1-19-1730/29

(5)Viru Vangla esitas 02.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rustam Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 05.06.2019 ja lõpp 27.12.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.10.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 05.10.
3. Kinnipidamisasutusest Rustam Konevskihhi kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, neist kolm karistust on arhiveeritud. Varasemat vangistust kannab asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud grupis. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine kaaskinnipeetava suhtes. R. Konevskihhi soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, ebakindel majanduslik olukord ning puudulikud probleemi lahenduse oskused. Isiku vägivalduse raskusaste on muutunud raskemaks, kuna eelnevalt ei olnud vägivaldseid kuritegusid. Kinnipeetaval on olemas isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 05.02.
4. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Kinnipeetav oli mitu korda määratud tööl, kuid tema keeldus töötamast. Isikul on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx. Pärast 19.04.2017 vabastamisest ema sõnul elas Rustam Konevskihh kuskil Narvas, kuid täpsemalt kus kohas öelda ei oska. Kodus ei ole ta viibinud alates 25.05.
5. Rustam Konevskihh on taotlenud vabastamist elukohta aadressile xxx, Kiviõli oma ema juurde. Kodukülastust ei teostatud, sest kinnipeetava ema ei olnud nõus kodukülastusega. Ema väitis, et kuna Rustam Konevskihh ei soovi vanglast enne tähtaega vabaneda, siis tema ei näe kodukülastuse teostamisel ka mingit mõtet. Varasemalt, on teostatud kodukülastus samale aadressile. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on neljatoalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema. Korteril on suured võlgnevused, mida on asutud igakuuliselt tasuma. Korteris on elamiseks kõik vajalik olemas. Isik on õppinud Kiviõli Vene Koolis ja Tapa Erikoolis. Tapa Erikoolis oli tal korduvalt probleeme kooli kodukorra rikkumisega. Kandes vanglakaristust 20.06.2016 lõpetas Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi, omandades põhihariduse ja eesti keele B1 tase. Kinnipeetav ei ole motiveeritud väljaspool vanglat kutsehariduse omandada, kuna tal ei ole selleks aega. Vanglas on nõus kutseharidust omandada, kuigi keeldub töökohustuse täitmisest. Kinnipeetav on nõus ka riigikeeles osaleda, kuid kolme kuu pärast on tema karistusjärgne vabanemine, vabaduses ta riigikeelt omandama ei ole motiveeritud, seega ei ole ka riigikeele planeerimine eesmärgipärane. Suhtub haridusse hästi, kuid töötada vanglas majandustöödel ei soovi, mistõttu ei ole kinnipeetav lubatud kutseharidusse. Isik ei ole kunagi ametlikult töötanud. Kutse- ja tööoskused puuduvad. Varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemisjärgselt on Rustam Konevskihhil olemas ema materiaalne toetus. Vanglas keeldub töökohustuse täitmisest, millele järgnevad distsiplinaarkaristused. 03.09.2019 K-raha andmetel on isikul täitmata nõudeid summas 8 894,08 eurot. Vabanemisjärgne töökoht Rustam Konevskihhil puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Töötukassas pakutavate teenuste näol. Isik on süstemaatiline keelduja tööst vanglas. Isiku perekonna moodustavad tema ema ja nooremad vennad. Isa on surnud. Varasemalt on olnud raskusi emaga suhtlemisel, kuid praegu suhted on paranenud. R. Konevskihhi väitel on tal 72

