Jüri Smitile mõistetud karistuse osas. 2. Teha Jüri Smitile mõistetud karistuse osas uus otsus ja mõista Jüri Smitile karistuseks
lõike 8 punkti 10 ja lõige 11 rikkumise eest
80 eurot.
288 lisas 1 kehtestatud kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogust haritava maa hektari kohta, arvestades kultuuri lämmastikutarvet ja planeeritavat saaki, mille kohaselt on nii lutsernile kui ka punasele ristikule anda lubatud omastatava lämmastiku kogus 0kg, liblikõieliste ja kõrreliste segupõllule, kus liblikõielisi on üle 25% anda lubatud omastatava lämmastiku kogus 60kg. Üle normatiivse väetamise pani Jüri Smitt toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna koolitatud ja kogemustega agronoomina oli ta teadlik viidatud määruse nõuetest, kuid teise saagi saamiseks otsustas kasutada väetist. 2) Jüri Smitt AS Adavere Agro agronoomina täitis AS Adavere Agro põlluraamatut lünklikult, jättes sinna märkimata
s nõutud andmed koristusjärgse tegeliku saagi kohta. Samuti hilines Jüri Smitt põlluraamatusse kannete tegemisega. Eeltooduga rikkus Jüri Smitt
lõike 8 punkti 10, mille kohaselt peab põllumajandusega tegelev isik pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda kultuuride koristusjärgne tegelik saagikus ning sama paragrahvi lõiget 11, mille kohaselt kantakse andmed tehtud tööde kohta põlluraamatusse kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates. Põlluraamatu lünkliku täitmise pani Jüri Smitt toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta ei pidanud oluliseks märkida põlluraamatusse kõiki nõutavaid andmeid. Jri Smitt koolitatud spetsialistina teadis põlluraamatu täitmisele kehtestatud nõudeid. Adavere Agro AS väärteo lühikirjeldus 1)Jüri Smitt andis AS Adavere Agro traktoristile korralduse laotada mineraalväetist ammooniumnitraat 14.06.2018 Adavere alevikus põllumassiivil 61050948739 (põld 89-2) asuvale liblikõieliste kõrreliste segu põllule (liblikõielisi 40-50%) normiga 200 kg/ha, andes sellega lämmastikku põllu ühe hektari kohta 68,8kg; põllumassiivil 60951214032 (põld 2) asuvale punase ristiku ja lutserni põllule normiga 100kg/ha, andes sellega lämmastikku põllu ühe hektari kohta 34,4 kg ja 20.06.2018 põllumassiivile 61051118828 (põld 88) asuvale punase ristiku ja lutserni põllule normiga 200kg/ha, andes sellega lämmastikku põllu ühe hektari kohta 68,8kg. Sellega rikkus Jüri Smitt
288 lisas 1 kehtestatud kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogust haritava maa hektari kohta., mille kohaselt on nii lutsernile kui ka punasele ristikule anda lubatud omastatava lämmastiku kogus 0kg, liblikõieliste ja kõrreliste segupõllule, kus liblikõielisi on üle 25% anda lubatud omastatava lämmastiku kogus 60kg. See, et ettevõtte tegevus on kooskõlas seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega, on ettevõtte igapäevase juhtimise küsimus ning selline kohustus lasub juhatusel organina ning juhatuse liikmetel füüsiliste isikutena. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja polt juriidilise isiku huvides. Jüri Smitt, AS Adavere Agro töötajana (agronoomina) pani eelpool toimunud teod toime AS Adavere Agro huvides tööülesandeid täites, kuna agronoomina on tema tööülesanneteks põlluraamatu täitmine, taimekaitse ja taimekasvatus nõu andmine Adavere Agro AS 3 agronoomidele. Seega andis ta korralduse väetamiseks oma pädevuse piirides ning on käsitletav pädeva isikuna KarS § 14 lg. 1 tähenduses. Kuna AS Adavere Agro tegevusalaks on põllumajanduslik segatootmine - veisekasvatus ja teravilja kasvatus ning otsuse väetamiseks tegi Jüri Smitt parema saagi saamiseks, siis juhindudes KarS § 14 lg. 1 kuulub AS Adavere Agro vastutusele võtmisele juriidilise isikuna. Otsuse tegemise aluseks on 25. veebruaril 2019 a Helen Juhkami poolt koostatud väärteoprotokoll. Väärteoprotokollis märgitakse, et AS Adavere Agro on registreeritud äriregistris, seega on AS Adavere Agro õigusvõimeline ja KarS § 37 järgi süüvõimeline juriidiline isik. Jüri Smitti teod on kvalifitseeritavad
lg.1 järgi (vee kaitse korra rikkumine) ja AS Adavere Agro tegu on kvalifitseeritav
