← Eesti

2-19-5177/15

Obsah (12)§ 595§ 429§ 428§ 172§ 150§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Kohtujurist Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5177 Tsiviilas

§ 595lg 2 p 5 ja § 119 alusel 03.04.2019 Harju Maakohtule.

Kohus jättis 27.05.

  1. a määrusega avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 10.06.
  3. Kohus algatas 15.08.
  4. a määrusega E-vehicles OÜ sundlõpetamise menetluse ja võttis avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks menetlusse. Puudutatud isik esitas 11.09.2019 kohtule kirjaliku arvamuse, milles palus jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Puudutatud isik selgitas, et sundlõpetamise asjaolud on kõrvaldatud, puudutatud isik on 10.09.2019 seisuga esitanud majandusaastate 2016, 2017 ja 2018 aruanded, millised on kättesaadavad äriregistrist. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
  5. Vastuseks puudutatud isiku arvamusele loobus avaldaja 18.09.2019 oma avaldusest ja taotles kohtumenetluse lõpetamist. Puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata (alternatiivselt rahuldamata) jätmiseks palus avaldaja jätta rahuldamata. Avaldaja selgitas, et taotles puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimist registrist kustutamise vältimiseks. Olukorras, kus puudutatud isik on otsustanud registrile majandusaasta aruanded esitada, ei ole enam tegemist puudutatud isiku likvideerimise olukorraga. Avaldaja hinnangul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse tingis puudutatud isiku pikemaajaline tegevusetus majandusaasta aruannete esitamata jätmisel, avaldaja taotlus ei olnud õigusvastane ega põhjendamatu. Avaldaja ei pea kandma menetluskulusid põhjusel, et puudutatud isik otsustab majandusaasta aruannete esitamise kohustust täita alles sundlõpetamise menetluse ajal.
  6. Kohus andis 04.10.2019 kirjaga puudutatud isikule võimaluse esitada omapoolne seisukoht avaldusest loobumise avaldusele ja määras tähtajad menetluskulude nimekirja esitamiseks ning neile vastuväidete esitamiseks. Puudutatud isik jäi 11.10.2019 menetlusdokumendis enda varasemate taotluste juurde ja märkis, et avaldaja avaldusest loobumisest ei sõltu menetluslikult enam midagi. 2

(6)2-19-5177
  1. Avaldaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 1 078,33 eurot (riigilõiv 25 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1 053,33 eurot). Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist, kuid taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Avaldaja taotleb ühtlasi kohtult poole avalduselt tasutud riigilõivu ja likvideerija tasu ja kulude katteks tasutud ettemaksu tagastamist.
  2. Puudutatud isik taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 406 eurot (lepingulise esindaja tasu). Puudutatud isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
  3. Menetlusosalised vaidlevad vastastikku üksteise menetluskulude hüvitamisele vastu. Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei vajanud kohtule enda seisukoha esitamiseks lepingulise esindaja abi, mistõttu ei saa esindaja kulusid pidada põhjendatuks. Sarnaselt leiab puudutatud isik, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ega oodata sellise kulu piiramatut hüvitamist. Avaldaja menetluskulude suurust hindab puudutatud isik ebamõistlikult suureks. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

Kohus on seisukohal, et samas korras ja alustel saab loobuda hagita asjas esitatud avaldusest. 10. Kohus, tutvunud menetlusosaliste taotlustega menetluse lõpetamiseks, leiab, et avaldusest loobumine tuleb

§ 429

lg 1, § 477 lg-te 1 ja 6 ning § 8 lg 2 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus tervikuna lõpetada. Kuna äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 4 kohaselt otsustab kohus majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingu sundlõpetamise üle üksnes võlausaldaja poolt äriühingu likvideerimise taotluse esitamisel, tuleb lõpetada ka puudutatud isiku sundlõpetamise menetlus, kuivõrd sundlõpetamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud. 11. Olukorras, kus avaldaja on avaldusest loobunud, ei pea kohus võimalikuks asuda hindama, kas avaldus tuleks õigusliku perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata. Samuti ei ole kohtul avaldusest loobumisest tingituna alust asuda avaldust sisuliselt lahendama. Seetõttu jääb rahuldamata puudutatud isiku taotlus avalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks. Sisuliselt saabub siiski puudutatud isiku poolt soovitud tagajärg, s.o menetlus kuulub lõpetamisele. Eelnev ei mõjuta kohtu otsustust menetluskulude jaotuse kohta. 12.

