Obsah (6)

§ 179§ 235§ 173§ 162§ 190§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2019.a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1137 Tsiviilasi A S hagi Riigi

§ 179

lõike 7 tulenevalt aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Tulenevalt TsÜS § 142 lõikest 1 aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja palub TsÜS §-st 143 kohaldada täitedokumendist tuleneva nõude osas aegumist ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 181/2016/558 lubamatuks. 2. 02.04.2019 esitas hagiavalduse asjaolude täienduse. Hagiavalduse täienduse kohaselt Riigikohus on 14.03.2019.a tsiviilasjas nr 2-17-1937 kohtuotsuse punktis 13 edastanud, et hagejale piisab enda tõendamiskoormise täitmiseks sellest, et ta põhistab (teeb

§ 235mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla.

Hageja on edastanud kohtule täitedokumendi ja põhjenduse, miks ta leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, seega on hageja täitnud omapoolse tõendamiskoormuse. Täiendavalt märgib hageja, et TsÜS 10 peatüki 5.jagu sealhulgas § 160 lõige 2 ning § 168 lõige 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad (vt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 194 SE seletuskirja, milles on märgitud, et

§ 179

lõiget 7 on täpsustatud kuna tegemist on sundtäitmise aegumise nõudega (hakkab kulgema lahendi jõustumisest)). Kuna

§ 179

lõikes 7 on sätestatud aegumise erinorm tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumise üldnormi suhtes, ei ole kohtul võimalik aegumise regulatsiooni eesmärgipäraselt sisustada viisil, et hagejalt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude võla sissenõudmise aegumistähtaeg ei ole saabunud kuna

§ 179

lõikest 7 tulenev eriregulatsioon riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude nõude aegumise osas prevaleerib tsiviilseadustiku üldosa seadusest tuleneva üldregulatsiooni üle. PS §-s 10 sisalduva õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab riik tagama, et kõigis õigussuhetes sh. riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude väljanõude õiguses saabuks mõistliku aja möödudes õigusrahu. Ei ole põhjendatud, et riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude nõude puhul peatub õigusrahu saavutamiseks kehtestatud aegumistähtaja kulgemine täitemenetluses. Seadusandja mõtteks ei saanud olla aegumistähtaja peatamine kohtutäituri korraldatava täitemenetluse raames, kuna selline olukord on ebasoodne nii hagejale kui võlgnikule kui ka riigile ning majanduslikult soodne üksnes kohtutäiturile. Tulenevalt TsÜS § 142 lõikest 1 aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TMS § 221 lõigete 1 2 2-19-1137 ja 3 kohaselt võib võlgnik esitada hagi sissenõudja vastu kuni täitemenetluse lõpuni täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on aegunud. 3. Vastuseks kostja vastusele leiab hageja, et kuna

§ 179

lg 7 1.lauses on sätestatud riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude aegumise kohta eriregulatsioon, ei kohaldu käesolevas asjas kostja poolt viidatud TsÜS § 160 lõige 1. Kostja vastus 4. Kostja (sissenõudjana) märgib, et ei nõustu hagi rahuldamisega. Hageja poolt viidatud

179 lg 7 on kohane viide, kuid aegumise kohaldamisel tuleb silmas pidada ka aegumise peatumise aluseid, mis tulenevad TsÜS 160 lg 2-st. Nimelt sätestab märgitud paragrahv, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3¹ märgib, et hagi esitamisega on võrdustatud ka võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Sissenõudjale teadaolevalt on isik esitanud eelpoolmärgitud avaldusi vähemalt kahel korral ning avaldused on ka rahuldatud. Kohtu põhjendused 5. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 6. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Riigikohtu 28.09.2015 määrusega 3-7-1-2-391 mõistis kohus A Slt riigituludesse riigilõivu summas teistmistavalduse esitamisel tasumisele kuuluva kautsjoni 1206,64 eurot ning kohtulahendi täitmiseks on alustatud täitemenetlus 181/2016/558. 7.

