1 Kriminaalasi nr 1-18-8803 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8803 (16221000063) Kohtunik Heli Väinaste Kohtui

§-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus. Lõpetada

§ 202alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-18-8803 K K’i suhtes süüdistustes Kar

S §-de 210 lg 2, 300 lg 1, 344 lg 1, 345 lg 1 järgi. 2 Lõpetada

§ 202alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-18-8803 R R’i suhtes süüdistustes Kar

S §-de 210 lg 2, 300 lg 1, 344 lg 1, 344 lg 1 - § 22 lg 2,3 järgi.

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustada K K’it maksma 6 (kuue) kuu jooksul 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 1000 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900001719 ning selgitus: „K K, 1-188803, summa riigituludesse.“

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustada R R’it maksma 6 (kuue) kuu jooksul 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 1000 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900001722 ning selgitus: „R R, 1-188803, summa riigituludesse.“

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada K K’it hüvitama 6 (kuue) kuu jooksul kuriteoga tekitatud kahju 30 000 euro ulatuses (arvestades, et K K on sellest summast 14.10.2019 tasunud 500 eurot, jääb tal hüvitada 29 500 eurot), kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbankis nr EE932200221023778606 (viitenumber 2550077235).

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada R R’it hüvitama 6 (kuue) kuu jooksul kuriteoga tekitatud kahju 30 000 euro ulatuses (arvestades, et R R on sellest summast 14.10.2019 tasunud 1000 eurot, jääb tal hüvitada 29 000 eurot), kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbankis nr EE932200221023778606 (viitenumber 2550077235).

§ 202

lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kriminaalasja materjalide juures olevad salvestised kokku 11-l CD-R ja DVD-plaadil ning toimikusse lisatud erinevad originaaldokumendid jätta kriminaalasja materjalide juurde.

§ 206

lg 5 alusel käesoleva määruse avalikustamisel

§-s 4081 sätestatud korras, asendada süüdistatavate nimed ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

§ 385

p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada

§-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu

§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. 3 SÜÜDISTUSED KK Ajavahemikul 17.11.2011. a kuni 14.12.2015. a töötas K. K SA Xxxx (rg-kood xxxx; edaspidi: Sihtasutus) xxxx ametikohal. 01.01.2016. a sõlmis Sihtasutuse uus xxxx R. L K. Kiga töölepingu nr 24 (tähtajaga kuni 30.06.2016. a), mille alusel K. K asus tööle Xxxx (Sihtasutuse poolt korraldatav projekt; edaspidi: XXXX) xxxx ametikohal (koormusega 0,5 kohta). Vastavalt sõlmitud töölepingu p-dele 2.1.1 ja 2.1.2 oli K. Ki tööülesandeks ja vastutusalas hooneautomaatika projektide ning liginullenergia alaste projektide juhtimine. Soodustuskelmus K. K on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 210 lg 2 järgi toimepandava kuriteo (soodustuskelmus, s.o pettuse teel soodustuse saamine või soodustuse mitte eesmärgipärane kasutamine) toimepanemises. K. Kile KarS § 210 lg 2 järgi etteheidetav tegevus seisneb selles, et ta pani üheskoos Sihtasutuse suunajuhtide R. Ri ja T. Haga ajavahemikul 2014. a jaanuarist kuni 31.05.2016. a toime rea soodustuskelmusi, mis avaldusid alljärgnevas: Aastatel 2011-2015 taotles Sihtasutus EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, mille eesmärgiks oli käivitada XXXX. Nimetatud ajaperioodil leidis EAS-i poolt rahastamist kaks Sihtasutuse projekti: - XXXX (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.2011. a kuni 15.10.2015. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot. - XXXX (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.2014. a kuni 28.10.2015. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot. EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli Sihtasutuse poolne projektitegevuse läbiviimine ja vastavate kulude teostamine. Sellele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85% tehtud kuludest. Sihtasutusel omakorda oli kohustus tasuda omafinantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Toetuse andja poolt kinnitatud aruanded olid toetuse järgmise osa väljamaksmise eeltingimuseks. Sihtasutusel tuli koostada vastavad aruanded ja esitada EAS-ile toetuse väljamaksetaotlused koos neile lisatud toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentidega (arved, aktid jms.). Seoses sellega, et Sihtasutusel puudusid piisavad rahalised vahendid ning katteallikad omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid K. K, R. R ja T. H üheskoos välja skeemid omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks toetussummade arvelt, aga samuti EAS-ilt projektitoetuste väljapetmiseks soodustuskelmuse teel. Seejuures tegutsesid K. K ja tema kaasosalised kavatsetult ja Sihtasutuse huvides, eesmärgiga tagada Sihtasutuse läbiviidavatele projektidele piisav rahaline ja tehnoloogiline toetus. Kokkuvõttes maksti eksitusse viidud EAS-i poolt Sihtasutusele viimase nimelt esitatud ja tõele mittevastavate andmete alusel toetustena välja kokku 103 771,01 eurot (ilma käibemaksuta). Soodustuskelmus seoses äriühinguga Xxxx OÜ 2014. a sügisel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi Xxxx OÜ huve esindava N. Tega. Lepiti kokku, et Xxxx OÜ tagab temaga projekti nr XXXX raames lepingu sõlmimise korral 4 omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate teenuste-tööde kogumaksumusest. Samuti lepiti kokku selles, et Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt näilist ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis R. R Sihtasutuse nimelt Xxxx OÜ-le 30.10.2014. a tellimuskirja seoses ’infoedastuse lahendusega’, misjärel Xxxx OÜ saatis Sihtasutusele 31.10.2014. a Tellimuskinnituse ja arve nr xxxx kogusummas 5979,60 (sh KM) erineva riistvara tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest. Arvesse olid muu riistvara hulgas märgitud televiisorid (2 tk; kogumaksumusega 1790 eurot), mida tegelikkuses Sihtasutusele ei tarnitud. 19.02.2015. a esitas Sihtasutus Xxxx OÜ-le omakorda arve nr xxxx, summas 1793,88 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses pole Sihtasutus antud arves osutatud teenust OÜ-le osutanud. Seega oli arve sisult vale, s.o tegemist oli nn. fiktiivse dokumendiga. Korralduse antud arve koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele ja eelnevalt viidatud arvele nr xxxx teostas Sihtasutus 31.10.2014. a ja 12.12.2014. a Xxxx OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 5979,60 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 10.06.2015. a Sihtasutuse arvelduskontole arve nr xxxx alusel ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti raames EAS-ile 04.12.2014. a projektikohaste kulutuste tõendamiseks koopiad arvest nr xxxx, sellega seonduvast viitest nr xxxx ja arve alusel tehtud ülekannet tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga (summas 4983 eurot; ilma KM-ta). Samuti leiti ekslikult, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15% suuruse omafinantseeringu - summas 747,45 eurot; ilma KM-ta). Seetõttu maksti EAS-i poolt Sihtasutusele 11.12.2014. a välja Xxxx OÜ eelviidatud arvega seonduvalt vastav toetuseosa (85% kulutustest) kogusummas 4235,55 eurot (ilma KM-ta). Samas ei vasta Xxxx OÜ arve nr xxxx summas 5979,60 (sh KM) tegelikkusele (seda oli riistvara maksumuse osas tahtlikult suurendatud ja antud summa arvelt maksti hiljem OÜ poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30%). Seega maksti toetuseosa (4235,55 eurot; ilma KM-