S § 56, § 73 lg.1 p.1 määras Jüri Smittile karistuseks
järgi rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 eurot ja AS Adavere Agrole
järgi rahatrahvi 1500 eurot. Adavere Agro AS (kaebaja I) ja Jüri Smitti (kaebaja II) kaebus AS Adavere Agro ja Jüri Smitt on esitanud 11.04.2019.a. ühise kaebuse Tartu Maakohtule väärteoasjas nr. 940018001132 tehtud otsuse peale (tl. 2-6 IIkd). Kaebuses märgitakse, et vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. Kaebajad soovivad otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist kaebuses sisalduvatel põhjendustel. Kaebuse peamised põhjendused on: 1) Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kaebajate vastuväidetega kohtueelses menetluses. Nii on kaebajate 11.03.2019 vastulauses esitatud argumendid, et põllud 2, 88, 89-2 on rajatud mais 2017. Rajamise aastal on kultuurina märgitud punane ristik, tegelikult on külvatud liblikõieliste ja kõrreliste segu. Teisel aastal, 2018 oli rohttaimede segus enamuses pikaajaline kultuur lutsern, külvati punast ristikut, lutserni, kõrrelisi heintaimi. Talvekahjude ja põua tõttu oli 2018.a liblikõieliste osatähtsus põldudel saagi kaalus 20-25%. 2) Tegelik olukord kajastub PRIA-le esitatud 2018.a toetuste taotluses: taimik on kõrreliste ja liblikõieliste segu. Põld 88- liblikõieliste ja kõrreliste segu, põld 2- punane ristik, milles ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%, põld 89-2- rohttaimed. Tegelik olukord põlul on võimalik tuvastada kohapealses kontrollis, millele kaebajad on kohtueelses menetluses tähelepanu juhtinud. Põlluraamat on põllumajandustootja enese vajaduste kajastamiseks. Kaebuse esitamise ajal aprillis 2019 on põllul selgelt näha, et tegemist on kõrreliste ja liblikõieliste seguga põllul. 3) Et samal aastal külvatud erinevatel põldudel on taimkatte kooslus erinev, on tavapärane ja sõltub külviajast, külviku reguleerimisest, talvitumisest, mullastiku ja veerežiimi erinevustest jm asjaoludest. Seda saab tõendada pikaajalise kogemusega agronoom J.Smitt oma ütlustega ja põhjendatud ei ole kohtuvälise menetleja seisukoht, et ei ole eluliselt usutav, et põldudel on erinev taimestik kuigi põllud on rajatud samal ajal. 4) Kultuuri järelmõju arvestamine. Järelmõju saab hatakata arvestama pärast vastava taimiku ümberkündi või muul moel kõrvaldamist. Põldudel 2, 88, 89-2 peaks liblikõieliste kõrreliste segu olema veel kaks aastat ja alles pärast seda saaks hakata arvestama järelmõju. Ka hajuskülvil lisaväetise lubamine ei saa mitmeaastastel kultuuridel loogiliselt olla lubatav vaid ühekordselt külvi eel. 5) Kaebuse esitaja nõustub, et aastal 2018 ei olnud põlluraamat eeskujulikult täidetud, kuid kõik vajalik ja nõutav oli seal kajastatud. 2017.a oldi sunnitud vahetama põlluraamatu programmi, mille täitmine oli problemaatiline. 10 päeva jooksul kajastati põlluraamatus 4 kõik tehtud mullaharimistööd, taimekaitse- ja väetamistööd, kogused. Kultuuridel, mida koristatakse üks kord aastas, on võimalik kirjutada ka saagikused. Kultuuridel, mida koristatakse kaks kuni neli korda suve jooksul, ei saa saagikusi kirja panna enne kui pärast viimast koristust on kokkuvõte tehtud. Põldude viisi saagikuse määramine oleks nii ebatäpne, et ei oma praktilist väärtust. 6) Lähtuda tuleks otsuse tegemisel Väetamise ABC-st, mis on väetusnormide planeerimisel hea põllumajandustava täpsustus. Tegemist on Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2014.a välja antud juhendmaterjaliga, mis täpsustab
nõudeid ja tuleb väärteomenetluses aluseks võtta. Kaebajad rõhutavad, et kohtuväline menetleja peaks kohapeal läbi viima täiendava kontrolli ja tuvastama tegelikud asjaolud. Kaebajad soovivad asja arutamist kohtuistungil ja paluvad kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Tõenditena on esitatud vastuväited väärteoprotokollile (tl.17-19), 2018.a esitatud toetuse taotlus PRIA-le (I kd kogu mahus). 16.04.2019 esitati kaebuse lisaks ekspertarvamus (tl.2628 IIkd). Menetluse käik 14.05.2019 saadeti väärteoasi menetlemiseks Tartu kohtumajast Jõgeva kohtumajja. 23.05.
