Obsah (4)

§ 199§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1275 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaid

§ 199lg 2 p 9 järgi (05.10.2018 episood) 3 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti R.

Rootile mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8167 mõistetud raskeima karistusega ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati R. Rooti

§ 199lg 2 p-de 5, 9 (29.11.2018 kolm episoodi + 04.12.2018 episood) järgi 9 kuu vangistustega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega mõistetud ning ärakandmata karistusosa võrra, s.o 1 aasta 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, ning mõisteti R. Rootile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati R.

Rooti karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o alates 04.12.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 01.09.
3. Tartu Maakohtu 21.08.2019 määrusega jäeti R. Root ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
4. R. Root on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 1/3 ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu elukohta, mis kuulub tema emale. Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused R. Rooti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2.
5. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole R. Rootile karistuse kandmise ajaks koostatud individuaalset täitmiskava. Siiski on ta osalenud Tallinna Vanglas karistuse kandmise ajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vangla hinnangul osales R. Root aktiivselt ning saavutas seatud eesmärgid. Pooleli on tagasilanguse ennetamisele suunatud programm. Kinnipeetav on jõudnud arusaamisele, et ilma sõltuvusainete tarvitamiseta on elu tähendusrikkam. Ka tema käitumine on olnud positiivne. Vabanemise korral on R. Rootil kindel elukoht ja töökoht. Majanduslikku toimetulekut hakkavad ilmselt mõjutama suures summas tasumata rahalised nõuded. Tema suhted lähedastega on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal kinnipeetav abiellus. Varasemalt on ta olnud abielus kahel korral. Mõlemast abielust on sündinud laps. 2.
6. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leidis maakohus, et R. Rooti vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Eelkõige ei võimalda seda R. Rooti senine elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud, mis annavad alust arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. R. Rooti on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja seda eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu on varem vanglakaristust kandnud ja kohtuistungil avaldatu kohaselt ka välisriigis. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu varguste eest. Osa kuriteoepisoode on pandud toime varasema, s.o Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8167 määratud katseajal. Ka kuriteod, mille eest kohus karistas R. Rooti Harju Maakohtu 13.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8167, on pandud toime varasema, s.o Harju Maakohtu 28.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-804 määratud katseajal. Seega kannab R. Root praegu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Kaks viimast kriminaalhooldust on R. Rootil ebaõnnestunud, seega ei ole kriminaalhooldus sobivaks vahendiks isiku õiguskuulekusele suunamisel. Süüdimõistetu tõi kohtuistungil peamise kuritegude toimepanemise põhjusena välja pereprobleemid ja sõltuvusprobleemid, mis on väidetavalt lahendatud, kuna tal on nüüd uus abikaasa. Oluline on, et kinnipeetav on ka varem abielus olnud. Seega tegelikult ei erine tema vabanemisjärgsed elutingimused varasematest. Kuriteoriske maandavate tegevuste läbimine on kindlasti positiivne, kuid ainuüksi see ei kaalu üle kõiki teisi R. Rooti negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Maakohus ei olnud veendunud, et vaid 8 kuud kestnud vangistuse järel on karistuse eesmärgid saavutatud ja R. Root suudab kindlasti uusi kuritegusid toime panemata vabaduses elada. Määruskaebused
7. Tartu Maakohtu 21.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Rooti kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses korratakse veel kord üle R. Rooti suhtes esinevad positiivsed asjaolud – puuduvad distsiplinaarkaristused, eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad, elektroonilise valve tingimused ja nõusolek on täidetud, süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammis, isik 2 soovib töötada ja nõudeid hüvitada. Uus abikaasa on varasemaga võrreldes oluline, sest süüdimõistetul olid eelmise elukaaslasega konfliktid, mis viisid kuritegude sooritamiseni. Süüdimõistetu on teinud elus täieliku pöörde ja ei soovi edaspidi suhelda varem karistatud isikutega. Maakohus on jätnud positiivsed asjaolud hindamata. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on süüdimõistetu katseajal kontrollitav. Kontrollnõuete täitmine aitaks süüdimõistetut. Kaitsja leiab, et Tartu Maakohtu 30.04.2019 määruses toodud seisukohad ei ole kooskõlas

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (

§ 76lg 4 ja 56 lg 1) ning menetlusõigust (Kr

MS § 339 lg 2). Kaitsja hinnangul võiks süüdimõistetule anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Kaitsja usub, et isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt ning süüdimõistetu suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata süüdimõistetu edaspidist seaduskuulekat käitumist.

1. Tartu Maakohtu 21.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu R. Root, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning palub anda endale võimalus vabaneda ennetähtaegselt. Maakohus ei ole välja toonud õigeid põhjendusi, miks tuleks süüdimõistetu jätta vabastamata. Vale on väide, et süüdimõistetule ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, sest olemas on täitmiskava ja R. Root on osalenud sotsiaalprogrammis, täitnud viha juhtimise töövihikut ja on alustanud tagasilanguse ennetamist. Samuti on vanglas tööjärjekorras. Rahalised nõuded ei hakka teda mõjutama, sest tal on töökoht Estland Workgroup OÜ-s. Süüdimõistetu teab, et tal on minevik, aga nüüd on tal kodu, töö ja abikaasa. Kohus peaks vaatama, mis on täna ja kes süüdimõistetu on täna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
3. või
4. peatüki sätteid, arvestades
5. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
9. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. 3 Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 7. Tartu Maakohus on R. Rooti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et R.

Rooti tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses veelkordselt nende asjaolude üle kordamine ei anna neile suuremat kaalu.

§ 76

lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu varasem elukäik ning isikuga seotud asjaolusid. Seejuures on kaitsja määruskaebuses unustatud süüdimõistetut negatiivselt iseloomustatavad asjaolud. Isiku suhtes, kelle suhtes on korduvalt kriminaalhooldust rakendatud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, ei ole kriminaalhooldus ega elektrooniline valve uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks sobivad meetmed. Määruskaebustes ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus on teadlik süüdimõistetul elu- ja töökoha olemasolust ning läbitud taasühiskonnastavatest tegevustest, kuid jätkuvalt puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebused läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 4