1. ta)EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid N. Te kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest. Soodustuskelmus seoses äriühinguga XXXX OÜ 01.06.2015. a sõlmisid Sihtasutus ja XXXX OÜ projekti XXXX raames lepingu, mille sisuks oli koostöö teadus- ning arendustöö valdkonnas nutikangaga seotud robootika, automaatika ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingule pidi XXXX OÜ valmistama kolm suuremõõdulist interjööritekstiili (kardinat), mis pidi riputatama üles XXXX hoonesse. Lepingujärgseks töö eesmärgiks oli kavandada, arendada ja rakendada tööle nutikangal, tekstiilil vms materjalil põhinevad ja hoones kasutatavad sisekujundusega või hoone kasutamisega seotud tehnilised lahendused, mis töötaks koos hoone automaatikasüsteemidega või hoone erinevate tehnosüsteemide kasutamiseks või juhtimiseks mõeldud tarkvaraga. Lepingu allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. 27.10.2015. a kuupäevaga vormistati ja kirjutati lepingujärgsete tööde osas alla ’Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt’. Samal päeval esitas XXXX OÜ Sihtasutusele arve nr xxxx, summas 39 000 eurot (sh KM). Tegelikkuses polnud 27.10.2015. a XXXX OÜ poolt arves 5 nr xxxx märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Seega olid arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Enne eelviidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja XXXX OÜ vahel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi XXXX OÜ huve esindava xxxx K. Oga. Lepiti kokku, et XXXX OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate tööde kogumaksumusest. Antud 30% tuli üle kanda Sihtasutuse poolt esitatud arve alusel. Seejuures lepiti kokku, et XXXX OÜ ostab Sihtasutuselt XXXX ruumides osutatavat testkeskkonna kasutamise teenust summas, mis moodustab 30% XXXX OÜ poolt Sihtasutusele 01.06.2015. a sõlmitud lepingus märgitud tööde eest esitatud arve kogusummast. Lisaks sellele lepiti hiljem eraldi kokku selles, et hoolimata lepingujärgsete tööde viibimisest esitab XXXX OÜ Sihtasutusele arve enne 28.10.2015. a (projekti nr XXXX lõppkuupäev). Seda XXXX OÜ arve nr xxxx näol ka tegi. 31.12.2015. a esitas omakorda Sihtasutus XXXX OÜ-le arve nr xxxx, summas 11 700 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. Seega oli arve sisult vale, s.o tegemist oli nn. fiktiivse dokumendiga. Korralduse antud arve koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja arvele nr xxxx teostas Sihtasutus 30.10.2015. a, 08.12.2015. a ja 31.12.2015. a XXXX OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 39 000 eurot. XXXX OÜ teostas omakorda 31.12.2015. a ja 02.01.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arve nr xxxx alusel ülekandeid kogusummas 11 700 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt XXXX OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti raames EAS-ile 03.11.2015. a projektikohaste kulutuste tõendamiseks koopiad arvest nr xxxx, aga samuti arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga (summas 32 500 eurot; ilma KM-ta). Samuti leiti, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15 % suuruse omafinantseeringu - summas 4875 eurot; ilma KM-ta). Projekti XXXX lõpparuande kulud kinnitati osaliselt 11.12.2015. a, et teostada Sihtasutusele vahemakse. EAS-i poolt maksti 31.12.2015. a Sihtasutusele välja XXXX OÜ eelviidatud arvega seonduvalt vastav toetuseosa (85% kulutustest) kogusummas 27 625 eurot (ilma KM-ta). Samas ei vasta ei XXXX OÜ arve nr xxxx summas 39 000 eurot (sh KM) ega ka Sihtasutuse 31.12.2015. a arve nr xxxx summas 11 700 eurot (sh KM) tegelikkusele (kangas / kardinad polnud valmis; testkeskkond polnud valmis ja kasutatav). Seega maksti toetuseosa (27 625 eurot; ilma KM-