lg.8 järgi on põlluraamatu pidamine kohustuslik, andmed peavad olema tõesed ja kantud põlluraamatusse lg.11 määratud tähtaja jooksul. Põlluraamatu pidamise eesmärk on tagada valgala kaitse läbi põllumajanduses kasutatavate ainete kohta teabe kogumise ja võimaldada vajadusel järelevalvemenetluse läbiviimine. On põhjendatud ja õigustatud kasutada põlluraamatusse kantud andmeid välja selgitamaks, kas on toime pandud koosseisuline tegu või mitte. Kohtuväline menetleja esitab põlluraamatutest nähtuvad andmed ja leiab, et need kõik näitavad lubatud lämmastikukoguste ületamist. Kohtuväline menetleja hindab kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid kogumis ja üksteisega seotult ja leiab, et põlluraamatutes vahetult pärast tööde teostamist sinna kantud andmed on usaldusväärsemad ja lükkavad ümber kaebajate hiljem välja mõeldud kaitseversiooni. Väärteomenetlus viiakse läbi õigusaktide, konkreetsel juhul
alusel. Anda lubatud lämmastikukoguse osas peab menetleja lähtuma vaid
alusel vastu võetud õigusaktis toodust, nii ongi tehtud. Kaebusele lisatud eksperdiarvamuse kohta leiab kohtuväline menetleja, et arvamus ei ole ei asjakohane ega objektiivne. Esitatud dokument ei vasta VTMS § 2, KrMS § 107 lg.1 toodud nõuetele, see ei ole käsitatav VTMS § 2, KrMS § 63 lg.1 toodud ekspertiisiaktina. 5 Kohus pidas asjas kohtuistungi 01.07.2019.a., kuulas ära menetlusaluse isiku Jüri Smitti, AS Adavere Agro seadusliku esindaja xxxxxxxxxxxxxxx ja uuris kirjalikke tõendeid. Pooled jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb käsitleda väärteoasja lahendamisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid täies ulatuses. Väärteo asjaolud, poolte esitatud seisukohad on toodud eelpool. Kohus käsitleb esmalt menetlusaluste isikute olemist väärteomenetluse subjektiks (a),
lg.1 ettenähtud vee kaitse korra rikkumist, mis seisneb
288 lisa 1 nõuete rikkumises (b), rikkumise omistamist menetlusalustele isikutele (c),
lg.1 ettenähtud vee kaitse korra rikkumist, mis seisneb
Menetlusaluste isikute olemine väärteomenetluse subjektiks. Käesolevas väärteoasjas on rikkumisetteheide kahes episoodis tehtud Jüri Smittile kui füüsilisele isikule, kes on Adavere Agro AS agronoom-taimekasvatuse konsulent. Menetlusalune isik Jüri Smitt kaebuses ei vaidlusta ja kohtuistungil kinnitas töötamist Adavere Agro AS-s agronoom –nõustajana, korralduste andmist väetise andmise kohta ja põlluraamatute täitmist. Seega on Jüri Smitt põhjendatult väärteoasjas 940018001132 menetlusalune isik. Menetlusalune isik AS Adavere Agro on kantud äriregistrisse ( väärteotoimik lk.85- Äriregistri andmed) kui põllumajandusliku tootmisega tegelev äriühing, kelle juhatuse liige xxxxxxxxxxxxxu, aga ka Jüri Smitt. AS Adavere Agro seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxx kinnitas kohtuistungil, et Jüri Smitt on selle äriühingu agronoom-konsulent, kelle otsustusi aktsepteeritakse ja kes on selles valdkonnas pädev. KarS § 14 lg.1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna agronoom- konsulent Jüri Smitt tegutses väetiste andmise kohta korralduste andmisel AS Adavere Agro pädeva isikuna ja äriühingu huvides, on tema käitumine ja sellest tulenev tagajärg omistatav juriidilisele isikule AS Adavere Agro. Sellisena on ka AS Adavere Agro õige menetlusalune isik temale etteheidetud rikkumise osas-
