tja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Vladimir Buldakov Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
tja) vastu talle kuuluva korteriomandi asukohaga Vana-Kalamaja 11-1A (registriosa nr 14045501) võõrandamiseks kohustamiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt korteriomandi võõrandamisest keeldumisel palus hageja võõrandada korteriomand täitemenetluse korras läbiviidaval enampakkumisel. Hagiavalduse kohaselt toimus 05.06.2017 hageja üldkoosolek, kus otsustati ühehäälselt esitada
tjale talle kuuluva korteri sundvõõrandamise nõue. 2. Hagiavalduse kohaselt on
tjalt hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-12-45163 15.02.2013 tagaseljaotsusega välja mõistetud korteriomandiga seonduvad majandamiskulude maksed 261,89 eurot, piirdeaia rajamise kulud 783 eurot ja korteriomandiga seotud vajalikud remonttööd 825,08 eurot.
tja ei ole kohtuotsust täitnud.
tja tasuma viie päeva jooksul lepingu punktis 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest. Notariaalses kokkuleppes nimetatud hoone rekonstrueerimise tööd lõpetati 11.09.2017 ning 22.09.2014 notariaalakti kohaselt pidi
tja tasuma 934,99 eurot 5 pangapäeva jooksul alates tööde teostamisest, s.o 18.09.2017.
tja jättis kohustuse täitmata. 4. 22.05.2017 alustas
tja oma korteris ehitustegevust ning lõikas läbi
tja korteris asuvad kanalisatsioonitorud, mille tulemusena katkes vee- ja kanalisatsiooni varustus ülemise korruse korteritele. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kahjustamine tõi endaga kaasa kahjustused teistele korteriomanditele ning võimatuse kortereid otstarbekohaselt kasutada. Hageja pidi seoses 22.05.2017 intsidendiga pöörduma kohtusse (tsiviilasi 2-17-7999). Muuhulgas esitas hageja esialgse õiguskaitse taotluse, mis rahuldati 23.05.2017.
tja ei täitnud kohtumäärust ning 25.05.2017 esitas hageja hagi tagamise määruse täiendamise taotluse, mille kohus samal päevas rahuldas. 25.05.2017 taastas
tja kanalisatsiooniühenduse, kuid veeühendust ei taastanud. 26.05.2017 taastati kohtutäituri juuresolekul sundkorras veeühendus. 2 5. Hagiavaldusele eelnenud talve jooksul ei ole
tja täitnud korteri kütmise kohustust. Kütmata korteri tõttu suurenevad teiste korterite küttekulud. 6. Lisaks on
tjal tasumata majapidamiskulude arved summas 504,85 eurot: 1) arve nr 17118 maksetähtajaga 30.11.2017, tasumata 105,42 eurot; 2) arve nr 17108 maksetähtajaga 31.10.2017, tasumata 34,20 eurot; 3) arve nr 17098 maksetähtajaga 30.09.2017, tasumata 243,94 eurot; 4) arve nr 17018 maksetähtajaga 31.01.2017, tasumata 96,29 eurot; 5) arve nr 17048 maksetähtajaga 30.04.2017, tasumata 25 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkeks ei ole
tja tasunud majandamiskulusid 2017. a detsembrist.
tja ise korteris ei ela, korter on müügis. 7.
tjaga on pidevalt õigusvaidlused. Hagiavalduse esitamise ajaks on poolte vahel tõusetunud järjekordne vaidlus, kuna
tja arvab, et ehitusettevõtja oleks pidanud tegema ka vundamendi maa-aluse hüdroisolatsioonitööd ning keeldub igasuguste kulude kandmisest.
tja vastuväited hagile 8.
tja vaidles hagile vastu. 22.09.2014 notariaalse lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööd ei ole tänase päevani teostatud. Seda tõendab ka riiklikult tunnustatud eksperdi AL ekspertiisiakt. Hageja ja töid teostav ettevõte East Invest OÜ ei ole
tja korteris rekonstrueerinud kahjustunud konstruktsiooni, sh korterite nr 1A ja 2 sanitaarruumide juures ning taastanud korteri 1A vannitoa seina. Hageja pole eelviidatud ehitustööde eest tasunud
tjale hüvitist selle eest, mida
tja pidi tegema omal kulul. Seega ei ole
tjal tekkinud kohustust kommunaalmaksete tasumiseks. 2017. a märtsis toimunud koosolekul kinnitasid juhatuse liikmed, et üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole allkirjastatud. Hagejal on võlgnevus
tja ees. Täitemenetluses nr 022/2018/3284 täidetakse 17.04.2018 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-16-16435, millega kohus mõistis hagejalt
tja kasuks välja menetluskulud 2285 eurot ning edasiulatuva viivise. 9.