2. ta)EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid K. O kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest. Soodustuskelmused seoses äriühinguga Xxxx OÜ 2014. a jaanuaris-veebruaris sõlmisid Sihtasutus ja Xxxx OÜ projekti XXXX raames töövõtulepingu, mille sisuks oli XXXX miljööväärtusliku hoone (xxxx) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamine. Samuti sõlmisid eelnimetatud osapooled 2015. a augustis-septembris veel teisegi töövõtulepingu, mille sisuks oli Sihtasutuse xxxx asuvate hoonete tehnosüsteemide monitooringulahendus. Lepingud allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. 6 Enne viidatud lepingute sõlmimist Sihtasutuse ja Xxxx OÜ vahel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi Xxxx OÜ huve esindava N. Tega. Lepiti kokku, et Xxxx OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate tööde kogumaksumusest. Antud 30% tuli üle kanda Sihtasutuse poolt esitatud arve(
3. te)alusel. Samuti lepiti kokku selles, et Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt näilist ’nõustamisteenust’ või ka testkeskkonna kasutamisteenust summas, mis moodustab kokku 30% Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Ühtlasi lepiti kokku, et Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele töövõtulepingu alusel esitatud arved on ’paisutatud’, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas Xxxx OÜ Sihtasutusele ajavahemikul 2014. a juulist kuni 2015. a septembrini rea arveid tarnitud kauba (andurid, sensorid, USB jms.) ja / või osutatud teenuste (elektritööd, installatsioonitööd, konfigureerimine jms.) kohta (arved nr xxxx; nr xxxx; nr xxxx ja nr xxxx). Vastavalt omavahelisele kokkuleppele näidati nimetatud arvete abil hoonete tehnosüsteemide monitooringulahenduse ning XXXX miljööväärtusliku hoone (xxxx) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8964,60 euro (sh KM) võrra kallimana. 24.10.2014. a esitas omakorda Sihtasutus Xxxx OÜ-le arve nr xxxx, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. Samuti esitas Sihtasutus 19.02.2015. a Xxxx OÜ-le arve nr xxxx, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon; 1 kuu’ ja 22.01.2016. a veel ka arve nr xxxx, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’. Tegelikkuses taolisi teenuseid OÜ-le ei osutatud. Samuti polnud testkeskkond selleks ajaks veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. Seega olid nimetatud arved sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Korralduse antud arvete koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Lisaks sellele koostas K. K EAS-ile 19.12.2014. a projekti XXXX, mille sisuks oli taotlus täiendavaks rahaeralduseks summas 411 596,76 eurot. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas 1558,70 eurot). 11.02.2015. a ei pidanud EAS-i Kompetentsikeskuste arendamise meetme hindamiskomisjon nutitelefonide ostmist põhjendatuks. Seejärel mõtlesid K. K, R. R ja T. H üheskoos välja skeemi, mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada. Pärast seda leppis T. H 2015. a jaanuaris skeemi realiseerimise üksikasjad kokku Xxxx OÜ xxxx N. Tega. Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis Xxxx OÜ 03.03.2015.a krediidimüügiarvega Xxxx AS-ilt (endine Xxxx, AS Xxxx) kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot; sh KM). Samuti koostas N. T Xxxx OÜ nimelt Sihtasutusele kuupäevaga 30.01.2015. a dateeritud arve nr xxxx (viite nr xxxx) summas 5988 eurot (sh KM), millesse T. Ha palvel peideti N. Te poolt ka eelnimetatud kolm telefoni. Arve teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014. a arves nr xxxx ja just nende (väidetavalt 2015. a jaanuaris tehtud tööde) nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka telefonide maksumust. Antud kolm telefoni läksid 2015. a kevadel faktiliselt K. Ki, R. Ri ja T. Ha kasutusse. K. Ki kasutuses oli kuni 06.10.2016. a mobiiltelefon Xxxx xxxx (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx (tumehall)) maksumusega 785 eurot. R. Ri kasutuses oli kuni tuvastamata kuupäevani mobiiltelefon Xxxx xxxx (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx (kuldne)), 7 maksumusega 785 eurot. T. Ha kasutuses oli kuni 22.04.2016. a mobiiltelefon Xxxx xxxx (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx (tumehall)), maksumusega 889 eurot. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas Sihtasutus ajavahemikul 2014. a juulist 2015. a detsembrini Xxxx OÜ arvelduskontole makseid kogusummas 35 870,04 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 13.12.2014. a, 19.02.2015. a ja 26.01.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel ülekandeid kogusummas 8964,60 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti nr XXXX raames EAS-ile maksetaotlused. Sellele lisanduvalt esitas Sihtasutus Xxxx OÜ-ga seonduvate projektikohaste kulutuste tõendamiseks 10.09.2014. a - koopia arvest nr xxxx, 04.12.2014. a - koopiad arvetest nr xxxx ja nr xxxx, 09.04.2015. a - koopia arvest nr xxxx ja 08.01.2016. a - koopia arvest nr xxxx. Samuti esitati koopiad loetletud arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga kogusummas 29 900,70 eurot (ilma KM-ta). Samuti leiti ekslikult, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15% suuruse omafinantseeringu - summas 4485,10 eurot; ilma KM-ta). Seetõttu maksti EAS-i poolt Sihtasutusele vastavalt 12.09.2014. a, 11.12.2014. a, 16.04.2015. a ja 25.02.2016. a välja Xxxx OÜ-ga seonduvate kulutuste katteks mõeldud projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 25 415,60 eurot (ilma KM-ta). Samas ei vasta Xxxx OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. Toetuseosa (25 415,60 eurot; ilma KM-
4. ta)maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid N. Te kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupade-teenuste tegelikest hindadest; enammakstud summa arvelt maksti osaühingu poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30%). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust teatud osas ka eesmärgipäraselt. Soodustuse arvelt ja EAS-i eest salaja soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid faktiliselt asjassepuutuvate isikute isiklikus kasutuses. Soodustuskelmus seoses äriühinguga Xxxx AS 2015. a oktoobris sõlmisid Sihtasutus ja Xxxx AS projekti XXXX raames töövõtulepingu, mille sisuks oli XXXX testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine vastavalt hankes nr xxxx esitatud pakkumisele. Vastavalt esialgsele lepingule oli lepinguhinnaks maksimaalselt 77 800 eurot (sh KM). Hiljem lepingut töövõtjale makstava tasu osas korrigeeriti ja lepingu alusel makstav summa ei võinud olla suurem kui 47 998,80 eurot (sisaldades sh kõiki makse ja tasu autoriõiguste eest). Lepingu allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. Enne eelviidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja Xxxx AS-i vahel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi Xxxx AS-i huve esindava J. Rega. Lepiti kokku, et AS Xxxx tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate tööde kogumaksumusest. Antud 30% tuli üle kanda Sihtasutuse poolt esitatud arve(
5. te)alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et AS Xxxx poolt Sihtasutusele esitatavad arved on ’paisutatud’, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis Sihtasutus 31.10.2014. a Xxxx AS-ile tellimiskirja, mille kohaselt sooviti seadmeid ja vahendeid XXXX testkeskkondade jaoks. Samas saatis T. H J. Rele e-kirja, milles palus esitada arve summale 4999 eurot (+ KM) ja 8 märkida selgituseks / teenusekirjeldusse järgmine tekst: ’teisaldatavate hoone ja väliskeskkonna kompleksandurite hankimine ja eksperthinnang nende omadustele ning kasutatavusele ja edasiarendatavusele’. Vastuseks nimetatud palvele esitas Xxxx AS 31.10.2014. a Sihtasutusele arve nr xxxx summas 5998,80 eurot (sh KM), mille teenusekirjelduse tekst langeb sõna-sõnalt kokku T. Ha e-kirjas märgituga. Antud arve oli koostatud ja esitatud, ilma et teenusekirjelduses nimetatud tööd oleksid selleks ajaks olnud tehtud. Lisaks sellele esitas Xxxx AS 09.09.2015. a Sihtasutusele hinnapakkumise nr xxxx ja 09.10.2015. a arve nr xxxx summas 11 841,01 eurot (sh KM). Esitatud pakkumise teenusekirjelduseks oli ’Extreme Networks Summit X440’. Samuti esitas Xxxx AS Sihtasutusele 15.10.2015. a arve nr xxxx, summas 47 800 eurot (sh KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr xxxx (xxxx)’. Samal päeval allkirjastasid Sihtasutuse ja Xxxx AS esindajad (vastavalt K. K ja J. R) arves märgitud töö osas ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tegelikkuses polnud 15.10.2015. a arves nr xxxx märgitud tööd selleks ajaks tehtud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Seega olid eelviidatud arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. 