõttu see rikub oluliselt süüdistatava kaitseõigust. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole usaldusväärselt kindlaks tehtud. Kannatanu NN keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus arvestas põhjendamatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis olid ebatäpsed ja seega mitte usaldusväärsed. Jevgeni Tepljakov ei ole

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi kelmust toime pannud, sest kinnistute omanikuna oli tal õigus oma kinnisasju üürilepingutega koormata. Kas või kui palju CC või TT üürilepingus märgitud pindadel viibisid ja milliseid asju nad üüritud ruumides hoidsid, ei olnud Jevgeni Tepljakovi korraldada. Mingit ühist planeerimist Sindi LV petmiseks süüdistuses kirjeldatud viisil ei kinnita ükski tõend. On ebaloogiline, et Sindi LV riigifirmana omab õigust kahjunõuet mitte esitada.

§ 121lg 2 p 3 järgi SS kehalisele väärkohtlemisele kihutamine on tõendamata.

Kuna oli pime, siis ei ole miimika ja kehakeele nägemine usutav. Pealegi puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks tundnud füüsilist valu.

§ 214lg 2 p 1 järgi ei ole väljapressimine tõendamist leidnud.

Tegemist oli võlavahekorraga, mida kannatanu AA on ise kaitsjale kohtuistungi esimesel päeval kinnitanud. Õiguslikul alusel raha küsimine ei saa olla käsitletav väljapressimisena. Süüdistus

§ 121lg 2 p 2,3 järgi LL, QQ ja BB kehalises väärkohtlemises on tõendamata.

QQ kinnitas esimesel istungipäeval, et ta ei tunne ennast kannatanuna. Ta keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus võttis tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. LLle TV puldiga vastu jalga löömine ei saa olla käsitletav kehalise väärkohtlemisena. Pigem oli tegemist selles perekonnas igapäevase olukorraga, kus vastastikuseid suhteid klaariti. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, mistõttu kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuistungil kinnitas DD, et ta ei näinud, et Jevgeni Tepljakov oleks BB jalaga löönud. 3.2 Jevgeni Tepljakovi apellatsiooni sisu on valdavas osas kattuv kaitsja apellatsiooniga, kuid tema etteheited prokurörile, maakohtule ja kehtivale seadusandlusele on veelgi kriitilisemad, 6

(14)mistõttu tema omakäeliselt kirjutatud apellatsioon võtab enda alla 71 lehekülge. Koos apellatsiooniga on ta esitanud ringkonnakohtule hulgaliselt kirjalikke tõendeid (arveldusarve väljavõtted, maksekorraldused, tervisedokumendid, märkmed vms). Lisaks sellele on ta esitanud seisukohtade esitamise ajal taotlusi ja oma nägemuse menetluse senise käigu suhtes.
  1. Ringkonnakohus tegi
  2. aprillil 2019 määruse apellatsioonide kirjalikus menetluses läbi vaatamise kohta, milles määras kirjalike taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
  3. mai
  5. Määratud tähtajal esitasid oma seisukoha prokurör ja kannatanu QQ, kes taotlevad jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Prokurör märgib, et ringkonnakohtul tuleb jätta tähelepanuta kõik Jevgeni Tepljakovi poolt apellatsiooni lisadena esitatud tõendid, sest need oleks tulnud esitada maakohtule. Apellatsioonis ei ole põhjendatud, miks neid ei olnud võimalik maakohtule esitada. Ning kui ka esines olukord, kus isik soovis esitada tõendit maakohtule, nt koopia märkmikust, siis maakohus on jätnud selle põhjendatult vastu võtmata, kuna nimetatud paberi alusel ei ole võimalik mitte mingit võlga olemasolevaks lugeda. Koopia sisaldab endas üksnes mingeid numbreid, kuid mida täpsemalt, ei saa selle alusel tuvastatuks lugeda. Veelgi vähem saab öelda, et tegemist on U ja/või DD vastu reaalselt eksisteeriva võlanõudega. Apellatsioonides esitatu sisuliselt kattub süüdistatava ja kaitsja poolt maakohtus esitatud väidete ja seisukohtadega. Midagi uut, millele maakohus otsust tehes ei oleks vastanud, neis esitatud ei ole. Välja arvatud see, et Jevgeni Tepljakov esitab nii vale- kui ka eksitavaid väiteid, mis ei ole ka sisuliselt midagi uut, kuivõrd ka maakohtus isik kasutas sarnast lähenemist. Nii ei ole mitte ühegi tunnistaja (v.a VV, kelle osas on alustatud