tja vastuse kohaselt ei vasta tõele, et
tja ei ole alates 2017. a oma korterit kütnud. Samuti on
tja täitnud kõik kohtumäärustega ette nähtud kohustused, sh täitis oma vahendite arvelt esialgse õiguskaitse määrust ning kanalisatsiooniühendus taastati vastavalt korteriühistu juhatuse soovile. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks
tja poolt teiste korteriomanike õiguste rikkumist. Maakohtu otsus 10. Harju Maakohus rahuldas 09.10.2018 otsusega hagi ning kohustas
tjat võõrandama talle kuuluva korteriomandi aadressil Vana-Kalamaja 11 Tallinn, registriosa nr 14045501. Kohus määras, et
tjal on õigus müüa korteriomand 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning pärast seda on pooltel õigus esitada kohtutäiturile avaldus korteriomandi võõrandamiseks täitemenetluse korras. Hageja menetluskulud jättis kohus
tja kanda ning mõistis
tjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4579,20 eurot ja viivise. 11. Harju Maakohtu 12.02.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-45163 mõisteti
tjalt hageja kasuks välja majandamiskulud 1896,97 eurot. 22.09.2014 notariaalse lepingu kohaselt vähendati väljamõistetud summat kuni summani 934,99 eurot, mille
tja kohustus tasuma 5 päeva jooksul alates lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest.
tja väide on, et hageja pole p-s 7.3.2 ettenähtud töid teostanud ning seetõttu ei pea ka tema oma lepingulist kohustust täitma. Nimetatu aga ei omanud maakohtu arvates tähtsust korteriomandiseaduse (
) § 14 lg 2 p 2 kohaldamisel, mis näeb ette, et võõrandamisnõude võib eelkõige 3 esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kui võlgnevus oli välja mõistetud
tja on jätnud tasumata ka korteri majandamiskulud ühistu poolt 12.01.2017, 11.04.2017, 21.09.2017 11.10.2017 ja 13.11.2017 esitatud arvete alusel. Kõigi nimetatud kulutuste tasumisega on
tja olnud viivituses rohkem kui kolm kuud.
tja kinnitas 29.08.2018 kohtuistungil, et viimased kolm aastat tasub ta korteri majandamise kulusid summas 5 eurot kuus. Osaliselt on
tja nimetatud maksete kohta ka kirjalikud tõendid esitanud. 12. Hageja on esitanud tõendina 11.09.2017 ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtuvalt on OÜ East Invest teostanud kõik 22.09.2014 notariaalses kokkuleppes arendaja ja Vana-Kalamaja 11 korteriomanike vahel kokkulepitud ehitustööd.
tja ei ole vastupidist tõendavaid tõendeid esitanud, kuigi on väitnud, et tööd on teostatud puudulikult. Seega järeldab kohus, et
tjal on alates tööde vastuvõtmisest 11.09.2017 kohustus kanda kõiki korteriühistu majandamiskulusid ja mitte vaid oma korteri otseseid kulusid. Samuti on tõendiks hageja poolt esitatud arved jaanuari kuni novembri 2017. a majandamiskulude kohta, mida
tja ei ole tasunud. Lisaks on tõendiks
tja omaksvõtt 29.08.2018 kohtuistungil, et viimased 2-3 aastat on ta tasunud ühistule igas kuus 5 eurot. Kokkuvõtlikult on
tjal hageja ees majanduskulude võlgnevus, mis on tekkinud alates aastast 2010. 13. Asjaolu, et
tja ei ole oma korterit pikaajaliselt kütnud, on
tja omaksvõtnud seletusega 29.08.2018 kohtuistungil, milles kinnitas, et ta ei kütnud korterit 2017. aastal. 2018. a veebruari kohta on
tja väitnud, et on olemas küttepuud ja fotod kütmisest. Samas on
tja väitnud, et kütmas on käinud abikaasa ja sugulased (29.08.2018 kohtuistungi protokoll lk 2), milline väide ei ole aga esitatud tõenditega kooskõlas. Korteri kütmata jätmine on lisaks tõendatud hageja 05.06.2017 üldkoosoleku protokolliga (lk 7), millest nähtuvalt avaldab korteri 4 esindaja, et
tja korter on aastaringselt kütmata; palvetele kütma hakata ei reageeri
tja aastaid; kuna
tja korter on aastaringselt kütmata, on korteri 4 põrandad külmad ja põhjustavad lisakulusid kütmise näol. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on korteri 4 pretensiooniga liitunud ka korterid 1 ja 2.
