KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-104619 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Vahtra

) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

7.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.

1. Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põhjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg
3. Kostja kohtule vastuväiteid ei esitanud.
4. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
5. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
6. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Korteriühistu tõendite kohaselt on kostjale esitatud arved alates jaanuar
8. a kuni juuli
9. a. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi nõude. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt on kostjale esitatud perioodil jaanuar
10. a kuni juuli
11. a arveid summale 1 473,31 eurot. 3 Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. 14.

§ 42

lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on seisuga juuli

1. a sissenõutavaks muutunud viivis 227,63 eurot. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus loeb põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 227,63 eurot. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 227,63 eurot ning alates 13.
3. a kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
4. Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil jaanuar
5. a kuni juuli
6. a moodustab 1 700,94 eurot. Menetluskulude jaotus
7. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 465 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 240 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 275 eurot, s.h riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 50 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
8. 4 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5