§ 320

lg 1 tunnuste esinemisega kriminaalmenetlust) ega kannatanu mõjutamine või valeütlustele sundimine/andmine leidnud tõendamist. Samuti ei ole toimunud mitte ühegi tõendi kõrvaldamist ega esitamata jätmist, mis oleks Jevgeni Teplajovi tegevusi õigustanud. Jevgeni Teplajkovile on võimaldatud oma õigusi kaitsta ja tõendeid enda kaitseks esitada. Valeväide on kasvõi seegi, et prokurör ei ole lubanud kriminaalmenetlust alustada 01.01.2015 episoodis AA vastu või et Jevgeni Tepljakov ega tema kaitsja ei ole näinud 27.09.2016 läbiotsimismäärust, kuigi see oli nii loetletud tõendina kui ka esitatud kohtule. Samuti on küll tuvastatav, et Jevgeni Tepljakovi arveldusarvelt läks maha RRR Sindi elektri tasu, kuid samas on jätnud isik märkimata, et talle samas summas ka elekter kas NN tütre või tütremehe poolt kompenseeriti. Jevgeni Teplajkov küll soovib väita, et tema arveldusarvel oli 08.11.2007 raha suuremas summas, kuid jätab märkimata, et 01.01.2011 seisuga oli konto algsaldo 0.00 eurot. Jevgeni Tepljakovi ja tema kaitsja poolt kohtule esitatud väljavõtted OO kontoväljavõtete kohta ei ole täielikud. Neid on esitatud valikuliselt ja arveldusarvel olevat sama raha on kajastatud mitmel väljavõttel, mida summeerides on soovitud näidata tõendina suuremas summas raha olemasolu. Jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad ja seaduslikud. Isik on ise loobunud kohtuistungil täiendavate tõendite kogumisest. Kaitsja ega Jevgeni Tepljakovi apellatsioonides ei ole ära näidatud mitte ühtegi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Samuti ei ole põhjendatud etteheited, nagu oleks kohtulik uurimine olnud ühekülgne või puudulik. Kohtuotsuse motiividega mittenõustumine ei tähenda nende puudumist ning kaitsja poolt esitatud tõenditega mittearvestamine kohtuliku uurimise ühekülgsust. Kohus on osade tõendite kõrvale jätmist ja ebausaldusväärseks lugemist põhistanud. Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja kohtu arvamuse kujunemine on jälgitav, kohus ei ole eksinud ei materiaalõiguse ega menetlusnormide vastu. Alust süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ei esine. Vara arestid tuleb jätta muutmata ning menetluskulud Jevgeni Tepljakovi kanda. 7