S § 14 lg.2 järgi juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. b)
lg.1 ettenähtud vee kaitse korra rikkumise etteheide, mis seisneb
288 lisa 1 nõuete rikkumises. 6
lg.3 sätestab: Reostuse vältimiseks, inimese tervisele ja keskkonnale avalduva reostuse mõju vähendamiseks ning vee seisundi halvenemise takistamiseks kehtestab potentsiaalselt ohtlike reostusallikate planeerimise, ehitamise ja kasutamise veekaitsenõuded nende liikide kaupa ning kanalisatsiooniehitiste ja naftasaaduste hoidmisehitiste täpsustatud kujad Vabariigi Valitsus määrusega. Säte on jõustunud 07.07.2013.
lg.1 sätestab: Põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse (edaspidi põllumajandusreostus) ennetamiseks ja piiramiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Nii § 26 lg.3 kui ka § 261 lg.1 viitavad samale määrusele- Vabariigi Valitsuse 28.08.2001.a määrusele nr. 288, mille lisa 1 annab kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta, arvestades kultuuri lämmastikutarvet ja planeeritavat saaki, ja lisa 2 eelkultuuri järelmõju arvestamise määrad. Jüri Smittile etteheidetud väärteo tuvastamiseks tuleb kindlaks teha selle väärteo kui süüteokoosseisu tunnused. Tegemist on nn. üle normatiivse väetamise etteheitega. Kohtuistungil Jüri Smitt andis ütlusi selle kohta, et AS Adavere Agro maad asuvad nitraaditundlikul alal ja sellega arvestatakse igapäevases töös. Samas ei ole kohtuvälise menetleja koostatud dokumentides tuginetud nitraaditundliku alaga seotud sätetele. Lämmastikväetise kasutamise kohta ütleb viidatud määruse (edaspidi: määrus nr. 288) § 81 Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise üldnõuded
288 lisa 1 annab põllumajanduskultuuri nimetuse seguna, protsentides, milles liblikõielisi kas 25-50% (kõrrelisterohked rohumaad) või vähem kui 25% (kõrrelisterohked rohumaad). Kohus märgib, et olukorras, kus Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud väetise kasutusnormid on seatud sõltuvusse väetatava kultuuri koostisest ja antud protsentides vahemikuna (25-50) ja skaalal vähem-rohkem (vähem kui 25%), on seadusandja pidanudki lubatavaks kultuuri koosseisu määramist hinnanguliselt, skaalal vähem-rohkem ja vastavalt tegelikule olukorrale. Kohus on seisukohal, et sellist lähenemist toetab ka
kehtiva redaktsiooni (seaduseelnõu 82SE, vastu võetud 16.12.2015), menetlemisel fikseeritu ja oluliseks peetu, mis kajastub ka seaduseelnõu SE82 seletuskirjas ja mille järgi tuleb väetustarbe määramisel arvesse võtta ka muid asjaolusid, nt. mulla toitainetesisaldust.