tja on oma kirjas ühistu juhatuse liikmele (lk 14) vastuseks ühistu 26.09.2017 kirjale teatanud, et hakkab kütma peale seda, kui hageja on täitnud notariaalsest lepingust tulenevad kohustused. Eeltooduga on tõendatud, et
tja ei ole oma korterit kütnud vähemalt
tja poolt korteri kütmata jätmine on ületanud omandi tavakasutusest tekkiva mõju, seab ohtu teiste korteriomandite kasutamise ilma ülemääraste kulutusteta ning ei taga kaasomandi säilimist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et
tja korteris ei olnud teiste eriomandite ja kaasomandi säilimiseks vajalik temperatuur ja õhuniiskus, tõendeid ei ole esitatud ka teistele omanikele väidetavalt põhjustatud tagajärgede kohta. Ainuüksi naabrite väited, et nad pidid
tja tegevusetuse tõttu kütma rohkem, kui oleks pidanud juhul, kui ka
tja oleks kütnud, ei ole piisavad, et tõendada korteri tavakasutust ületavat mõju. 15. Poolte vahel ei ole vaidlust, et
tja tegevuse tõttu katkes 22.05.2017 vee- ja kanalisatsioonivarustus korteritele nr 2, 6 ja 7, ühendused taastati 25.05 ja 26.05.2017. Seega on
tja ühistu liikmena häirinud teiste ühistuliikmete korteriomandite teostamist. Hageja on lisaks viidanud
tja probleemsele käitumisele ja soovimatusele teiste ühistu 4 liikmetega koostööd teha. Hageja selgitusest nähtuvalt on
tjaga seonduvalt hetkel läbitud või menetluses 6 erinevat kohtuasja, mis hageja väitel on hageja kaheksa korteri ja kümne korteriomaniku jaoks äärmiselt kurnav. Kohtu seisukoht on, et kolmes korteris vee- ja kanalisatsiooniühenduse eelneva kooskõlastuseta ja isegi hoiatuseta katkestamine on tegevus, mida võib pidada teiste korteriomandite teostamise häirimiseks ka hoolimata sellest, et väidetavalt tegi
tja seda oma korteris ehitustööde teostamiseks. Samuti võib korteriomandite teostamise häirimiseks olla
tja aastatepikkune vastuseis ühistu tegevusele. Siiski ei saa kohus seda asjaolu antud juhul piisavalt tõendatuks lugeda.
tja on esitanud ühistu vastu hagisid ja kaevanud ühistu juhatuse liikmete peale politseisse, 13.05.2010 on
tja keeldunud notari juures lepingu sõlmimisest, kui teised kaasomanikud soovisid lepingut sõlmida, et oleks võimalik alustada ehistustöödega. Siiski on tegemist oma seadusest tulenevate õiguste teostamisega, mitte õigusvastase või keelatud tegevusega. Muud
tja häirivat tegevust ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 16. 08.11.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub
tja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. 17. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tõendeid. Hageja poolt esitatud arved on lihtsalt raamatupidamise dokumendid, mis ei saa olla tõendiks selle kohta, et
tjal on võlgnevus hageja ees. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, et
tja viivitas majandamiskulude tasumisega. Lisaks ei ole teostatud 22.09.2014 notariaalse lepingu p-s 7.3.2 kokkulepitud tööd. Hageja ei ole esitanud
tja poolt allkirjastatud akti
tja korteris teostatud tööde vastuvõtmise kohta. Samuti on
tja seisukohal, et hageja poolt esitatud üleandmis-vastuvõtmisaktidega ei saa tõendada asjaolu, et tööd olid teostatud East Invest OÜ poolt vastavuses sõlmitud lepinguga. Lepingu punktides 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamise kokkulepe oli sõlmitud korteriomanike ja East Invest OÜ vahel. Järelikult tööde vastuvõtmise aktid peavad olema alla kirjutatud korteriomanike (sealhulgas
tja) poolt, aga mitte korteriühistu poolt. 11.09.2017 tööde vastuvõtmise akt on võltsitud ja vastu võetud tagasiulatuvalt, st alla on kirjutatud septembris, aga kuupäevaks on märgitud
tja seda oma korteris ehitustööde teostamiseks. Korterite nr 2, 6 ja 7 vee- ja kanalisatsiooni ühenduse katkestamine kestis vaid 4 päeva.