(5)aastane poeg (sünidnud

1. aastal), kes elab Venemaal ja kellega tal kontakt puudub. Lisaks ei suhtle ta ka lapse emaga, kuna lapse ema seda ei taha. Isiku sugulaste ja tuttavate hulgas on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuid. Isikul puudub arusaam ühiskondlikest normidest ja omab riskivat ning hoolimatut elustiili.
2. aastal vanglas pani toime süütamise, millega põhjustas ohtu vanglas viibivaid inimeste elu ja tervist. Vanglas eriti ei suhtle kellegagi, telefonitsi on väga head suhted emaga, vahest suhtleb paari sõbrannaga. Meditsiiniosakonna andmetel oli isik kuritarvitanud alkoholiga, kuid sõltuvust diagnoositud ei ole. Ise ei tunnistanud, et oleks olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholi tarvitas alates
3. eluaastast. 19.04.2017 vabanemisel ei suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuigi kohtu poolt oli pandud nõue mitte tarvitada alkoholi. Isiku sõnul varasemat kuritegu pani toime alkoholi mõju all. Kinnipeetava sõnul vabanemisel üritas alkoholi tarvitamist vähendada, kuna saab aru, et kuritegude toime panemise põhjuseks on alkoholi tarvitamine. Teadaolevalt esines R. Konevskihhil narkootikumide kuritarvitamine. Peamiselt tarvitati kanepit seltskonnas. Kinnipeetav võttis sotsiaalprogrammis aktiivselt osa. Kinnipeetava sõnul 19.04.2017 vabanemisel narkootikume ei tarvitanud. Varasemalt esinesid psühhiaatrilised probleemid. Hetkel meditsiiniosakonna ankeedi andmetel tervisega seoses probleeme ei esine. Koolis esinesid käitumisprobleemid kooli korra õigusrikkumisega. R. Konevskihh tegutseb emotsioonide ajel ja impulsiivselt. Isik kordab oma vigu ning ei suuda varasematest karistustest ja kogemustest õppust võtta. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning väldib nendega tegelemist. Isik süüdistab kuritegude toime panemises alkoholi, kuid ei suuda kuritegude põhjusi kriitiliselt analüüsida ning oma elustiili muuta. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetaval on ebamäärased soovid ning ta ei tea, mida ta tahab oma eluga ette võtta. Isiku käesolev kuritegu on vägivaldne, mistõttu ei osanud enda emotsioone vaos hoida ning kasutas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Isik on kasvanud nii öelda tänavalapsena ja tal puudus arusaam ühiskondlikest normidest. Pidas normaalseks, et elatab end vargustega ja hulgub mööda Eestit ringi. Rustam Konevskihh on varasemalt määratud kriminaalhooldusele - kriminaalhooldusesesse suhtus vastuoluliselt, rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid, eiranud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist ning pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusel olles näitas ta välja suhtumist, et ei ole valmis koostööks ega näinud vajadust oma käitumist muutma. R. Konevskihhil puudus soov ja oskus, et analüüsida oma tegusid ja mõista nende tagajärgi. Varasemalt on väitnud, et ta ei planeeri oma elu, vaid elab hetk ja päev korraga. 19.04.2017 vanglast vabanemisel rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning pani toime väärtegusid ja varasemat kuritegu. Korduvad kriminaal- ja väärteokaristused viitavad Rustam Konevskihhi üleolevolevale suhtumisele nii kaaskodanikesse, kriminaalhooldusesse kui reeglitesse ja normidesse. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas) ja vangid (risk vanglas). Oht seisneb elu või tervise ohtu sattumises, vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning jätkab riskiva ja hoolimatu elustiiliga, kui tekib raskus majandusliku toimetulekuga, tarvitab alkoholi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Rustam Konevskihh vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Rustam Konevskihhile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Rustam Konevskihhile järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. 3

(5)Viru Vangla, arvestades Rustam Konevskihh ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Rustam Konevskihhi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 17.10.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, vabaduses soovib õppida ning asuda tööle. Vanglas keeldus töötamast kuna talle ei sobi koristaja töökoht allergia tõttu. Distsiplinaarkaristused on seotud sellega, et vanglaametnikud suhtuvad temasse ebaõiglaselt. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Rustam Konevskihhi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Rustam Konevskihhi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 6 kehtivat kriminaalkaristatust - asja omavolilise kasutamise, süstemaatilise varguse, omavolilise sissetungimise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Ta on süstemaatiline vangla eeskirjade ja distsipliini rikkuja. Isikul on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Isik on vangistuse karistuse kandmise kestel kriminaalkorras karistatud, nimelt kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest kaaskinnipeetava suhtes. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Rustam Konevskihh käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht, ta kuritarvitab alkoholi, ei ole omandanud erialasid, tal on suured võlad ning tema tuttavate hulgas on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikud, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Rustam Konevskihhl on läbinud vanglas erinevad programmid ja osalenud vestlustel, on omandanud riigikeele B1 taseme. Tal on olemas toetav lähivõrgustik ema näol ja on olemas elukoht. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist vangistuse karistuse täitmisele ning käitumist nii vabaduses kui vanglas, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema käitumine (distsipliini rikkumine ja uue kuriteo toimepanemine vanglas) näitab seda, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei 4

(5)ole siiani jõutud ja pigem otstarbekam on jätkata isiku karistuse kandmist vanglas selliste eesmärkide saavutamiseks. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistanud ja vangla eeskirju rikkunud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Rustam Konevskihhi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas riigikeele õppimine, sotsiaalprogrammidel ja vestlustel osalemine, elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemine vanglas, distsiplinaarkaristuste olemasolu, töökoha ja omandatud eriala puudumine, võlgade olemasolu ja jätkuv vägivaldne käitumine). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Rustam Konevskihhi Viru Maakohtu 05.06.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5