← Eesti

2-19-141/20

Obsah (14)§ 153§ 164§ 171§ 148§ 150§ 158§ 162§ 165§ 65§ 23§ 22§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-141 Tsiviilasi A Ü (pankrotis)

§ 153

lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus: Võlausaldaja Kohtutäitur xx Kohtutäitur xxx xxx OÜ xxx OÜ xxx OÜ, esindab xxx OÜ xxx AS xxx AS xxx OÜ xxx OÜ (endinexxx OÜ) Kokku Tunnustatud nõude summa (eurodes) 72 144 560,03 674,33 3 516,20 7 922,31 9 068,60 3 473,13 3 516,20 28 946,80 b.

§ 153

lg 1 p 3 kohases rahuldamisjärgus: Võlausaldaja xxx AS Tunnustatud nõude summa (eurodes) 2 435,41 1

  1. Võlgnik A Ü (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  2. Vabastada pankrotihaldur Andres Tootsman pankrotihalduri kohustustest A Ü (pankrotis) pankrotimenetluses.
  3. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku A Ü (pankrotis) kanda.
  4. Määrata A Ü (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman tasuks 720 eurot. Väljamakse teostada AT Kontor OÜ arvelduskontole nr XXX.
  5. Algatada võlgniku A Ü (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le

  1. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
  2. Avaldada teade võlgniku A Ü (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 19.02.2019.a määrusega kuulutati välja võlgniku A Ü pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Andres Tootsman. Võlgniku A Ü (pankrotis) pankrotihaldur esitas 26.06.2019.a kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 29.07.2019.a määrusega, mis jõustus edasi kaebamata 23.08.2019.a. Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku kontol 488,11 eurot. Võlgnik jätkas töötamist ja tema kontole laekus pankrotiperioodil veel 2920,48 eurot. Kokku 3408,59 eurot. Võlgnik sai oma tarbeks kasutada kokku 2700 eurot (5 kuud x 540), mistõttu sai pankrotivarasse arvata vaid 708 eurot, millest jätkub vaid halduritasu osaliseks katmiseks. Võlausaldajale väljamakseteks raha ei jätku. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - väljamakseid ei tehtud. Kulutused massikohustuste täitmiseks (

§ 148) puuduvad.

Pankrotimenetluse kulu (

§ 150): halduritasu 720 eurot.

Pankrotimenetluses esitati 10 nõuet kogusummas 32 522,21 eurot. Koosolekul esitas haldur oma osalised vastuväited kohtutäitur xxx nõuetele. Nõuete kaitsmise tulemusel said tunnustatud teises järgus 9 nõuet kogusummas 28 946,80 eurot ja kolmandas järgus 1 nõue summas 2435,41 eurot. Muu vara puudub. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused ja pankrotivara tekkimise muud allikad. Kuriteoteadet esitatud ei ole. Kuid võlgnik jätkab töötamist ja võlausaldajatel saab olema võimalus oma nõuete rahuldamiseks suhteliselt väikeses osas. Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgnikuga ja võlausaldajatega, lisaks konsulteeris võlgnikku, avaldas nõuetekohased ametlikud teadaanded, koostas käesoleva jaotusettepaneku ja lõpparuande, jne. 2 Pankrotini viisid võlgniku valearvestused, sealhulgas võetud kiirlaenud, mida ta tagastada ei suutnud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Kuid ei ole esitanud usaldusisiku kandidaati ning üldkoosolek ei ole usaldusisiku kandidatuuri arutanud - seega täidab võlgnik ise kõiki kohustusi, mis tulenevad

§-st 172. Halduril puuduvad vastuväited. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 27.09.2019.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku A Ü (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot tähtajaga 11. oktoober 2019.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. A Ü (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andres Tootsman võlgniku A Ü (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 720 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Andres Tootsman töötasuks 720 eurot.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib 3

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. A Ü (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku A Ü (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.