(14)5.2 Kannatanu QQ selgitab, et ta keeldus kohtus ütluste andmisest, sest kartis Jevgeni Tepljakovi ja tema vanemaid. Ta arvas, et kui kohus Jevgeni Tepljakovi õigeks mõistab ja ta vanglast välja saab, siis kasutab ta Q ja tema laste suhtes füüsilist vägivalda. Samuti kardab ta Jevgeni vanemaid, kes tahavad temalt nende ühise lapse ära võtta ja Eestist ära viia. Vanemad süüdistavad Q selles, et ta pani nende poja vangi. Tegelikult see nii ei ole ja vanemad teavad seda väga hästi. Jevgeni oli kasvatatudki selliselt, et iga asi pidi talle kasu tooma. Kõik, mis kohtuotsuses kirjas, on QQ väitel tõsi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide väidetega ning prokuröri ja kannatanu vastuväidetega apellatsioonidele, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 6.1 Apellatsioonitähtajal esitasid taotlused süüdistatava ema OO, süüdistatava isa PP ning ZZ, kes paluvad kaasata end menetlusse kolmandate isikutena, kuna kriminaalasja lahendamisel võidakse otsustada nende kaitstud õiguste üle. Samasuguse taotluse esitas Jevgeni Tepljakov, kes lisaks nimetatud isikutele palub kaasata protsessi TÜ S. Süüdistatav oma taotlust ei põhjenda. OO väidab, et süüdistatavalt Jevgeni Tepljakovilt konfiskeeritud rahast 25 000 eurot ja kuldesemed kuuluvad temale. Isa PP leiab, et pojalt konfiskeeritud vara on ühisest majapidamisest ära võetud ning kuulub vähemalt osaliselt temale. ZZ taotluse kohaselt andis ta süüdistatavale pool ostusummast konfiskeerimisele kuuluva ATV ja saha ostmiseks. Suulise kokkuleppe kohaselt kuulub ATV ka talle. Kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamisele määramise määruses leidis kohtunik, et OO, PP ja ZZ taotlused kolmandate isikute kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samasugusele seisukohale jääb kohtukolleegium esitatud taotluste suhtes kriminaalasja kirjalikus menetluses läbi vaadates. Tagajärjetuks jääb ka süüdistatava taotlus TÜ S menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. KrMS § 401 lg 1 sätestab, et menetleja võib määrusega kriminaalmenetlusse kaasata kolmanda isiku, kui kriminaalasja lahendamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Käesoleval juhul kolmandate isikute kaasamiseks alus puudub, kuna süüdistatavalt Jevgeni Tepljakovilt maakohtu poolt konfiskeeritud vara kuulus Jevgeni Tepljakovile, mitte taotlused esitanud isikutele. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis on süüdistatav taotlenud samuti temale kuuluva vara tagastamist. Ringkonnakohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis kummutaksid kohtu seniseid järeldusi arestitud ja konfiskeeritud vara kuuluvuses Jevgeni Tepljakovile. Kuna käesoleva kriminaalasja lahendamisel ei otsustata OO, PP, ZZ ega TÜ S seadusega kaitstud õiguste üle, mistõttu puudus alus nende kaasamiseks kolmanda isikuna antud menetlusse. 6.2 Järgnevalt võtab kohtukolleegium seisukoha Jevgeni Tepljakovi apellatsiooni lisade suhtes. Süüdistatav on edastanud ringkonnakohtule hulgaliselt erinevate dokumentide ja kirjalike märkmete koopiaid. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 321 lg 6 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval põhjusel. 8
(14)Praeguses asjas ei ole süüdistatav oma apellatsioonis selgitanud, miks ta neid dokumentide koopiaid maakohtule ei esitanud. Osa kirjalikke märkmeid on süüdistatav küll maakohtule esitanud, kuid maakohus jättis need põhjendatult kriminaalasja materjalide juurde lisamata, sest need ei oma tõenduslikku tähtsust või ei ole usaldusväärsed. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium prokuröri apellatsioonivastuses esitatud seisukohaga, et Jevgeni Tepljakovi apellatsiooni lisad tuleb jätta tähelepanuta. 6.3 Süüdistatav märgib oma apellatsioonis korduvalt, et kriminaalmenetlust juhtinud ja kohtuistungil osalenud ringkonnaprokurör Gardi Anderson oli tema suhtes pahatahtlikult süüdistav ja ebaobjektiivne. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 30 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud

§-s

  1. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. juuni
  3. a otsuses nr 3-1-1-70-01 ja
  4. veebruari
  5. a otsuses nr 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Praeguse asja materjalidest nähtub, et prokurör on maakohtu istungil esitanud kohtule Jevgeni Tepljakovi süüd kinnitavad tõendid ning süüdistataval ja kaitsjal oli võimalus nendele tõenditele vastu vaielda ja esitada süüd ümber lükkavad tõendid. Kohtuvaidluste käigus on prokurör taotlenud kohtult Jevgeni Tepljakovi süüditunnistamist talle esitatud süüdistuses ning avaldas oma arvamuse süüdistatavale mõistetud karistuse kohta. Kahes kuriteos on prokurör loobunud Jevgeni Tepljakovile esitatud süüdistusest. Kohtukolleegium on seisukohal, et prokurör on täitnud oma tööülesandeid kooskõlas menetlusseadusega, mistõttu süüdistatava etteheited tema kallutatuses on alusetud. 6.4 Süüdistatav on avaldanud pahameelt kohtuistungil osalenud rahvakohtunike tegevuse suhtes, kes olid ümbritseva suhtes osavõtmatud. Süüdistatav palub ringkonnakohtul selgitada, kas rahvakohtunike näol on tegemist lihtsalt n.ö mööbliesemetega. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 18 lg 1 kohaselt arutab maakohus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. KrMS § 266 lg 1 kohaselt juhib kohtuistungit eesistuja. Seega ei saa rahvakohtunik kohtuistungi juhtimisse sekkuda. KrMS § 14 lg 1 kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Seega on tegemist võistleva menetlusega, mistõttu puudub kohtul, sh rahvakohtunikul, õigus nendesse küsimustesse sekkuda. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 3 kirjutavad kohtuotsusele alla kõik kohtukoosseisu liikmed. Kohtuotsuse allkirjastamata jätmine mõne kohtukoosseisu liikme poolt on võrdsustatav kohtuotsuse puudumisega ja ning loetakse KrMS § 339 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. 9

