KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019, Tallinn Haldus

) § 95 lg 4 p 2) (dtl-d 57–58).

1. Hankija jättis
2. mai
3. a edukaks tunnistamise otsusega (allkirjastatud kell 12:52; koostatud 12:46:29) EK-i pakkumuse edukaks tunnistamata, kuna pakkumus ei kvalifitseerunud korduvas ettevõtjate kontrollis (dtl-d 49–52).
4. Hankija tunnistas
5. juuni
6. a otsusega vastavaks Ragn-Sells AS-i ja R-S Projekt OÜ ühispakkumised ja EK-i pakkumuse. Hankija ei tunnistanud Amartox OÜ pakkumust vastavaks (dtl-d 60–61).
7. Hankija avaldas riigihangete registris
8. juunil 2019 kell 00:29:43 koostatud kvalifitseerimise otsuse, millega kõrvaldati EK pakkumus, kuna kõigi osalejate pakkumus oli kõrvaldatud. Otsus avaldati registris .pdf dokumendina ja seda pole allkirjastatud (dtl-d 62–63).
9. Kaebaja esitas
10. juunil 2019 vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)
11. juuni
12. a kvalifitseerimise otsuse tühistamiseks.
13. VAKO jättis
14. juuli
15. a otsusega nr 105-19/205752 EK vaidlustuse läbi vaatamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) EK-l ei ole vaidlustuse esitamise õigust ja vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata; 2) hankija ei ole otsust teinud. Otsus koostati töödokumendina ja ilmselt on see ekslikult EK-le avaldatud; 3) otsuse genereeris süsteem ja see on allkirjastamata. Hankija kinnitas, et otsused on
16. mai ja
17. juuni dokumendid, sest need on allkirjastatud; 4) kuna otsust pole, ei rikuta vaidlustaja õigusi (

§ 192lg 3 p 7).

1. EK palub halduskohtule esitatud kaebuses tühistada VAKO
2. juuli
3. a otsus ja hankija
4. juuni
5. a otsus. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 2

§ 96lg-le 5.

Otsuses puuduvad põhjendused. Hankija ei jätnud kaebajat kvalifitseerimata, vaid kõrvaldas ta. EK on tunnistatud vastavaks ja ta osaleb endiselt hankemenetluses. Pakkuja kõrvaldamise aluseks pole asjaolu, et teised pakkujad on kõrvaldatud; 2) kui tegemist on kõrvaldamisega, näeb

§ 96

lg 4 ette kaalutlusõiguse ja otsust tuleb põhjendada; 3) pakkuja kvalifitseerimise otsus on hankija otsus.

ei nõua, et otsus peaks olema (digitaalselt) allkirjastatud. HMS (sh § 54 lg 4) ei nõua, et elektroonilised haldusaktid peaksid olema digitaalselt allkirjastatud. Otsuse tegi hankija seaduslik esindaja. Kaebaja pöördus enne vaidlustuse esitamist hankija poole paludes tunnistada kvalifitseerimise otsus kehtetuks või see kõrvaldada see riigihangete registrist. Hankija pole kaebaja pöördumisele vastanud. Haldusaktina saab vaidlustada ka nõuetekohaselt vormistamata otsust; 4) VAKO otsus on vastuolus VAKO

1. juuli
2. a otsusega nr 88-19/
3. Kvalifitseerimise otsus ei tekkinud iseenesest, vaid hankija tegevuse tulemusena; 5) VAKO
4. juuli
5. otsusega tunnistati AS-i Ragn-Sells ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kehtetuks. Ilma kvalifitseerimisotsuseta oleks EK ainus allesjäänud pakkuja.
6. Hankija taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) hankija pole hankemenetluses ühtegi otsust teinud. Hankija ei oska selgitada, miks EK-l tekkis juurdepääs dokumendile, mida pole allkirjastatud ega tahtlikult avaldatud; 2) EK kõrvaldati menetlusest
7. mai 2019 otsusega, mida pole tähtaegselt vaidlustatud.
8. Halduskohus jättis
9. augusti
10. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada või jätta kvalifitseerimata otsusega ja see tuleb kirjalikult vormistada; 2) hankija tegi kaebajale registris kättesaadavaks
11. juuni
12. a kuupäevaga dokumendi, millel puudub elektrooniline, sh digitaalne allkiri; 3) kui tehing on tehtud elektrooniliselt, tuleb see elektrooniliselt allkirjastada (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78 ja § 80); 4) Rahandusministeerium vastas kohtunõudele, et koostatud dokumenti saab allkirjastada, kui selleks on kasutatud vastavat funktsiooni. Samuti nähtub vastusest, et EK-d teavitati dokumendist ning teavitamiseks tuleb samuti kasutada vastavat funktsiooni; 5) vastustaja soovis teha muudatusi
13. mail 2019 loodud dokumendis. VAKO
14. juuli
15. a otsusest ja vastustaja vastusest nähtub, et
16. juuni
17. a dokument ei ole otsus ning see avaldati kaebajale ekslikult.
18. juuni
19. a dokumenti pole allkirjastatud. Vastustaja ei alustanud
20. juunil 2019 uue dokumendi koostamist, vaid ta lõi
21. mai
22. a dokumendis tehtud muudatuste salvestamise tagajärjel
23. mai
24. a otsuse dokumendist uue versiooni. Kuna vastustaja väitis, et ta pole
25. juunil 2019 uut otsust andnud, ei saa seda käsitada hankija otsusena; 6) HMS-i kohaselt võib otsuse teha ka ilma digiallkirjata. HMS-s sätestatud erandi rakendamisel tuleb arvestada hankija praktikat riigihanke läbiviimisel. Vastustaja kinnitas, et ta pole otsust teinud ja ta pole tuginenud HMS § 55 lg-s 4 sätestatud erandile; 7) kuna vastustaja pole otsust andnud, ei tule analüüsida kaebaja väiteid selle kohta, miks väidetav otsus oli õigusvastane. 3

