RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-19-43 13. november 2019 Eesistuj

) § 91 lõike 1, § 93 lõigete 1 ja 2 ning § 95 alusel. Kohus tuvastas, et laps, kelle suhtes kaebaja oli isaduse omaks võtnud ja kelle sünnitunnistusele kaebaja oli kantud isana, ei põlvne kaebajast. Maakohus ei nõustunud kaebajaga, et

§ 91

lõige 1, § 93 lõige 1 ja § 95, mis annavad lapse emale õiguse esitada isaduse vaidlustamiseks hagi mehe vastu, kes on isaduse omaks võtnud, on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11, 13 ja 26, ning jättis kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. juunil
3. a esitas X apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi rahuldamata.
4. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. oktoobri
6. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult jätnud algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

§-d 91, 93 ja 95 kaitsevad perekonnaelu puutumatust, piirates isikute ringi lapse identiteedi vaidlustamisel ning vältides sellega soovimatut sekkumist perekonnaellu. Lapse isaduse vaidlustamise õigus on ajaliselt piiratud, et tagada õiguskindlus ning õigusrahu. Kaebaja väited nimetatud sätete vastuolu kohta põhiseadusega ei ole põhjendatud. 4. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 4. veebruari 2019. a määrusega nr 2-17-14465 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 1 5-19-43 5. 11. septembril 2019. a esitas X Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada

§ 93lõiked 1 ja 2 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevateks.

KAEBUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

1. Kaebuse esitaja leiab, et tal on PS §-dest 13, 14 ja 15 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 1 ja artiklist 13 tulenev õigus esitada Riigikohtule individuaalne põhiseaduslik kaebus, kuna tal ei ole ühtegi teist tõhusat võimalust oma põhiõiguste kaitseks.
2. Kaebaja on lapse isa, kuna võttis isaduse omaks (

§ 84lõike 1 punkt 3).

Lapse ema teadis enne lapse sündi ja kaebuse esitaja isana sünnitunnistusele märkimisel, et kaebuse esitaja ei ole lapse bioloogiline isa.

§ 93

lõiked 1 ja 2, mis annavad lapse emale õiguse sellises olukorras isadust vaidlustada, rikuvad kaebaja õigust perekonnaelu puutumatusele (on vastuolus PS §-dega 11, 13, 26 ja 27). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. PS § 15 lõike 1 teise lause järgi on igaühel oma kohtuasja läbivaatamisel õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse või muu õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Sellest põhiõigusest tulenevalt on isikul tema kohtuasja lahendavale kohtule võimalik esitada taotlus õigustloova akti või selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Kohus jätab põhiseadusega vastuolus oleva seaduse või muu õigusakti kohaldamata (PS § 152 lõige 1) ja pöördub Riigikohtu poole, kelle pädevuses on tunnistada põhiseaduse vastane seadus või muu õigusakt kehtetuks (PS § 152 lõige 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 15 lõige 1).
2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette võimalust, et isik saaks Riigikohtule esitada kaebuse õigustloova akti või selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Siiski on Riigikohus leidnud, et õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse tagamiseks saab isik erandjuhul pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev kaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (alates Riigikohtu üldkogu
3. märtsi
4. a otsusest kohtuasjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. jaanuari
6. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-43-13, punkt 9 ning viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
7. jaanuari
8. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-14-16, punkt 22).
9. Kolleegium leiab, et kaebus ei ole lubatav, kuna kaebajal oli tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks tsiviilkohtumenetluses.
10. Kaebaja taotles perekonnaseaduse sätete (sealhulgas

§ 93

lõike 1) põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist nii tsiviilasja nr 2-17-14465 menetlemisel maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid kaebaja taotluse rahuldamata, selgitades põhjuseid, miks kohtute hinnangul perekonnaseaduse sätted ei ole põhiseadusega vastuolus ning pole alust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.

1. Kolleegium on oma varasemates otsustes (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. jaanuari
3. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-14-16, punkt 25) märkinud, et PS § 152 lõikest 1 tulenev kohustus jätta põhiseadusega vastuolus olev õigusakt või selle säte kohaldamata on kõigil kohtuastmetel. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse 2