TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1894 Määruse kuupäev 10. oktoober 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Rainer Viidingu (Viiding) taotlus riigi õigusabi saamiseks RES

§ 15lg 8, HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Rainer Viiding (edaspidi taotleja) esitas
2. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotletava õigusabi liigiks märgib taotleja isiku esindamine haldusmenetluses. Taotleja märgib, et tema tervislik seisund on halvenenud ning tema võimed ei ole piisavad vanglale kahjunõude esitamiseks, samuti on tal raskusi info saamisega. Taotleja majanduslik seisund ei võimalda kvalifitseeritud õigusabi saada.
3. Kohus mõistab taotleja tahet selliselt, et tema sooviks on saada õigusabi esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (

) § 4 lg 3 p 6). Nimetatud taotluse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses (

§ 10lg 3¹).

3.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 4. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine haldusmenetluses kahjunõude esitamiseks ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb

§ 7lg 1 p-i 1 alusel jätta rahuldamata.

Taotleja ei ole riigi õigusabi taotlust sidunud konkreetse juhtumiga, mille raames oleks taotlejale enda õiguste kaitseks riigi õigusabi tarvis. Taotleja märgib taotluses abstraktselt, et soovib riigi õigusabi kahjunõude esitamise eesmärgil. Halduskohtu hinnangul on taotleja võimeline esitama 3-19-1894 vanglale asjaolud selle kohta, milliste konkreetse toimingute või haldusaktidega tema õigusi rikuti ja kahju tekitati. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis võimaldab vanglal taotlejale vajadusel selgitada, millised tõendid tuleb tal kahjunõude esitamisel lisada. Vajadusel saab haldusorgan ka ise tõendeid koguda. Haldusorgan selgitab enda initsiatiivil välja kehtiva õiguse ja võimaliku kohtupraktika, mille alusel võimalik nõue tuleb lahendada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on varasemalt esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi, milles on vaidlustanud erinevaid vangla toiminguid ja haldusakte ning suutnud eelnevalt läbida ka kohustuslikud kohtueelsed menetlused. Taotleja on suutnud esitada ka sellel aastal mitmeid kaebusi halduskohtule ning määruskaebusi Tartu Ringkonnakohtule ja Riigikohtule. See näitab, et taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Taotleja tervislik seisund ei ole seni menetlustoimingute tegemist oluliselt takistanud. Kohtu hinnangul ei ole R. Viiding haldus- ja halduskohtumenetluses seega kogenematu isik, kes vajaks riigi õigusabi korras esindajat. Antud juhul puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks ka edaspidi vanglale ja kohtule menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. 5. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita. Kohus jätab seetõttu riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2