ei nõua otsuse allkirjastamist. Halduskohus pole analüüsinud, kas hankija otsus pidi olema allkirjastatud; 5) halduskohus ei analüüsinud, kas kvalifitseerimise otsus vastab haldusakti sisutunnustele, sh seda, kas haldusakti pole või see on tühine. Allkirjastamata jäetud otsus pole tühine (HMS § 63 lg 2). Allkirja puudumine ei tähenda, et otsust pole. Kvalifitseerimise otsus vastab HMS § 51 lg 1 tunnustele; 6) otsuse olemasolu ei sõltu vastustaja kinnitusest. Vastustaja pole tänaseni vastanud kaebaja pöördumisele, sh kõrvaldanud otsust riigihangete registrist; 7) kvalifitseerimise otsus ei vasta

§ 96lg-le 5.

Vastustaja ei jätnud kaebajat kvalifitseerimata, vaid kõrvaldas ta menetlusest. Osalejate kõrvaldamine ei seondu

§ 95lg-tega 1 ja 4.

Pakkumuses osalejaid pole kõrvaldatud. Kuna vastustaja tunnistas

1. juuni
2. a otsusega ka kaebaja pakkumuse vastavaks, osaleb kaebaja hankemenetluses.

§ 96lg 4 näeb ette kaalutlusõiguse ja põhjendamiskohustuse, mida aga pole järgitud.

1. Hankija palub vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) hankija tegi
2. mail 2019 pakkujate edukaks tunnistamise, vastavaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsused. Hankija tegi
3. juunil 2019 pakkujate vastavaks tunnistamise otsuse ning see oli nähtav AS-le Ragn-Sells ja ES Projekt OÜ-le, samuti teavitati otsusest ka AS-i Ek. Hankija pole muid otsuseid teinud; 2) hankija ei ole vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti võrrelnud, kedagi edukaks tunnistanud ega eduka pakkumuse teinud ettevõtet kontrollinud; 3) dokument, mille kaebaja leidis riigihangete registri menetluskeskkonnast
4. juunil 2019, ei ole hankija otsus. Hankijale tundub, et kaebaja sai ettevalmistamise seisundis olevale dokumendile automaatse ligipääsu läbi riigihangete registri tehnilise omapära. Kaebaja omas ligipääsu dokumendi eelmisele versioonile, mida hankija kommenteerida ei oska. Hankija koostab oma andmebaasides, sh riigihangete registris mitmeid dokumentide versioone, et neid haldusülesande andjale tutvustada enne, kui need allkirjastatakse ning avaldatakse; 4) pärast
5. mai
6. a otsust ei osale kaebaja enam riigihankemenetluses. Riigihankemenetlus on praegu hindamise etapis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas riigihangete registris olevat
8. juuni
9. a dokumenti tuleb käsitada hankija otsusena

§ 98lg 5 mõttes.

16. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse ning kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes (

§ 98lg 5). 4

§ 98lg 5 mõttes.

19.

