Obsah (8)

§ 667§ 613§ 5§ 477§ 392§ 465§ 229§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-16524 Tsiviilasi Nata

§ 667lg 2 alusel uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule.

1. Avaldaja esitas maakohtule avalduse kahju hüvitamiseks kahju tekkimise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Avalduse põhjendustest nähtuvalt põhjustas puudutatud isik (ülemise korteri omanik) kahju avaldaja korterile seoses vee läbijooksuga. Asja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus, et puudutatud isik rikkus varem kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ning et puudutatud isik on avaldajale kahju osaliselt hüvitanud. Menetlusosalised vaidlesid hüvitamata kahju suuruse üle. Maakohus leidis, et avaldaja nõue on tõendatud ning rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult välja 6200 eurot. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ning leiab, et maakohus on jätnud eelmenetluse sisuliselt läbi viimata ja kahju suuruse kindlaks tegemata.
2. Maakohus lahendas avalduse

§ 613lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.

Seega pidi kohus

§ 5

lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud välja selgitama ja vajalikud tõendid koguma.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete alusel, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 477

lg-le 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

§ 477

lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata üksnes seetõttu, et menetlusosaline ei esitanud vajalikke tõendeid nõude põhjendamiseks. Riigikohus on 02.03.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-186-15 märkinud, et uurimispõhimõte ei tähenda seda, et menetlusosalistel ei oleks tõendamiskoormist nende asjaolude tõendamiseks, millele nad soovivad tugineda. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamist saab nõuda ka hüpoteetiliste parandamiskulude järgi (avaldaja kinnitas maakohtu istungil, et vaidluse ajaks on korter remonditud). Selleks peab avaldaja esmalt tõendama, millised korteri osad said vee läbijooksu tõttu kahjustada ning seejärel mõistlike kulutuste suurus. Kui puudutatud isikul on vastuväiteid avaldaja tõenditele, tuleb tal vastuväiteid tõendada. Kuigi maakohus lahendas avalduse hagita menetluses, on maakohus rikkunud asja lahendamisel hagita menetlusele omast uurimispõhimõtet,

§ 392

lg 1 p-des 1-4 sätestatud selgitamiskohustust ja

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust.

Riigikohus on 13.04.2011 lahendis nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust, on põhjendatud asja saatmine maakohtule uueks lahendamiseks alates eelmenetluse staadiumist. 11. Maakohtule esitatud avalduses nõudis avaldaja puudutatud isikult 6200 euro suuruse kahju väljamõistmist ning tugines seejuures Forge Ehitus OÜ eelarvele (t.l 9) Puudutatud isik vaidles nimetatud tõendile vastu ja kinnitas, et eelarve ei tõenda remonditööde kulude suurust. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et kuna avaldaja esitatud eelarvest ei nähtu kahjustuse kõrvaldamiseks tehtavate tööde ning viimistlusmaterjalide loetelu, siis ei ole selle tõendiga võimalik tõendada puudutatud isiku poolt tekitatud kahju suurust. Pealegi ei 5 nähtu nimetatud eelarvest selle koostamise aega ja kohta, samuti puudub sellel koostaja allkiri. Seetõttu on Forge Ehitus OÜ eelarve ebausaldusväärne ega tõenda kahju suurust. Menetluse kestel esitas avaldaja AS Vant eelarve (t.l 55, 57), mille kohaselt on remonditööde maksumuseks 7093,79 eurot. 05.02.2019 menetlusdokumendis (t.l 43-44) kinnitas avaldaja, et eelarve koostamisel kasutas AS Vant fotosid kahjustatud korterist ning et AS Vant eelarve tõendab 6200 euro suuruse nõude põhjendatust. Eelarve koostaja on kinnitanud (t.l 71), et arvestuse aluseks olid fotod, video ja korteri plaan. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et eelarve koostaja oleks korteri üle vaadanud, samuti ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks kutsunud ülevaatusele puudutatud isiku. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda ka AS Vant eelarve usaldusväärselt kahju suurust ning puudutatud isiku vastuväited sellele on põhjendatud. Samas ei ole maakohus arvestanud puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja tõenditele ning on jätnud põhjendamatult asja materjalide juurde võtmata puudutatud isiku tõendid. Selliselt on maakohus jätnud eelmenetluse sisuliselt läbi viimata ja vaidluse lahendamata. Asja uuel lahendamisel peab maakohus esmalt kindlaks tegema, millise tõendi (kas Forge Ehitus OÜ või AS Vant koostatud eelarve) alusel avaldaja kahju nõuab. Seejärel peab maakohus kindlaks tegema, millistel asjaoludel on avaldaja esitatud tõend saadud, s.o kas ja millal on teostatud korteri ülevaatus, kes ülevaatusel osalesid ning millised konkreetsed asjaolud (millistes ruumides millised kahjustused) seoses vee läbijooksuga kindlaks tehti. Kuna avaldaja on tunnistanud, et puudutatud isik on osa töid teinud (kahju osaliselt heastanud), siis tuleb kindlaks teha puudutatud isiku poolt tehtud tööde ulatus ja maksumus. Samuti peab maakohus eelmenetluses tagama, et puudutatud isik saaks esitada omapoolsed tõendid, mis kinnitavad tema vastuväiteid avaldaja nõudele.

§ 229

lg 2 teine lause sätestab, et hagita menetluses võib kohus lugeda piisavaks ka tõendusvahendi, mida sama lõike esimeses lauses ei ole nimetatud. Nimetatud säte annab kohtule lisavõimaluse tõendite ringi laiendamiseks hagita menetluses ning ka seda võimalust peab maakohus asja uuel lahendamisel menetlusosalistega arutama. Oluline on seejuures tagada, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud saaksid välja selgitatud. Ühtlasi peab maakohus selgitama menetlusosalistele

§ 4lg-s 4 sätestatut.

12. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja