Obsah (10)

§ 110§ 91§ 122§ 121§ 76§ 120§ 29§ 111§ 82§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-

§ 110lg 1 eeldused täidetud.

1. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kostjad on seisukohal, et kompromissis kajastatud summa 25 900 eurot pidi jõudma PVN Holding OÜ arveldusarvele hiljemalt 15.03.2017, kuhu see raha aga siiani jõudnud ei ole. Kuna hageja kompromissilepingus kokku lepitud kohustust ei täitnud, pidid kostjad pöörduma kohtutäituri poole kompromissilepingu sundtäitmiseks. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et kolmanda isiku OÜ Sandsmart poolt 15.03.2017 hageja eest kaasomandi kaotuse eest mõeldud hüvitise 25 900 eurot notari deposiitkontole kandmisega on hageja kohtulikust kompromissist tuleneva kohustuse täitnud. OÜ Sandsmart ei ole kohtuliku kompromissi pool ega kohustatud isik. Kuna OÜ Sandsmart ei ole ka 05.04.2017 korteriomandite reaalosade ja reaalosadele vastavate kinnistu mõtteliste osade muutmise lepingu (I kd, tl 18-28) pool, ega ole lepingu p-s 3.8 andnud kinnitust, et tema poolt tasutud summad on antud tagasivõtmise õiguseta, ei saa hageja kohustust täidetuks lugeda. 15.03.2017 tegi kolmas isik OÜ Sandsmart ülekande notari kontole ilma, et oleks tõestatud hoiustamise tahteavaldust selle tagasivõtmatuse kohta. Järelikult jättis hageja endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse. 3 Kostjad on jätkuvalt valmis andma tahteavaldusi kohtuliku kompromissi täitmiseks, oodates samas hüvitise 25 900 euro ja kogunenud viiviste väljamaksmist. Kostjate kinnitusel ei saanud pooled tehingu tegemiseks notari juures õigeaegselt aega kokku leppida, kuna hageja viivitas juurdeehitustööde seadustamise ja uue eksplikatsiooni koostamisega. Seega ei ole kostjad vastuvõtuviivituses. MAAKOHTU LAHEND
2. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/280 lubamatuks. Kohus nõustus hagejaga selles, et kompromissileping ei piira kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ja kuivõrd ei ole tegemist kohustusega, mida seaduse järgi saab täita üksnes võlgnik isiklikult, täitis kohustuse hageja eest kolmas isik OÜ Sandsmart. OÜ Sandsmart on tasunud 15.03.2017 Tartu notar Anne Kuilli arveldusarvele 25 900 eurot selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ (I kd, tl 17). Kohus leidis, et Tartu Maakohtu 01.02.2017 määruse punktis 3 on pooled andnud oma nõusoleku täita kohustus tehingut tõestava notari deposiidi vahendusel. Rahalise kohustuse võib täita sularahas või maksega kontole (

§ 91

lg-d 1 ja 2).

§ 122

lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel saab rahalise kohustuse lugeda täidetuks ka raha hoiustamisel. Kostjad on väitnud, et kuna hageja ei ole 15.03.2017 andnud kinnitust, et raha on hoiustatud tagasivõtmise õiguseta, ei saa kohustust täidetuks lugeda enne vastavasisulise kinnituse andmist. Niisuguse kinnituse on OÜ Sandsmart esindaja hageja andnud alles 05.04.2017 notariaalse tehingu tegemisel. Kohus ei nõustunud kostjate käsitlusega.

§ 121

lg-st 1 tuleneb, et võlgnik võib hoiustatu tagasi võtta üksnes siis, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures ta hoiustab, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud kinnitust, et kolmas isik oleks deklareerinud hoiustamisel, et säilitab hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Küll on aga 05.04.2017 notar Anne Kuilli poolt tõestatud lepingu punktis 3.8 kirjas, et raha anti hoiule tagasivõtmatult. Seega on tegemist tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega, millega on täidetud hageja kompromissilepingust tulenev kohustus. Hüvitis hoiustati 15.03.2017, seega tuleb kohustus lugeda

§ 122lg 1 järgi täidetuks 15.03.2017.