lg.3 annab põllumajandusega tegelevale isikule soovituse järgida head põllumajandustava. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja positsiooniga, et muust kui
alusel vastuvõetud normidest lähtuda ei saa (p.2.2.5 kohtuvälise menetleja 06.06.2019 vastuses). Sellisel juhul puuduks vajadus seaduse teksti järgi üldse ja piisavaks peaks lugema üksnes tabeli arvudega. Põllumajandustootmine ja põllukultuuride kasvatamine on kompleksne valdkond, mille juures tuleb lähtuda nii spetsiifilistest ja sügavalt valdkondlikest nõuetest ja teadmistest, mis on kajastatud näiteks Väetamise ABC-s, kui ka üldisematest reeglitest, mis kajastatud heas põllumajandustavas. Nende nõuete ja teadmiste (uuringutulemuste) alusel ongi määruse nr. 288 lisa 1 normid kehtestatud. Olukorras, kus seadusandja on määruse nr. 288 lisas 1 kehtestanud lämmastiku normi kõrrelisterohkel rohumaal kahekordselt erinevana (norm 60 kg/ha ja norm 120 kg/ha) sõltuvalt sellest, kas liblikõielisi on 25-50% või vähem kui 25%, on olulised ka muud tegurid, s.h. tegelik olukord põllul ja sellest sõltuvalt tegelikult kasvavate liblikõieliste hulk. Jüri Smitt andis kohtuistungil selgituse selle kohta, kuidas toimus tema poolt kultuuri koosseisu kindlaksmääramine pärast esimest niidet aastal 2018- põllul käies ja olukorda hinnates. Selle tulemusena oli hinnang, et põlde tuleb väetada, põllul on selline liblikõieliste ja kõrreliste segu, mis vajab väetamist. Jüri Smitt andis selgitusi ka põlluraamatute täitmise kohta: 2017.aastal pandi põlluraamatusse kirja külvatud segu juhtliik. Kõiki külvatud liike (5-6 liiki) ei võimaldanud uus põlluraamatu elektrooniline vorm kirja panna. Hiljem andmete parandamine olnuks väga suur töö ja seda ei peetud ka vajalikuks, kuna tegeliku olukorra saabki kindlas teha ainult põllul, katseniitmisi tehes. 9 AS Adavere Agro seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et 2017.kasutamiseks antud põlluraamatu programm e-agronoom ei võimaldanud kõiki külvatud kultuure kirja panna. Tegemist on e-agronoomi programmi täitmise tehnilise probleemiga, mis on edastatud programmi koostajatele, koostajad on programmi nüüdseks parandanud. KKI –le on selgitatud vajadust põldudele vaatama minna, mis seal tegelikult kasvab, seekord seda ei tehtud. Kohus leiab, et asjas puuduvad muud usaldusväärsed tõendid, millele tuginedes ümber lükata Jüri Smitti ütlustes sisalduv- et põllul kasvav kultuur liblikõieliste ja kõrreliste segu oli sellises koosseisus, et võimaldas normide piires väetamist. Menetlusalune isik on selgitusi põldudel kasvanud kultuuri kohta- et põldudel oli liblikõieliste osatähtsus haljasmassis vaid 20-25%- andnud ka kohtueelses menetluses kirjalikult, mida kohus on eespool käsitlenud. Nõustuda ei saa kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Jüri Smitti poolt kohtueelses menetluses kirjalikult antud selgitusi ei saa lugeda usaldusväärseteks, kuna need on antud alles jaanuaris 2019 ja seega hiljem välja mõeldud versioon (ja usaldusväärsemateks tuleb lugeda põlluraamatu andmed). Kohus märgib, et olukorras, kus esmane kontrollikuupäev oli 12.12.2018, puudus menetlusalusel isikul vajadus ja alus kellelegi varem midagi selgitada. Seega ei saa menetlusalusele isikule ette heita ja tema kahjuks lugeda seda, et ta esimese selgituse andis alles jaanuaris 2019 (kui selgitust küsiti). Kohtuvälise menetleja seisukoht, et eluliselt usutavamaks ja usaldusväärsemaks tuleb lugeda põlluraamatutest nähtuvad andmed juhtivate kultuuride kohta, ei ole tõsiseltvõetav olukorras, kus menetlusalusele isikule J.Smittile on tehtud väärteoetteheide ka selles, et ta on põlluraamatut täitnud lünklikult, jätnud vajalikud andmed kandmata ja hilinenud kannete tegemisega. Kohus on seisukohal, et J.Smitti ütlused kohtuistungil põlluraamatu täitmise probleemide kohta on eluliselt usutavad ja kooskõlas elus tavapäraselt esineva olukorraga. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks võtta süüteotunnuse- põldudel kasvava kultuurikindlakstegemisel aluseks põlluraamatute andmeid. Väärteo kohtueelses menetluses ei ole toimunud tegeliku olukorra kindlaksmääramist põllul, kontrollniitmist, s.t. süüteokoosseisu faktiliste asjaolude kindlakstegemist. Ühtki süüteokoosseisu asjaolu ei ole fikseeritud ega kindlaks määratud kohapeal ja süüteo toimepanemise ajal- suvel 2018. Väärteoprotokolli ja selle alusel otsuse koostamine on toimunud järelduslikult/arvutuslikult ja faktilisi asjaolusid kohapeal tuvastamata. Sellisena ei saa lugeda, et tegu, mida J.Smittile ette heidetakse, üldse aset leidis. Kohtuväline menetleja on esitanud väärteotoimikusse kontrollaruande nr. 18-0082-KKI, milles on märgitud kohapealse kontrolli läbiviimise aeg- 12.12.2018 kell 10:30 kuni 10:45. Samas ei nähtu aruandest toiminguid, mida on kohapealse kontrolli raames teostatud. Menetlusalused isikud on kaebuses ja kohtuistungil avaldanud, et kohapealse kontrolli toiminguid (põllul käimine, kontrollniitmiste tegemine) ei ole teostatud vaatamata nende sellekohastele ettepanekutele. Kohus märgib siinjuures, et arvestades kontrolli läbiviimise aega- 12.12.2018 ehk sügaval talveajal, oleks ka keerukas kindlaks teha põllul tegelikult kasvavate heintaimede koosseisu. Seetõttu on ebaõige kontrollaruande lisa 8 p.1.1. märgitu, et „Nõue kohaldub taotlejale kohapealse kontrolli põhjal“. Nii on koostatud ka väärteoprotokoll üksnes kirjalike materjalide alusel, järelduslikult, arvutuslikult, tegelikke asjaolusid looduses fikseerimata. Kohus ei saa nõustuda kontrollaruande lisaga 13 „Nõuete kontrollaruande nr. 18-0082-KKI alusel tuvastatud rikkumise hindamine“, milles on viidatud Keskkonnainspektsiooni peadirektori 30.04.2018 käskkirjaga nr.1-1/18/29 kinnitatud „Nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli läbiviimise juhendile 2018“. Kohus märgib, et
lg.1 sätestab: Põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse (edaspidi põllumajandusreostus) ennetamiseks ja 10 piiramiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 288 kehtestatud küll väetiste kasutamise nõuded, kuid nõuete täitmise kontrollimise meetmeid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ei ole.
eelnõu SE82 seletuskiri kajastab eraldi volitusnormi andmist Vabariigi Valitsusele nõuete täitmise kontrollimise meetmete kehtestamiseks ja vajalike asjaolude arvestamiseks. Isiku karistusõigusliku vastutuse realiseerimine Keskkonnainspektsiooni peadirektori juhendi alusel, ehkki normi kehtestamiseks on volitusnorm antud Vabariigi Valitsusele, ei ole seaduslik. Kuna asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, millele tuginedes lugeda tuvastatuks vaidlusalustel põldudel kasvanud kultuur täpsusega, et selle alusel määrata kindlaks karistusõiguslik vastutus, puudub etteheidetava süüteo tunnus- andmed kasvatatava kultuuri kohta. Süüteotunnustest ühe puudumise korral ei ole süüteokoosseis realiseerunud. Kohus märgib, et süüteokoosseisu teise tunnuse- planeeritava saagi üle ei ole vaidlust tõstatatud ja planeeritavaks saagiks saab lugeda põlluraamatust nähtuvad andmed: põllul nr. 2 10t/ha, põllul nr. 88 10 t/ha ja põllul n r. 89-2 11 t/ha. Kolmas süüteotunnus- saagi saamiseks vajalik anda lubatud väetise kogus- sõltub kasvatatavast kultuurist. Kuna kasvatatava kultuuri (põllul kasvavate liblikõieliste suhtarvu) kohta tõsikindlad andmed puuduvad, ei ole võimalik määratleda määruse nr. 288 lisa 1 alusel, kas lubatav väetisekogus on 60 kg/ha või 120 kg/ha. Hinnates, kas eelkultuuri järelmõju arvestamine vastavalt määruse nr . 