KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-10830 Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviila

§ 24

lõikes 3 on märgitud nõuded täitmisteatele.

§ 24

lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtutäitur on 16.05.2016 koostanud teate pooltele kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe täitmisest, milles on muuhulgas märkinud, et kohtutäitur kontrollib kokkuleppe punktide 2.1, 2.3 ja 2.5 täitmist 30.05.2016 ning palus tagada selleks juurdepääs. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud dokument ei sisaldanud ettepanekut täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaega, mistõttu ei vastanud see

§ 24lg 3 p 3 nõudele.

Lisaks sätestas

§ 25

lg 1 (2016.a mais kehtinud redaktsioonis), et kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Isegi, kui lähtuda kohtutäituri seisukohast ja käsitleda 16.05.2016 teates antud tähtaega vabatahtliku täitmise tähtajana, ei vasta see

§ 25lg 1 tingimusele.

Kohtutäituri selgituste kohaselt toimetati võlgnikule 16.05.2016 teade kätte 20.05.

1. Kohtumääruse täitmist kontrolliti 30.05.
2. Seega jäi teate kättetoimetamise ja kohtumääruse täitmise kontrollimise vahele 9 päeva, kuigi seaduse kohaselt oli vabatahtliku täitmise minimaalne tähtaeg 10 päeva.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see rikkumine mõju aga kohtutäituri tasu osas. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 30 lg 1 ja 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu ja põhitasu võlgnik kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Kohtutäituri otsuse tegemise ajal kehtinud

§ 25

lg 2 redaktsiooni kohaselt võib täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võlgnikult nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Antud juhul ongi kohtutäitur 07.07.2016 otsuses nõudnud kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, mistõttu ei anna vabatahtliku täitmise tähtaja mitteandmine alust kohtutäituri tasu suuruse muutmiseks. Kuna on tõendatud, et võlgnik rikkus jalgvärava osas kohtumäärust, siis on täitemenetluse alustamise tasu ja pooles ulatuses põhitasu võlgnikult väljanõudmine põhjendatud. Seejuures ei oma kohtutäituri tasu võlgnikult väljamõistmise osas tähendust küsimus, kas võlgnik rikkus kohtumäärust ka autoväravaga seonduvalt, kuna kohtutäituri tasu otsusest nähtuvalt ei sõltunud täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu suurus sellest, kas täitemenetlust alustati ühe või kahe rikkumise kohta. Kohtutäituri lisatasu otsuse on kohtutäitur ise 07.07.2016 otsusega tühistanud. 8 26. Kolleegiumi hinnangul ei ole täitemenetluse kulu (s.o sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot) võlgnikult väljamõistmine põhjendatud.

§ 37

lg 1 järgi on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Kolleegium leiab, et kuna kohtutäitur ei andnud võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaega, siis ei saa 30.05.2016 tehtud sõidukulu ja väravaautomaatika kontrolli kulu pidada vajalikuks kuluks. Ka juhul, kui kohtutäitur oleks määranud vabatahtliku täitmise tähtaja, ei saaks väravaautomaatika kontrolli kulu pidada põhjendatuks. Sõiduvärava töökorras olekut saanuks kohtutäitur esmalt kontrollida ka ilma spetsialistita. Spetsialisti kutsumine võinuks põhjendatud olla olukorras, kus sõiduvärava kontrollimisel ilmnenuks eriteadmisi nõudev probleem. Eeltoodust tulenevalt on kaebus põhjendatud osas, mis puudutab sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot võlgnikult väljamõistmist puudutavate otsuste tühistamist. Menetluskulud 27. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtudes TsMS § 172 lg-st 1 ning arvestades seda, et võlgniku kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kolleegium põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Seetõttu puuduvad ka menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9