1. Reeglina on allkiri otsuse vormi puudutav küsimus (vt ka HMS § 55 lg 4). Üldjuhul tooks allkirja puudumine kaasa otsuse tühisuse, kui see seonduks haldusorgani pädevuse puudumisega (nt pädeva haldusorgani asemel on otsuse andnud muu isik või organ) (vt ka HMS § 63 lg 2 p 3). Samas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et allkirjastamise nõue ei ole igas olukorras pelgalt akti vormi küsimus ning sunnivahendit (s.o materiaalses mõttes halduse karistusotsust) ettenägev allkirjastamata haldusakt tuleb lugeda tühiseks HMS § 63 tähenduses (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-3-1-71-05, p-d 10 ja 13). Riigikohtu viidatud praktika kohaselt ei tähendanud allkirja puudumine seda, et haldusorgan poleks otsust selle andmise ajal teinud, vaid hiljem loeti algselt tehtud otsus tühiseks. Kuigi tühisuse tagajärjeks on, et otsus on kehtetu algusest peale (HKMS § 63 lg 1), ei muuda see otsust kui fakti olematuks. 19.
4. Riigihangete register on andmekogu, mille eesmärk on mh võimaldada riigihangete elektroonilist menetlemist ja avaldada muud asjakohast riigihankealast informatsiooni (

§ 181lg 1 p-d 3 ja 5).

Riigihangete registrisse kantakse ka elektroonilised dokumendid, sh otsused (

§ 181lg 2 p 5; Vabariigi Valitsuse 31.

augusti

1. a määrus nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ (põhimäärus) § 6 lg 3 p 3). Kehtiva õiguse kohaselt võib haldusmenetluses haldusakti anda ka elektrooniliselt ja sellele ei pea lisama digiallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav (HMS § 55 lg 4). Kuigi riigihangete teostamine ei ole haldusmenetlus HMS-i tähenduses (HMS § 2 lg 2), ei ole sama põhimõtte kohaldamine riigihanke menetluses välistatud. Riigihangete registris on elektrooniline asjaajamine sisuliselt võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega (vt ka HMS § 5 lg 6). Seejuures nähtub
2. juuni
3. a dokumendist, et selle koostajaks on hankija esindaja, kes kasutas selleks riigihangete registri keskkonda. Hankija pole nt väitnud, et riigihangete registri süsteemi oleks kuritarvitatud ning dokumendi oleks koostanud muu isik kui hankija esindaja. 19.
4. Eeltoodu tõttu ei tule dokumendi kvalifitseerimisel

-i tähenduses otsusena määravat tähendust omistada asjaolule, kas 18. juuni 2019 dokument oli allkirjastatud või mitte. 5

§ 3

p 1), nt saab ta anda uue otsuse, millega tunnistab ekslikult avaldatud otsuse kehtetuks. Tõenäoliselt oleks tegemist kõige kohasema ja tõhusama meetmega eksituse kõrvaldamiseks (

§ 3p 5).

20.2. Hankija hiljem väidetud tegelik tahe ei pidanud kaebajale olema arusaadav. Tegemist oli otsusena pealkirjastatud dokumendiga, mis sisaldas kaebaja jaoks negatiivset resolutsiooni. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et reeglina tuleb hankija otsust vaidlustada lühikese aja, s.o 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (

§ 189lg 1).

Praegusel juhul ei nähtu

1. juuni
2. a dokumendist, et see oleks näiteks mustand, tööversioon, asutuse sisene dokument või muu taoline dokument. 20.
3. Võimalus väidetavalt ekslikult avaldatud otsus kehtetuks tunnistada pidi hankijale olema arusaadav. Pärast dokumendi kaebajale teatavaks tegemist pöördus kaebaja
4. juunil 2019 hankija poole, kuna talle oli
5. juuni
6. a dokument arusaamatu ning ta palus see kas kehtetuks tunnistada või see riigihangete registrist eraldada ja kinnitada riigihangete registris, et see otsus on ekslik (dtl 72). Kaebaja väidete kohaselt pole hankija kaebaja pöördumisele vastanud. Seejuures pole hankija ka kohtumenetluses kaebaja väite kohta seisukohta avaldanud. Hankija pole väidetavalt ekslikult avaldatud
7. juuni
8. a dokumenti kehtetuks tunnistanud. Eespool mainitu seab kahtluse alla hankija kohtus esitatud väite, et tegemist oli eksitusega. 20.
9. Kohus ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas hankija hiljem (s.o kohtumenetluses) väidetu võis ka tegelikkuses paika pidada. Hankija pole VAKO-le ega kohtule selgitanud, miks ta asus
10. juunil 2019 muutma oma
11. mai
12. a kvalifitseerimise otsust olukorras, kus tema hinnangul selleks sisuline vajadus puudus, s.t kaebaja oli
13. mai
14. a otsusega jäetud kvalifitseerimata. 20.
15. Hankija hiljem esitatud selgitustele ei saa omistada määravat tähendust ka õiguskindluse ja efektiivse õiguskaitse tagamise kaalutlustel. Otsuse olemasolu või selle puudumine ei saa sõltuda üksnes hankija hiljem antud selgitustest. Teada pole, kas hankija oleks samale seisukohale asunud ka siis, kui isik poleks vaidlustuse või kaebusega kohtusse pöördunud.
16. Rahandusministeerium märgib oma
17. augusti
18. a vastuses kohtunõudele, et hankija asus
19. mai
20. a kvalifitseerimise otsust hiljem muutma valides funktsiooni „Muuda dokumendi sisu“ ning
21. juunil 2019 kell 00:29 on muutmise režiimis valitud funktsioon „Salvesta“, mille tõttu tekkis dokumendi uus versioon. Dokument oli pakkujale nähtav, kuna tegemist oli sama dokumendi [
22. mai
23. a kvalifitseerimise otsuse] uue versiooniga (dtl 110). Eelnevat kinnitas Rahandusministeerium ka oma
24. oktoobri
25. a vastuses kohtunõudele. Viimases vastuses märkis Rahandusministeerium ka seda, et olemasolevaid dokumente pole võimalik kustutada, kui need on nähtavaks tehtud, vaid neid saab uuesti koostada. Rahandusministeerium lisas, et dokumendid muutuvad nähtavaks ainult siis, kui hankija valib 6