(14)Praeguse asja kohtuistungi protokollidest nähtub, et rahvakohtunikud on täitnud nendele pandud ülesandeid seaduse nõudeid järgides. Samuti on nad allkirjastanud kohtuotsuse. Seega ei nõustu kohtukolleegium Jevgeni Tepljakovi väitega, et rahvakaasistujad olid kohtuistungitel passiivsed ega sekkunud kohtupidamise kulgu. 6.5 Mõlemad apellandid leiavad, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. KrMS § 341 lg 3 sätestab, et tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

§ 339

lõike 1 punktis 12 või lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Praeguses asjas seisneb apellantide hinnangul ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine selles, et maakohus rahuldas ainult prokuröri taotlused ja jättis süüdistatava ja kaitsja taotlused alusetult rahuldamata. Seega ei olnud kohus süüdistatava suhtes erapooletu, vaid toetas prokuröri. Kohtukolleegiumi hinnangul on apellantide poolt viidatud rikkumine niivõrd tõsine, et seda ei oleks võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seega ei oleks apellandid pidanud apellatsioonides taotlema mitte õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, vaid kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. juuni
  2. a otsuses nr 3-1-1-46-09 selgitanud, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohtueelses menetluses teostab prokurör seega juhtimis- ja järelevalve funktsiooni, mis sisaldab endas kohustust tagada kohtueelse menetluse seaduslikkus ja isikute õiguste järgimine. Seejuures ei saa prokuröri erapoolikust tuletada pelgalt tema õiguslikest otsustustest kohtueelse menetluse käigus, mis on suunatud tõendite kogumisele ja asjaolude väljaselgitamisele, ja seda ka juhul, kui neid otsustusi hiljem tühistatakse kõrgemalseisva prokuröri poolt. Vastupidine lähenemine piiraks ebamõistlikult prokuröri tegevust kohtueelse menetluse juhtimisel. Oluline on, et prokuröri otsustused ei oleks kantud sellistest sisemistest motiividest, mis ei ole seotud ametialaste ülesannete hoolsa täitmisega (näiteks isiklikest väärtushinnangutest tulenev eelarvamus kahtlustatava või süüdistatava suhtes või isiklik huvitatus kriminaalmenetluse tulemusest). Praeguses asjas ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid prokuröri isiklikest väärtushinnangutest tulenevale eelarvamusele Jevgeni Tepljakovi suhtes või isiklikule huvitatusele kriminaalmenetluse tulemustest. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et selliseid eelarvamusi oleks olnud süüdistatava suhtes kolmeliikmelisel kohtukoosseisul. Süüdistataval ja kaitsjal oli võimalus esitatud süüdistusele vastu vaielda, õigustavaid tõendeid ja taotlusi esitada ning menetlusosalisi küsitleda. Asjaolu, et maakohus süüdistatava ja kaitsja põhjendamatud taotlused rahuldamata jättis, ei anna alust süüdistada kohut erapoolikuses. Kohtukolleegium märkis juba eespool mitmete taotluste suhtes, et need olid esitatud põhjendamatult. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsuses nr 3-1-1-44-13 märgitud seisukohale, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljaspoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti. 10

(14)Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et süüdistatava ja kaitsja taotluste rahuldamata jätmisega on rikkunud maakohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. 6.6 Süüdistatav Jevgeni Tepljakov leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest paljudele tema poolt tõstatatud küsimustele ei ole maakohus oma otsuses vastanud. See tähendab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtukolleegiumi hinnangul on arutatavas kriminaalasjas vaidlustatud maakohtu otsuses järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on Jevgeni Tepljakov talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud ja selline karistus mõistetud. Asjaolu, et süüdistatav maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses põhjenduse puudumist. 6.7 Sisuliselt taotlevad süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonides maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  1. detsembri
  2. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Mõlemas apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  5. aprilli
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  7. detsembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kohtulik uurimine 11
(14)ei ole olnud ühekülgne ega puudulik. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. 6.8 Apellandid leiavad, et süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses

§ 372

lg 2 p 3 järgi ainuüksi juba seetõttu, et laenude andmine ei ole käsitletav majandustegevusena. Lisaks sellele on kohus süüdistatava ja tema vanemate ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud või ebausaldusväärseks tunnistanud. Kohtukolleegium apellantide seisukohaga ei nõustu. Majandustegevus on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Jevgeni Tepljakovile heidetakse ette aastate vältel isikutele intressiga laenu andmist. Vaidlustatud kohtuotsuse lehekülgedel 9-23 on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, milliste tõendite alusel tuleb ta järeldusele, et Jevgeni Tepljakovi poolt isikutele laenude andmine on käsitletav majandustegevusena. Tõenditest nähtub, et laenude andmine on olnud järjepidev ja püsiv ning see oli tema peamiseks sissetulekuallikaks. Jälitusprotokollist nähtub, et temalt küsiti laenu peaaegu iga päev. Samal ajal liigub ta avalikes kohtades koos lapsega, et oma tõelise tegevuse eesmärke varjata. Samuti on maakohus kohtuotsuse 19 leheküljel põhjendanud, miks ta peab süüdistatava ema OO ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata. 6.9 Apellandid leiavad, et süüdistus

§ 199lg 2 p 4 ja § 200 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud.

Süüdistuses märgitud kuupäevad on ebatäpsed, mistõttu see rikub oluliselt süüdistatava kaitseõigust. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole usaldusväärselt kindlaks tehtud. Kannatanu NN keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus arvestas põhjendamatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis olid ebatäpsed ja seega mitte usaldusväärsed. Ka selles osas kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 23-27 piisava põhjalikkusega ära näidanud, millistele tõenditele tuginevalt oli tegemist NN raha vargusega ja röövimisega. Maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsuses nr 3-1-1-45-07 punktis 10 toodud seisukohale, mille kohaselt asjaoludest lähtuvalt võib olla kuriteo toimepanemise aeg määratletav ka mingi ajavahemikuna. Kuna kannatanu NN keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, siis avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel põhjendatult tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuses toodud seisukohti korrata. 6.10 Apellandid leiavad, et Jevgeni Tepljakov ei ole

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi kelmust toime pannud, sest kinnistute omanikuna oli tal õigus oma kinnisasju üürilepingutega koormata. Kas või kui palju CC või TT üürilepingus märgitud pindadel viibisid ja milliseid asju nad üüritud ruumides hoidsid, ei olnud Jevgeni Tepljakovi korraldada. Mingit ühist planeerimist Sindi LV petmiseks süüdistuses kirjeldatud viisil ei kinnita ükski tõend. On ebaloogiline, et Sindi LV riigifirmana omab õigust kahjunõuet mitte esitada. Erinevalt apellantidest leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse lehekülgedel 27-39 nähtub üheselt, millele tuginevalt on maakohus tulnud järeldusele, et Jevgeni Tepljakov on kelmuse toime pannud. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud kelmuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Jevgeni Tepljakovi ütlusi on maakohus pidanud põhjendatult ennast õigustavateks. 12

(14)Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tsiviilhagi mitteesitamine ei välista kahju olemasolu. Tsiviilhagi esitamine on kannatanu õigus, mitte kohustus. Kohtukolleegium nõustub ka ülejäänud seisukohtadega ega hakka neid siinkohal kordama. 6.11 Apellandid leiavad, et

§ 121lg 2 p 3 järgi SS kehalisele väärkohtlemisele kihutamine on tõendamata.

Kuna oli pime, siis ei ole miimika ja kehakeele nägemine usutav. Pealegi puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks tundnud füüsilist valu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kohtuotsuse lehekülgedel 39-43 jälgitavalt ja piisava põhjalikkusega selgitanud, millele tuginevalt ta esitatud süüdistuse tõendatuks loeb. Kannatanu SS ütlustest nähtub, et kohas, kus teda peksti väga pime ei olnud, sest seal põles tänavavalgusti. Käte ja jalgadega näkku ja kehasse peksmine tekitab teadvusel olevale isikule kahtlemata füüsilist valu. Maakohus on detailselt selgitanud, miks ta peab süüdistatavate ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtu põhjendusi korrata. 6.12 Apellandid leiavad, et

§ 214lg 2 p 1 järgi ei ole väljapressimine tõendamist leidnud.