tja on seisukohal, et vee- ja kanalisatsiooni ühenduse katkestamist nii väikesel ajavahemikul ei saa tõlgendada tegevusena, mis oluliselt häirib teiste korteriomandite kasutamist.
lg 2 p 1 järgi võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused.
tja katkestas korterite 2, 6 ja 7 vee- ja kanalisatsiooni ühenduse ühe korra. 19. Lisaks leidis
tja, et väljamõistetud menetluskulud 4579,20 eurot on ülepaisutatud. 20. 12.08.2019 esitas
tja taotluse võtta tõendina tsiviilasja materjalide juurde 20.12.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-121861. Vastus apellatsioonkaebusele 5 21.
tja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
tjalt nõuda korterimandi võõrandamist korteriühistu 05.06.2017.a üldkoosolekul. Hagi korteriühistu võõrandamiseks esitati maakohtule 29.03.2018. Kuni 31.12.2017 olid korteriomandi võõrandamise nõude esitamise alused sätestatud korteriomandiseaduses (§ 14) (
), alates 01.01.2018 on korteriomandi võõrandamise nõude esitamise alused sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (§ 32) (KrtS). Kolleegium leiab, et korteriomandi võõrandamise nõude aluste esinemise tuvastamisel tuleb lähtuda korteriühistu 05.06.2017 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud seadusest, s.o korteriomandiseadusest. Samas tuleb märkida, et korteriomandiseaduses (§ 14) ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (§ 32) sätestatud korteriomandi võõrandamise nõude alused on olulises osas samad. Kuna hagi esitati maakohtule 29.03.2018, siis on otsuse täitmise nõudmise aluseks KrtS § 33 lg 1, mis sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. 24.
lg 1 sätestas, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Vastavalt
lg 3 otsustavad lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. 25. Maakohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et
tja on olnud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivituses üle kolme kuu. Esmalt märgib kolleegium, et kuna
lg 2 p 2 alusel võivad korteriomanikud häälteenamusega otsustada võõrandamisnõude esitamise, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, ning võõrandamisenõude üle otsustati 05.06.2017 üldkoosolekul, siis ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas
tjal on hageja ees võlgnevus alates 05.06.2017 tekkinud majandamiskulude eest. Sealhulgas ei oma tähendust ka Harju Maakohtu 12.02.2013 tagaseljaotsusega väljamõistetud võlgnevus, kuna pooled leppisid 22.09.2014 notariaalses lepingus kokku võla vähendamises 934,99 euroni, mille maksmise tähtaeg saabus hagiavalduse kohaselt 18.09.2017. Oluline on, kas
tjal oli
Enne 05.06.2017 üldkoosoleku otsust tekkinud võlgnevusega seoses on hageja tuginenud hagiavalduses asjaolule, et
tjal on tasumata arve nr 17018 summas 96,29 eurot maksetähtajaga 31.01.2017 ja arve nr 17048 summas 25 eurot maksetähtajaga 30.04.2017. Seega ei olnud hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt
tja 5. juuniks 2017 viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu. Lisaks on
tja 12.08.2019 esitanud ringkonnakohtule Harju Maakohtu 20.12.2018 otsuse 6 tsiviilasjas nr 2-17-121861, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi
tja vastu, milles hageja palus muuhulgas nimetatud arvetega seonduva võla väljamõistmist. Vaidlus puudub, et otsus on jõustunud. Kuigi hageja vaidles otsuse tõendina vastuvõtmisele vastu, leiab kolleegium, et tõend tuleb vastu võtta, kuna see omab asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1) ning
tja ei saanud seda maakohtu menetluses esitada, kuna tsiviilasjas nr 2-17-121861 ei olnud otsust sellel ajal veel tehtud. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on hageja nõue seonduvalt arvega nr 17018 summas 96,29 eurot ja arvega nr 17048 summas 25 eurot põhjendamatu. Ülaltoodust tulenevalt ei ole antud juhul täidetud
lg 2 p 2 sätestatud võõrandamisnõude esitamise tingimus, et korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. 26. Hagiavalduse kohaselt tuleb
tjat kohustada korteriomandit võõrandama ka seetõttu, et ta ei küta oma korterit.