288 lisale 2 võib tulla kõne alla, tuleb lähtuda asjakohasest erialasest teabest. Väetamise ABC lk.38 märgitakse eelkultuuri arvestamise kohta, et väetisenormide täpsustamisel tuleb arvesse võtta erinevaid agrotehnilisi võtteid, „…lämmastikunormi tuleb vähendada vastavalt sellele, kui palju biomassi sisse künti.“ See tähendab, et eelkultuuri arvestamine saaks toimuda juhul kui see on sisse küntud. Kogu eespooltoodud käsitluse alusel leiab kohus VTMS § 133 p.1, p.2 alusel, et Jüri Smittile ette heidetud teos-
lg.1 järgi ettenähtud vee kaitse korra rikkumine, mis seisneb
288 lisa 1 nõuete rikkumises, puuduvad väärteo tunnused ja selles osas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. c)Rikkumise omistamine menetlusalusele isikule AS Adavere Agro. Menetlusalusele isikule AS Adavere Agro on
lg.2 järgi ettenähtud vee kaitse korra rikkumine omistatud tulenevalt Jüri Smitti tegevusest- pädeva isiku Jüri Smitti poolt antud korraldustest AS Adavere Agro huvides anda põldudele lämmastikväetist rohkem kui lubab määruse nr . 288 lisa 1. Kohus on eespool tuvastanud, et Jüri Smitti tegevuses puudub
288 lisa 1 nõuete rikkumise koosseis. Kuna pädeva füüsilise isiku käitumises etteheidetava süüteo koosseis puudub, ei saa süüteo toimepanemist ette heita ka juriidilisele isikule AS Adavere Agro, kelle huvides Jüri Smitt tegutseb. Seetõttu tuleb AS Adavere Agro suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. d)
lg.1 ettenähtud vee kaitse korra rikkumine, mis seisneb
11
viidatud sätted sisaldavad nõudeid põlluraamatu täitmiseks. VeeS § 8 p.10põlluraamatusse tuleb kanda väetise kasutamise nõuetes nimetatud asjakohaste kultuuride koristusjärgne tegelik saagikus; lg.11-Põlluraamatusse kantakse andmed tehtud tööde kohta kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates. Asjas on tuvastatav kontrollitud põlluraamatute alusel (kohtuvälise menetleja väärteotoimik lk.59-64), et seisuga 12.12.2018 puuduvad sissekanded tegeliku saagi kohta aastal 2018 põllul nr. 2, põllul nr. 88, põllul nr . 89-2 tegeliku saagi kohta puuduvad andmed nii aasta 2017 kui ka 2018 kohta. Kannete puudumist põlluraamatus ei vaidlusta ka menetlusalune isik Jüri Smitt, kes põhjendab ütlustes kannete puudumist asjaoluga, et 10 päeva jooksul ei ole võimalik kirja panna kogu saaki. Kokkuvõtte saab teha alles sügisel kui kõik niited tehtud ja kogu saak on võimalik kõigi põldude vahel ära jagada. Menetlusalune isik selgitab, et põldude lõikes tuleks selline tuletatud saaginumber niivõrd ebatäpne, et sel ei oleks väärtust. Põlluraamatut täidab tema, see on tema ülesanne. Samasisulise seletuse andis ka AS Adavere Agro seaduslik esindajaxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlusalune isik J.Smitt tunnistab aset leidnud rikkumist. Selles osas Jüri Smitt kaebuses ega kohtuistungil ei vaidlusta rikkumist, toimepandud tegu ega selle kvalifikatsiooni. Sellega Jüri Smitt 2018.a saagikoristuse järgselt ja ettenähtud tähtaja jooksul jättis põlluraamatusse põldude nr. 2, nr. 88 kohta sisse kandmata andmed koristusjärgse tegeliku saagi kohta ning põllu nr . 89-2 kohta andmed 2017.a tegeliku saagi ja 2018 .a tegeliku saagi kohta. Kohus leiab, et Jüri Smittile väärteoprotokollis ja väärteootsuses tehtud etteheite puhul
lg.8 p.10, lg.11 rikkumises ei esine õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ja Jüri Smitti poolt väärteo toimepanemine