Tegemist oli võlavahekorraga, mida kannatanu AA on ise kaitsjale kohtuistungi esimesel päeval kinnitanud. Õiguslikul alusel raha küsimine ei saa olla käsitletav väljapressimisena. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 43-49 põhjalikult motiveerinud Jevgeni Tepljakovi süüditunnistamist AA-lt raha väljapressimises. Kannatanu on kohtuistungil tõepoolest selgitanud, et ta maksis Jevgeni Tepljakovile 700 eurot, kuid mitte seetõttu, et ta temale võlgu oli, vaid seetõttu, et Jevgeni Tepljakov temalt seda raha nõudis. Seega ei olnud tegemist võlavahekorraga, nagu väidavad süüdistatav ja kaitsja. Kohtukolleegium ei korda maakohtu põhjendusi, sest nõustub nendega täielikult. 6.13 Apellandid leiavad, et süüdistus

§ 121lg 2 p 2,3 järgi LL, QQ ja BB kehalises väärkohtlemises on tõendamata.

QQ kinnitas esimesel istungipäeval, et ta ei tunne ennast kannatanuna. Ta keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus võttis tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. LL-le TV puldiga vastu jalga löömine ei saa olla käsitletav kehalise väärkohtlemisena. Pigem oli tegemist selles perekonnas igapäevase olukorraga, kus vastastikuseid suhteid klaariti. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, mistõttu kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuistungil kinnitas DD, et ta ei näinud, et Jevgeni Tepljakov oleks BB jalaga löönud. Kohtukolleegium leiab, et ka selles osas on maakohus oma seisukohta kohtuotsuse lehekülgedel 49-57 piisava konkreetsuse ja põhjalikkusega motiveerinud, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kuna kannatanu QQ keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, siis avaldas kohus prokuröri taotlusel põhjendatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole põhjust tema ütlustes kahelda. Kannatanu on ka ringkonnakohtule saadetud seisukohas selgitanud, miks ta kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Selleks oli põhjus, et ta kartis enda ja oma lapse julgeoleku pärast. Lapsele TV puldiga vastu jalga löömine on kohtukolleegiumi hinnangul kahtlemata käsitletav kehalise väärkohtlemisena. Asjaolu, et selles perekonnas oli füüsilise vägivalla kasutamine peresuhete lahendamisel kaitsja apellatsiooni kohaselt tavaline, ei ole aluseks süüdistatava õigeksmõistmisele selles kuriteos. 13

(14)
  1. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Jevgeni Tepljakovi kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 632,16 eurot, sealhulgas käibemaks 105,36 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsuse analüüsis, kohtumaterjalidega tutvumises, süüdistatavaga Tallinna Vanglas kohtumises ja apellatsiooni seisukohtade koostamises (3,5 tundi) ja apellatsiooni koostamises (5 tundi) kokku 425 eurot. Sellele lisandub tasu sõidule kulutatud aja eest 25 eurot ja sõidukulu Pärnust Tallinnasse ja tagasi 76,80 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud, kuid mitte nii suures ulatuses kui seda on märkinud kaitsja oma taotluses. Kaitsja on taotlenud määratud kaitsja tasu hüvitamist 425 euro ulatuses. Kaitsja jätab aga seejuures tähelepanuta, et riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 4, on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga pooltunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 eurot ühes kohtuastmes. Miks peaks kohtukolleegium seda summat suurendama, seda kaitsja põhjendanud ei ole. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium Jevgeni Tepljakovi riigi õigusabi tasu suuruseks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot, kokku tasu 360 eurot. Sellele lisandub tasu sõidule kulutatud aja eest 25 eurot ja sõidukulu Pärnust Tallinnasse ja tagasi 76,80 eurot, kokku 461,80 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a kohtuotsuse Jevgeni Tepljakovi süüdistusasjas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kuna süüdimõistev kohtuotsus jääb muutmata, siis jäävad rahuldamata ka taotlused süüdistatava vara arestist vabastamiseks, temale õigusabikulude hüvitamiseks, menetluskulude riigi kanda jätmiseks ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.