lg 2 p 1 alusel võivad korteriomanikud häälteenamusega otsustada võõrandamisnõude esitamise, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata
§-s 11 loetletud kohustused.
lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja ei ole tõendanud, et
tja korteris ei olnud kaasomandi säilimiseks piisav õhutemperatuur. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei ole esitanud tõendeid teistele korteriomanikele
tja poolt väidetavalt põhjustatud tagajärgede kohta. Maakohus asus ka põhjendatult seisukohale, et üksnes teiste korteriomanike väited, et
tja tegevusetuse tõttu on nemad pidanud tegema oma korterite kütmisele lisakulutusi, ei ole piisavad, et lugeda
Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuse vastuses Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2012.a avaldatud uuringule (ja esitanud viite selle interneti aadressile), milles muuhulgas analüüsiti kütmata korteri mõju teistele korteritele. Kolleegium märgib, et kuna hageja ei ole maakohtus seda tõendit esitanud, ega ka põhistanud, et tal oli mõjuv põhjus selle mitteesitamiseks, siis ei saa hageja viidatud tõendile ringkonnakohtus esmakordselt tugineda (TsMS § 652 lg 4). 27. Hageja on tuginenud asjaolule, et
tja lõikas 22.05.2017 ehitustegevuse käigus läbi oma korteris asuvad torud, mille tõttu katkes vee- ja kanalisatsioonivarustus kolme korteri jaoks. Kohtutäituri osalusel taastati esialgse õiguskaitse korras kanalisatsiooniühendus 25.05.2017 ja veeühendus 26.05.2017.
tja on seisukohal, et tehnosüsteemid on paigaldatud tema korteri elutuppa ilma tema nõusolekuta ja ebaseaduslikult. Juhtunuga seoses toimub kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-7999.
lg 2 p 1 alusel võivad korteriomanikud häälteenamusega otsustada võõrandamisnõude esitamise, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata
§-s 11 loetletud kohustused.
lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
lg 2 p 3 alusel võivad korteriomanikud häälteenamusega otsustada võõrandamisnõude esitamise, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Maakohus leidis, et kolmes korteris vee- ja kanalisatsiooniühenduse katkestamine on tegevus, mida saab pidada korteriomandite teostamise häirimiseks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Samuti võib esiletoodud asjaoludel pidada torude läbilõikamist
lg 1 p 1 sätestatud kohustuse – hoiduda nii korteriomandi reaalosa 7 kui ka kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud – rikkumiseks. Kui
tja leidis, et tehnosüsteemide paigaldamisel tema korterisse on tema õigusi rikutud, siis oleks
tja torude läbilõikamise asemel saanud pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Samas eeldab võõrandamisnõude esitamine korduvaid rikkumisi (
Käesoleval juhul katkestas
tja vee- ja kanalisatsiooniühenduse ühel korral. Tõendamata on, et
tja on rohkem kordi rikkunud
Kolleegium nõustub maakohtuga, et
tja poolt hagejaga erinevate õigusvaidluste pidamist ei saa pidada tegevuseks, mis saaks olla aluseks korteriomandi võõrandamisnõude esitamiseks. 28. Ülaltoodust tulenevalt puuduvad ringkonnakohtu hinnangul
sätestatud tingimused
tjalt korteriomandi võõrandamise nõudmiseks, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 29. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1). Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.