Seega on kohtu hinnangul hageja poolt hüvitis hoiustatud õigeaegselt ja õigustatud isiku kasuks, millest tulenevalt on hoiustamine toimunud nõuetekohaselt. Kohus asus seisukohale, et Tartu Maakohtu 01.02.2015 määruses on pooled seadnud oma kohustuste täitmise sõltuvusse vastastikusest ja samaaegsest täitmisest. On üheselt mõistetav, et hageja peab maksma hüvitist ja kostjad peavad andma hagejale üle kaasomandi osa, st, et tegemist on vastastikuse kohustusega. Eeltoodust tulenevalt on kostjad algatanud hageja suhtes täitemenetluse alusetult ega ole lähtunud hea usu põhimõttest. Hageja kohustus tuleb lugeda täidetuks, mistõttu tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 084/22018/280 tunnistada lubamatuks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostjad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hoiustamisega ei saanud kohustust täita. Pooled leppisid kompromissis selgesõnaliselt kokku täitmises kostja PVN Holding OÜ arveldusarvele. See vastab

§ 76lg 1 määratlusele, mille 4 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

Seega ei saanud kohaseks täitmiseks olla raha kandmine notari deposiiti. Maakohus ei ole vastanud kostjate vastuväidetele, mille kohaselt ei olnud täidetud

§ 120lg 1 eeldused raha notari juures hoiustamiseks.

Võlausaldaja ei olnud praegusel juhul vastuvõtuviivituses, võlausaldaja oli teada, samuti oli teada, millisele kontole tuleb raha kanda, et lugeda kohustus nõuetekohaselt täidetuks. Kompromiss ei sätesta kokkulepet, et hüvitis ja omandiosa antakse üle samaaegselt (vastastikkus). Kostjad on seisukohal, et täitemenetluses kokkulepitud hüvitise ja viiviste sissenõudmisel saavad nad anda ka nõusolekud omandiosa üleminekuks hagejale. Hageja jäi ise asjaajamisega hiljaks, mistõttu ei õnnestunud enam notaritehingut ette valmistada selliselt, et tehing oleks tehtud ja rahasummad kostja PVN Holding OÜ kontol hiljemalt 15.03.2017. Hiljem on hageja keeldunud ka viiviste maksmisest. Põhjendatud ei ole maakohtu hinnang, et kostjad on pöördunud kohtutäituri poole hea usu põhimõtte vastaselt. Kostjatel ei ole mingit kasu teadmisest, et kokkulepitud hüvitis on makstud ja jäänud notari deposiiti. Asja materjalide juures ei ole raha hoiustaja OÜ Sandsmarti tahteavaldust notarile raha hoiustamiseks, mistõttu ei ole võimalik veenduda, kas raha on hoiustatud tagasivõtmatult või mitte ning millistel muudel tingimustel. OÜ Sandsmart ei ole sellist kinnitust andnud kohtu viidatud notarilepingu p-is 3.8. 5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõigust. Kohustus on täidetud tagasivõtmatu hoiustamisega, mistõttu sundtäitmine on lubamatu ja puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et täitedokumendiks olev kompromisslepingu punkt nr 3 näeb expressis verbis ette võimaluse täita kohustus tehingut tõestava notari deposiidi vahendusel. Samasugune võimalus tuleneb tegelikult ka otse seadusest. Kompromisslepingu punkti nr 2 tegelikuks sisuks oli poolte kokkulepe, et hageja ei hakka välja arvestama eraldi kõigile võlausaldajatele nende hüvitise osa suurust ega tasu kõigile võlausaldajatele eraldiseisva maksega, vaid hageja kohustus loetakse täidetuks sellega, kui hüvitis tervikuna tasutakse üksnes ühele võlausaldajale, st PVN Holding OÜ-le. Kompromisslepingu punkt nr 2 ei välista mitte kuidagi raha hoiustamist notari deposiidis. Ka kompromisslepingu punkt nr 3 ei sätesta, et hiljemalt 15.03.2017 peab olema raha laekunud PVN Holding OÜ kontole. Kuna tehingut hiljemalt 15.03.2017 teha ei õnnestunud, hoiustas hageja hüvitise 15.03.2017 notari deposiidis. Olukorras, kus hageja omandit ei saa, ei ole kostjatel õigust saada ka hüvitist. Tegelik põhjus, miks kostjad ei ilmunud 05.04.2017 notarisse tahteavaldusi andma nähtub kostjate lepingulise esindaja Erik Entsiku 04.04.2017 e-kirjast (hagiavalduse lisa nr 13), millega ta edastas parandusettepanekutega lepinguprojekti. Parandusettepanekutes nõudsid kostjad, et: (

1. i)hageja korteriomandi koosseisu arvatakse ka väliterrass, (
2. ii)kõik kaasomanikud, st ka M. Mälksoo ja E. Oitmaa annaksid nõusolekud kostjate omandis olevate ruumide kasutusotstarbe muutmiseks (sh nt kohvikuks, ööklubiks) ja (iii) kostjad ei tunnistanud enam kompromisskokkuleppe punkti nr 4 ja nõudsid lepinguprojektist vastavasisulise punkti nr 3.7 eemaldamist. Hageja selgitas korduvalt, et ta ei saa sundida, et kõik teised kaasomanikud annaks kostjate nõutud tahteavaldused kasutusotstarbe muutmiseks, kuid kostjad jäid oma nõudmiste juurde, selgitades 05.04.2017 e-kirjas, et nendest ei taganeta. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Järgides maakohtu otsuse põhjendusi ei korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel oma käesolevas otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13318 kinnitati poolte vaheline kompromiss, mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja Tauno Vaaderpass tasuma hagejatele kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt kogusummas 25 900 eurot PVN Holding OÜ arveldusarvele. Kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele loetakse Tauno Vaaderpassi kohustus täidetuks kõigi hagejate ees. Sama kokkuleppe punkti 3 järgi kohustus hageja Tauno Vaaderpass tasuma kompromissi punktis nr 2 nimetatud hüvitise kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemisega (deponeerides selle tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse finantseeringu kasutamisel hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemist, kuid mistahes juhul mitte hiljem kui 15.03.2017.a. 8.

