) § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, millised olid avaldatud tsiviilasjades nr 2-15-5729 ja 2-16-11886 ja nende ebaõigete andmete avaldamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine isiku või isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10. juuni 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14; 21. detsembri 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-6710, p 16; 09. jaanuar 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12 p 13). 3 Kohtu arvates, ei ole VÕS § 1047 alusel konkreetsete tsiviilasja raamides esitatud andmed käsitletavad andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses.
lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.
lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 3 kohaselt selgitab hagita asjas kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Igal isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber ja sellele vahetult vastu vaielda, mistõttu ei ole põhjust arvata, et hageja kohta saaks olla andmeid avaldatud isikule, s.o. kolmandale isikule, kellele ei oleks pidanudki siis hageja suhtes andmeid avaldama. Seega tsiviilasjades nr 2-15-5729 ja 2-16-11886 avaldatud andmed hageja kohta ei saa olla teatavaks tehtud kolmandatele isikutele, s.o. kõrvalistele isikule, vadi need on tehtud teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele sama tsiviilasja raames, ei saa olla andmete esitamine õigustamata kolmandale kui kõrvalisele isikule, sest menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh. andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste poolt esitatu õigsuse või vääruse kohta vahetult samas tsiviilasjas. Kuna kohtu arvates kohtule andmete esitamine ei ole käsitletava andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejale on konkreetses kohtumenetluses tagatud vastavalt seadusele vastaspoole seisukohtadega mitte nõustudes nende ümber lükkamine samas menetluses. Samuti on tagatud edasikaebeõigus kohtulahendile sellega mitte nõustumisel. Seega ei pea kohus eraldi kohtumenetluses iseseisvalt tuvastama eelnevates kohtumenetlustes avaldatu õigsust või väärust, mistõttu riik ei pea tagama hagejale õiguskaitset selliste väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, sest hagejale on eelnevates kohtumenetlustes kui menetlusosalisele tagatud õigus ümber lükata vastaspoole väited ja tõendid. Kuna riik ei pea andma õigust hagejale konkreetsest kohtumenetlusest eraldi kohtumenetluses esitatud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, siis ei ole võimalik tuvastada ka hageja õiguste rikkumine selliste väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega või korduva avaldamisega ja võimalik mittevaraline kahju. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja sellega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on 09.04.2019 esitanud kohtutegevusele vastuväite osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse määrata videosalvestiste kohta hääleekspertiisi koos stenogrammide koostamisega.
lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
lg 2 kohaselt kui 4 menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kohus leiab, et hageja etteheited ei ole põhjendatud ning kohus ei ole eksinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule, kui kohus on jätnud hageja taotluse rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis ei ole põhjendatud ka hageja taotlus tõendite kogumiseks. Kohus jätab hageja 09.04.2019 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Vastuväite rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa. Vastavalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd
Kui kostja soovib nõuda hagejalt oma menetluskulude hüvitamist, tuleb kostjal esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks
Kui kostja menetluskulude nimekirja ei esita, asub kohus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamist
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.