lg 21 ja § 341 lg 51 on erisäteteks AÕS § 330 ja § 642 suhtes, seega võis kinnistamisavalduse ja nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks esitada notariaalselt kinnitatud vormi asemel digitaalselt allkirjastatud vormis.
-i muudatus alates 01.01.2006 aastast jõustati notariaadialaste seaduste muutmise seadusega (RT I 2005, 57, 450). Eelnõu seletuskirja järgi on muudatuse eesmärgiks vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus, tagada notariteenuse kättesaadavus ka majandusraskustes isikutele ning teha isikutele digitaalallkirja 2 kasutamise kaudu asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Selleks võimaldatakse notariaalse allkirjakinnitusega dokumentide asemel kasutada ka digitaalallkirjastatud dokumente. See puudutab suurt hulka erinevaid kandeavaldusi ja kandenõusolekuid, võimaldab isikute jaoks lihtsamat ja kiiremat asjaajamist, vähendab notari töökoormust ning tagab notari teenuse ajaliselt parema kättesaadavuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 28. augusti 2019 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning kinnistamisavaldus tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. 7. Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 330, AÕS § 642,
lg 21 ja
lg 51, kui leidis, et hüpoteegi kustutamiseks on vajalik hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud avaldused. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et
lg 21 ja
lg 51 on erinormid AÕS § 330 ja AÕS § 642 suhtes osas, mis puudutab avalduste vorminõuet.
lg 21 sätestab, et kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud ning
lg 51 kohaselt loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. Seega on digitaalne allkirjastamine selles olukorras seaduse kohaselt võrdusustatud notariaalse kinnitamisega ja avalduste vorminõuded olid täidetud. Järelikult ei pea hüpoteegi kustutamiseks vajalikud tahteavaldused olema notariaalselt kinnitatud vormis, vaid need võivad olla ka digitaalselt allkirjastatud vormis. 8. Kinnistusosakond on valesti tõlgendanud Riigikohtu otsuse p-i 16 tsiviilasjas 2-15-8579. Viidatud otsuses ei ole Riigikohus välistanud notariaalse kinnitamise asendamise võimalust digitaalse allkirjastamisega, vaid otsuse p-s 16 on Riigikohus märkunud viitega
lõikele 51, et hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks on vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. 9. Määruskaebuse esitaja on asjakohaselt eelnõue seletuskirjale viidates leidnud, et
lg 21 ja
lg 51 eesmärgiks on võimaldada notariaalse allkirjakinnitusega dokumentide asemel kasutada digitaalallkirjastatud dokumentide esitamise võimalust, et vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus ja teha isikutele digiaalkirja kasutamise abil asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. 10. Menetluskukud tuleb TsMS § 172 lg 2 alusel jätta menetlusosalsite endi kanda. TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tuleb tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.