§ 172

lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib sama sätte teise lause järgi jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud tervikuna puudutatud isiku kanda. 3

(6)2-19-5177 13. Olukorras, kus puudutatud isik ei reageerinud registripidaja hoiatustele ega esitanud majandusaasta aruannet ka ÄS § 60 lg-s 1 sätestatud täiendava tähtaja jooksul, ei saa avaldajale likvideerimise taotluse esitamist ette heita. Taotlus likvideerimismenetluse algatamiseks oli õiguspärane, põhjendatud ja vajalik, et vältida puudutatud isiku registrist kustutamist. Kui puudutatud isik on sundlõpetamise menetluse käigus otsustanud registrist kustutamist siiski vältida ja majandusaasta aruanded olulise hilinemisega äriregistrile esitada, tuleb puudutatud isikul kanda enda tegevusega põhjustatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on see käesoleval juhul õiglane, kuivõrd menetlus algatati juriidilise isiku enda tegevusetuse tõttu. See, et juriidiline isik menetluse käigus menetluse aluseks oleva puuduse kõrvaldas, ei ole alus, et jätta menetluskulud avaldaja või poolte endi kanda.

§ 172

lg 6 alusel võib menetluskulud jätta avaldaja kanda eelkõige juhul, kui avalduse esitamisel oli avaldaja pahauskne, mida käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4904, p 13 ja Riigikohtu 09.12.
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 20).
  3. Puudutatud isiku väitele vastamiseks märgib kohus, et seda, kas võlausaldajal on puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, kohus sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamisel ei kontrolli (vt eelviidatud määrus tsiviilasjas nr 2-174904, p 13). 15.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud.

§ 150

lg 7 järgi on põhjendatud ka avaldaja taotlus likvideerija tasu ja kulude ettemaksu tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 150

lg 2 p 2 alusel (koosmõjus § 477 lgga 1) tagastada avaldajale pool riigilõivust summas 25 eurot ja

§ 150

lg 7 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) ettemaks summas 300 eurot, kandes 325 eurot vastavalt taotlusele avaldaja arvelduskontole. 16. Juhindudes

§ 174

lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Tulenevalt kulude jaotusest on vajalik käsitleda ainult avaldaja kulunimekirja. 17.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seejuures on

§ 144p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe

ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlus-osalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
  4. Kohus jagab menetlusosaliste hinnangut tsiviilasja vähese õigusliku keerukuse osas. Kuigi professionaalse õigusabi kasutamist ei saa menetlusosalisele (sh avaldajale kui välisriigist pärit isikule) ette heita, tuleb arvestada, et hagita menetluses hüvitatakse õigusabikulusid hagimenetlusega võrreldes piiratumalt, kuna menetlusosalisel ei saa olla ootust, et 4

(6)2-19-5177 õigusabikulud piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja menetluskulude suurus on menetluse käiku arvestades sedavõrd suur, et selle tervikuna puudutatud isikult väljamõistmine ei ole õigustatud.
  1. Avaldaja esindaja tasumäär ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Tsiviilasja mahukust, keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks pidada kuni 110 eurot (käibemaksuta) ja hüvitatavaks ajakuluks maksimaalselt 3,5 tundi (sellest 1 tund tasumääraga 96 €/h). Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Seejuures kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks eelduslikult vähem aega, kui muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28.11.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 217-10348, p 16).
  3. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peavad menetlustoimingud olema tsiviilasja toimikust kontrollitavad, st kliendiga nõupidamised ja telefonikõned peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, ei ole põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetluskulude nimekirjade koostamiseks, edastamiseks ja analüüsimiseks kulunud aeg. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse.
  4. Avaldaja taotleb puudutatud isikult ka riigilõivu osalist hüvitamist 25 euro ulatuses. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), mille avaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud.

Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. 22. Kokkvõtvalt määrab kohus avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 396 eurot (lepingulise esindaja tasu 1 tunni eest tasumääraga 96 eurot tunnis ja 2,5 tunni eest tasumääraga 110 eurot tunnis, riigilõiv 25 eurot). Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Lähtudes avaldaja taotlustest ja

§ 177

lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 23.

§ 433

lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). 5

(6)2-19-5177 / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.