§ 52lg 3).

Samas aga tunnistas hankija

1. juuni
2. a otsusega vastavaks Ragn-Sells AS-i ja R-S Projekt OÜ ühispakkumised ning ka kaebaja pakkumuse. Kuna kaebaja pakkumus on uuesti vastavaks tunnistatud, tähendab see sisuliselt seda, et hankija on ka kaebaja suhtes läbi viinud nn uue pöördmenetluse

§ 52lg 3 tähenduses.

Uue nn pöördmenetluse läbiviimine tähendab, et hankijal tuleb uuesti hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi ning kontrollida pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni (vt ka

§ 3p-d 1 ja 2).

Viimati märgitut tegigi hankija mh

1. juuni
2. a kvalifitseerimise otsusega. Kui hankija tahteks poleks olnud kaebaja suhtes uut pöördmenetlust avada, ei oleks tulnud tal enam uuesti kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamist kontrollida.
3. Kuna hankija
4. juuni
5. a otsusega on kontrollitud pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele, tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane.
6. Hankija
7. juuni
8. a kvalifitseerimata jätmise otsus on oma põhjendustelt sama mahukas kui
9. mai
10. a otsus: kaebaja pakkumus on kõrvaldatud seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega. 7

§ 98mõttes.

1. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hankija
2. juuni
3. a otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada.
4. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hankija märkis
5. mai
6. a kvalifitseerimata jätmise otsuses lisaks veel asjaolu, et kaebaja tuleb jätta kvalifitseerimata

§ 95lg 4 p 2 alusel, kuna ta rikkus keskkonna- ning tööõigust.

Viidatud asjaolule hankija

1. juuni
2. a otsuses ei tugine.

§ 95

lg 4 p 2 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on mh rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi. Tegemist ei ole pakkuja kohustusliku kõrvaldamise alusega, vaid norm kohustab hankijat oma otsust kaaluma. Seejuures tuleb hankijal enda otsust põhjendada ja esitada selles kaalutlused. Milles seisneb keskkonna- ja tööõiguse rikkumine ning miks tuli kaebaja kõrvaldada, neid põhjendusi ega kaalutlusi

1. mai
2. a otsusest ei nähtu. Samuti pole neid esitatud kohtumenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20).
5. Ülal esitatu tõttu rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega tühistab hankija
6. juuni
7. a otsuse.
8. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja taotles halduskohtus hankijalt riigilõivu 640 euro ja õigusabikulude 648 euro (sisaldab käibemaksu) (kokku 1288 euro) välja mõistmist. Kaebuse koostamisele kulus 3 h-d ja 45 m. Kaebaja taotleb ringkonnakohtus hankijalt riigilõivu 640 euro ja õigusabikulude 777 euro ja 60 (sisaldab käibemaksu) sendi välja mõistmist. Apellatsioonkaebuse koostamisele ja VAKO
9. septembri
10. a otsuse esialgsele analüüsile kulus 4 h-d ja 30 m. Praegusel juhul on seega apellatsiooniastme menetluskulud suuremad kui esimese astme menetluskulud, mis Riigikohtu praktika kohaselt pole reeglina põhjendatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
11. aprilli
12. a otsus asjas nr 3-3-1-14-13, p 19). Hankijalt on põhjendatud välja mõista kaebaja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 648 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 2576 eurot (640+648+640+648), mis tuleb hankijalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8