§ 91

lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täita esmajoones sularahas, kuid ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Lisaks saab raha hoiustada notari juures notariaadiseaduse (NotS) § 35 lg-te 1 ja 2 alusel notari ametitoiminguna. Hoiustamine on NotS § 35 lg 2 järgi tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Hoiulevõtmise aluseks on NotS § 35 lg 4 järgi hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis. Lepingut tõlgendades (

§ 29

) saab asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu punktides 2 ja 3 on sisuliselt ette nähtud alternatiivsed võimalused rahalise kohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kokkuleppe punktis 3 on sõnaselgelt käsitletud võimalust, et raha maksmise kohustus täidetakse notari deposiitkonto vahendusel. Kuna poolte kokkulepe nägi alternatiivselt ette rahasumma hoiustamise notari kontol selle asemel, et summa tuleks vahetult kanda PVN Holding OÜ arveldusarvele, siis ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust

§-s 120 sätestatud eeldused raha hoiustamiseks (võlausaldaja vastuvõtuviivitus, ebaselgus võlausaldaja isikus jne). 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud apellantide väited, mille kohaselt ei sätesta pooltevaheline kompromiss tingimust, et hüvitise ja omandiosa üleandmine toimub vastastikuse täitmise korras. Vastastikuse täitmise kohustus ehk sünallagma tuleneb lepingu olemusest.

§ 111

lõike 1 järgi on vastastikune leping, millest tulenevad lepingupooltele vastastikused kohustused. See tähendab, et poolte kohustused on omavahelises sõltuvusseoses ning kumbki pool ei ole põhimõtteliselt kohustatud täitma oma lepingujärgset kohustust enne teist poolt (

§ 82lg 5).

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kolmas isik OÜ Sandsmart on tasunud 15.03.2017 Tartu notar Anne Kuilli arveldusarvele 25 900 eurot selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ (I kd tl 17). Hoiustamisel ei ole võlgnik teatanud, et jätab endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse (

6 § 121 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et hageja poolt hüvitise hoiustamine tuleb lugeda õigeaegseks ja kohustus täidetuks 15.03.

1. Kostjate poolne tuginemine formaalsetele ebatäpsustele hageja poolsel hüvitise tasumisel ei ole põhjendatud ega anna kostjatele alust keelduda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Alates 15.03.2017 on kompromissis kokku lepitud rahasumma vastustaja eest tasutud viisil, mille puhul sõltub raha kättesaamine kostjate endi tegevusest (kompromissi järgse kohustuse täitmisest).
2. Apellandid esitasid ringkonnakohtule 27.05.2019 täiendavad seisukohad, viidates osaliselt kattuvate menetlusosalistega tsiviilasjas nr 2-17-17678 tehtud 18.04.
3. a Tartu Maakohtu määrusele, milles maakohus jättis läbi vaatamata Tauno Vaaderpassi hagi PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, OÜ OwnWay, Viferrety OÜ, Jane Truutsi ja SIA LEYMAR vastu kaasomandiosa omandiõiguse üleminekuks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga. Tauno Vaaderpass ei vaidlustanud küll nimetatud tsiviilasjas hagi läbi vaatamata jätmist, kuid jäi samas endiselt seisukohale, et 01.02.2017 kohtuliku kompromissi alusel on tal õigus nõuda kostjatelt tahteavalduste andmist kaasomandiosade muudatuste sissekandmiseks kinnistusregistrisse jm omandiõiguse üleminekuks vajalike toimingute tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna Tartu Maakohtu 18.04.
4. a määrus alust maakohtu käesolevas tsiviilasjas tehtud 11.01.
5. a otsuse tühistamiseks.
6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol summas 936 eurot. Vastustaja lepinguline esindaja on osutanud vastustajale õigusabi 6 töötunni ulatuses, ühe töötunni hinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Seega mõistab ringkonnakohus apellantidelt vastustaja kasuks võrdsetes osades välja 936 eurot. Lisaks tuleb vastustaja taotlusel mõista apellantidelt välja vastustaja kasuks võrdsetes osades viivis väljamõistetud menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7