Põlluraamatu täitmata jätmine on toimunud otsese tahtlusega, kuna täitmise nõue oli Jüri Smittile teada, teada oli ka võimalus täita raamat kõigi niidete järel ja jagada tulemus kõigile põldudele. Täitmist ei ole toimunud kaalutlusega- et sel pole praktilist väärtust. See on teadlik otsustus mitte nõuet täita. e)Karistuse kohaldamine. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas Jüri Smittile mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuses kajastanud karistuse kujunemist etteheidetavate episoodide kaupa. Kohtuistungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et Jüri Smittile mõistetud karistuse kujunemisel on põlluraamatu andmete täitmata jätmine olnud väikese kaaluga teise rikkumise kõrval. KarS § 56 lg. 1 sätestab: Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohtuväline menetleja on rakendanud sanktsiooni ¾ ulatuses sanktsiooni ülempiirist, s.o.75 trahviühikut. Jüri Smitt on varem karistamata isik (karistusregistri väljatrükk tl.63), ehkki tema karistusandmetes kajastub käsitletav süütegu juba kehtiva väärteokaristusena. Jüri Smitt on 12 rikkumist tunnistanud, põhjuste kõrvaldamiseks on tehtud ettepanekud (põlluraamatu programmi parandamine) ja põlluraamatu seadusekohase täitmise vajadust tunnistab. Sellest saab järeldada, et menetluse vajalik mõju on saabunud ja isiku edasine mõjutamine ei vaja rangelt karistamist. Seetõttu leiab kohus, et Jüri Smitti karistamine rahatrahviga sanktsiooni ülemmäära 1/5 ehk 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot, on piisav karistus nii isiku mõjutamiseks kui õiguskorra kaitsmise üldistes huvides. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja menetlusaluste isikute Jüri Smitti ja AS Adavere Agro kaebus rahuldada
lg.1, lg.2 rikkumises, mis seisneb
288 lisa 1 nõuete rikkumises. Kohtuvälise menetleja otsus Jüri Smitti suhtes
rikkumises, mis seisneb
lg.8 p.10, lg.11 rikkumises, jääb muutmata ja kohus mõistab uue karistuse vastavalt rikkumise raskusele. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 132 p. 2, p.3, ja § 133. Menetluskulud VTMS § 38 lg. 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. VTMS § 23 sätestab: Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kohus tühistab väärteootsuse täielikult AS Adavere Agro osas ja osaliselt Jüri Smitti osas. Menetluskulud Jüri Smitti kaitsjatasu osas ulatuses, milles Jüri Smitti kohta tehtud otsus jääb muutmata, jäävad Jüri Smitti kanda. Kaitsjatasu taotlus on esitatud menetlusaluste isikute kaitsja Henno Nurmsalu poolt 1.juulil 2019 enne kohtuistungit (tl.73-75) kokku summas 770 eurot (käibemaksuta). Käibemaksu lisamist ei ole taotletud. Tasu on taotletud tunnitasu alusel tunnihinnaga 70 eurot, kokku 770 eurot, mille hulgas ka transpordikulu istungile 84 eurot. Kohus leiab, et rakendatud tunnitasu 70 eurot tund ei ole liialdatud ja saab võtta aluseks. Kohus ei pea põhjendatuks transpordikulu eraldi lisamist ja loeb valitud kaitsjale makstavaks mõistliku suurusega tasuks 686 eurot. Arvestades menetlusalustele isikutele tehtud etteheidete osakaalu asja menetluses, loeb kohus, et üleväetamise nõuete osakaal on asjas 80% ja selles ulatuses kohtuvälise menetleja otsus tühistatakse. 20% ulatuses asja menetlusest on põlluraamatu täitmise nõuete rikkumine, selles osas jääb kaebus rahuldamata. Seega tuleb Jüri Smitti kanda jätta 20% kaitsja tasust ehk 137,20 eurot ja 80% kaitsja tasust ehk 548,80 eurot hüvitada menetlusalustele isikutele riigi vahenditest. Osas, milles kohtuvälise menetleja otsus tühistatakse, on mõlema menetlusaluse isiku osa ühetaoline, mistõttu kaitsja tasu kuulub menetlusalustele isikutele hüvitamisele solidaarselt, mõlemale 274,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 13 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.