§ 179

lg 7 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest.

§ 179

lg 7 teise lause kohaselt kohaldatakse nõude aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Muu hulgas kohaldatakse nõude täitmise aegumisele TsÜS

1. ptk
2. jaos sisalduvat aegumise peatumise ja katkemise regulatsiooni (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 887).
3. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnistamiseks (TsÜS § 160 lg 1). Hagi esitamisega on TsÜS § 160 lg 3¹ järgi võrdsustatud võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine.
4. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt on hageja 21.02.2017 esitanud Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale avalduse võlgade ümberkujundamiseks tsiviilasjas nr 2-17-2828 ning 28.03.2017 kohtumääruse kohaselt on samas asjas algatatud A S võlgade ümberkujundamiseks kohtu menetlus ning peatatud kõik A.S osas käivad täitemenetlused, sh 181/2016/
5. 29.06.2017 kohtumäärusega jäeti A.S avaldus võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata, millele võlgnik esitas määruskaebuse. Täitemenetlused olid peatunud kuni avalduse menetlusse võtmata jätmise määruse jõustumiseni 08.01.2018 Riigikohtu lahendini. 29.01.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale avalduse võlgade ümberkujundamiseks tsiviilasjas nr 2-18-1427 ning 28.03.2018 kohtumääruse kohaselt samas asjas on peatatud kõik A.S osas käivad täitemenetlused, sh 181/2016/
6. Täitemenetlused olid peatunud kuni avalduse menetlusse võtmata jätmise määruse jõustumiseni 05.09.2018 Riigikohtu lahendini. Riigikogu lehelt leitava Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seadus 194 SE Seletuskirja „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu“ juurde - on punktis 3 märgitud

§ 179

puudutavas osas, et „Lõikes 7 on täpsustatud, et tegemist on sundtäitmise aegumise nõudega (hakkab kulgema lahendi jõustumisest)“.

§ 179

lg 7 sätestatud riigi kasuks väljamõistetud raha sissenõudmise lahendi täitmise nõude aegumise tähtaeg algab alates lahendi jõustumisest. Riigikohtu määrus on jõustunud 28.09.2015. 3 2-19-1137

§ 179

lg 7 kohaselt nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Seega kohaldatakse aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse

1. ptk-s sisalduvat nõuete aegumise regulatsiooni, muuhulgas
2. ptk 5.jaos sisalduvat aegumise peatumise ja katkemise regulatsiooni. Toodust tulenevalt puudub alus aegumise peatumist mitte arvesse võtta. Ilma aegumise peatumiseta oleks nõue aegunud 28.09.2018.a. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatatud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31 kohaselt peatub nõude aegumine kohtumenetluse ajaks, muuhulgas võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise kohtus menetlemise ajaks. Aegumise peatumine lõpeb TsÜS § 160 lg 3 järgi peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Seega oli nõude aegumine perioodil 28.03.2017 kuni 05.09.2018 peatunud. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetluse alustamise päevaks oli 3aastasest aegumistähtajast möödunud üks aasta, üheksa kuud ja 46 päeva. Kuna hagi esitati kohtusse 23.01.2019, ei ole 3-aastane aegumistähtaeg möödunud ning hageja nõue ei ole aegunud. Kuna nõude osas alustatud täitemenetlust, saab võlgnik aegumisele tugineda vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Kuna nõue ei ole aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna pooled ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, määrab kohus menetluskulud kindlaks toimiku andmete põhjal. Pärnu Maakohtu 13.06.2019 määrusega on rahuldatud hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastatud ta 200 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega tulenevalt

§ 190

lg-st 2 tuleb riigilõiv 200 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse.

§ 179

lg-te 1 ja 9 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

§ 179

lg 3 kohaselt võib kohtulahendi peale menetluskulude väljamõistmise osas Eesti Vabariigi kasuks esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4