23.12.2015. a esitas omakorda Sihtasutus Xxxx AS-ile arve nr xxxx, summas xxxx eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Nõustamine hooneautomaatika rakenduste osas linnaruumis’. Samuti esitas Sihtasutus 11.03.2016. a Xxxx AS-ile arve nr xxxx, summas 17 685,60 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna rent’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks valmis ning seega ei olnud seda võimalik rentida. Samuti ei toimunud tegelikkuses arves nr xxxx märgitud nõustamist. Seega olid nimetatud arved sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Korralduse antud arvete koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja eelviidatud arvetele teostas Sihtasutus 31.10.2014. a, 12.12.2014. a, 22.10.2015. a ja 23.12.2015. a Xxxx AS arvelduskontole maksed kogusummas 65 639,81 eurot. Xxxx AS teostas omakorda Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr xxxx ja nr xxxx alusel 13.01.2016. a ja 31.03.2016. a ülekanded kogusummas 19 413,60 eurot, mis moodustas 29,58% Sihtasutuse poolt Xxxx AS-ile kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti XXXX raames EAS-ile maksetaotlused. Sellele lisanduvalt esitas Sihtasutus Xxxx AS-iga seonduvate projektikohaste kulutuste tõendamiseks 04.12.2014. a - koopia arvest nr xxxx, 08.01.2016. a - koopia arvest nr xxxx ja 24.05.2016. a – koopia arvest nr xxxx. Samuti esitati koopiad nimetatud arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga kogusummas 54 699,84 eurot (ilma KM-ta). Samuti leiti ekslikult, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15% suuruse omafinantseeringu - summas 8204,98 eurot; ilma KM-ta). Seetõttu maksti EAS-i poolt Sihtasutusele vastavalt 11.12.2014. a, 25.02.2016. a ja 31.05.2016. a välja Xxxx AS arvetes märgitud väidetavate kulutuste katteks projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 46 494,86 eurot (ilma KM-ta). Tegelikult polnud antud arvete / kuludokumentide EAS-ile esitamise ja toetussumma väljamaksmise ajaks enamikku arvetes märgitud töödest tehtud. Seega ei vastanud Xxxx AS-ilt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule / tegelikkusele. Toetuseosa (46 9 494,86 eurot; ilma KM-
6. ta)maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid J. Re kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest. Riigihangete teostamise nõuete rikkumine K. K on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 300 lg 1 järgi toimepandava kuriteo (riigihanke menetluse nõuete rikkumine menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil) toimepanemises. K. Kile KarS § 300 lg 1 järgi etteheidetav tegevus seisnes alljärgnevas: Sihtasutus taotles EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, mille lõppeesmärgiks oli käivitada XXXX. Rahalise toetuse saamisel viis Sihtasutus 2015. aasta teisel poolel läbi mitmeid erinevaid hankeid, mis olid antud projektide raames suunatud rajatavas XXXX hoones erinevate tehniliste süsteemide ja nutilahenduste väljaehitamisele. Nimetatud hangete eest vastutavaks isikuks ja hangete korraldajaks oli Sihtasutuse xxxx K. K. RHS § 10 lg 1 p 4 järgi (enne 01.09.2017. a kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastab sellele § 5 lg 1 p 4) kuulus Sihtasutus 2015. aastal RHS-is sätestatud korda järgima kohustatud hankijate loetellu. RHS § 1 (enne 01.09.2017. a kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastab sellele § 2 lg 1) kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada hankija (antud juhul Sihtasutuse) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samas tuleb hankijal riigihanke korraldamisel järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §-s 3. Sihtasutuse hankekorra p 6.1 kohaselt vastutab Sihtasutuse juhatus:
7. a)lepingute menetlemise eest vastavalt hankeplaanile ja käesolevale korrale, jälgides ühtlasi, et samalaadsed või funktsionaalselt koostoimivad asjad või teenused hangitakse kohase hankemenetluse raames ning et hangitavat lepingu objekti ei jaotataks osadeks käesolevas korras sisalduvate nõuete eiramiseks;
8. b)koos vastutava isikuga lepingu eseme kirjelduse (riigihanke tehnilise kirjelduse) õiguspärasuse ja sisulise eesmärgipärasuse eest ja riigihanke protseduuride õigusaktidele vastavuse eest ning riigihangete läbiviimise eest seaduses ja käesolevas korras ettenähtud korras. Korraldades Sihtasutuse hangete läbiviimist osales K. K xxxx muuhulgas edukate pakkujate väljaselgitamisel ning kinnitas hiljem töövõtjate poolt esitatud aktid teostatud tööde kohta. Nimetatud tegevuses abistasid K. Kit (osalesid nõupidamistel, pidasid läbirääkimisi, valmistasid hangete läbiviimiseks ette vajalikke pabereid) Sihtasutuse suunajuhid T. H ja R. R. 2015. a suvel toimunud kohtumistel ja aruteludel leppisid K. K, R. R ja T. H Sihtasutuse nõukogu liikmeks kaasatud J. Rega kokku selles, et korraldatavate hangete tingimused annaksid eelisseisundi hangetes osalemiseks ning parima pakkumuse esitamiseks ettevõtetele, milles J. R oli xxxx (Xxxx AS ja Xxxx OÜ). Muuhulgas korraldati 26.06.2015. a T. Hale kuuluva äriühingu Xxxx OÜ kontoris (aadressil xxxx) Sihtasutuse ja Xxxx AS esindajate vaheline kohtumine (sellest võttis osa ka K. K). Kohtumise tulemusel koostati 10 XXXX ja Xxxx AS-i koostööleping. Omavahelised tegevused otsustati jagada kaheks. Esimese etapina lepiti kokku luua ja käivitada xxxx ehitatavas hoones Xxxx AS vajadustele vastav ja sobiv test- ja demokeskkond. Samuti lepiti kokku, et Xxxx AS ehitab XXXX hoone tarbeks välja Wi-Fi võrgu. Kohtumisest osavõtjad lähtusid sellest, et edasiste (s.o tulevikus läbiviidavate) hangete käigus saavad tellimuse just / vaid J. Rega seotud äriühingud. Hangete ettevalmistamise perioodil ajavahemikul 2015. a juulist kuni 06.10.2015. a kooskõlastas K. K (kas isiklikult või ka läbi T. Ha ja R. Ri) J Re ning R Sga (Xxxx OÜ xxxx ja Xxxx AS xxxx) hangete läbiviimist ja hanketingimusi korduvalt selliselt, et AS-il Xxxx või Xxxx OÜ-l oleks võimalik hankes ainukesena osaleda või esitada parim pakkumine. Oma kirjeldatud tegevusega rikkus K. K hangete läbiviimisel RHS § 3 sätteid. Eeskätt eelviidatud paragrahvi p-des 2, 3 ja 4 (enne 01.09.2017. a kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastavad sellele § 3 p-d 1-3) märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (hankija peab tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; hankija peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes põhjendatud ning asjakohased; hankija peab tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise). Eeltoodust tulenevalt pani K. K Sihtasutuse xxxx 2015. a jooksul korduvalt ja kavatsetult toime riigihangete teostamise nõuete rikkumisi, mille eesmärgiks oli erinevates hankemenetlustes osalejatele - vastavalt kas Xxxx AS-ile või Xxxx OÜ-le - eelise andmine. Ühtlasi tegutses K. K rikkumisi toime pannes Sihtasutuse huvides, eesmärgiga tagada Sihtasutuse poolt eelistatud äriühingute kaasamine läbiviidavatesse projektidesse ning saada seeläbi projektidele piisav rahaline ja tehnoloogiline toetus. Nimetatud kuritegusid toime pannes tegutses K. K koos suunajuht R. Riga. Viimatinimetatu oli hangetes volitatud isikuks, kes suhtles vahetult K. Ki, J. Re ja R Sga. R. R koostas, kooskõlastas ning korrigeeris hanketingimusi ja hangete käigus esitatavaid pakkumisi moel, mis tagaksid lõppkokkuvõttes hankevõidu Xxxx AS-ile või Xxxx OÜ-le. Samuti vormistas R. R (tagantjärgi) erinevaid hankedokumente, millise tegevuse lõppeesmärgiks oli varjata tegeliku konkurentsi puudumist. Lihthange ’SA Xxxx testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’ (viitenumber xxxx; ’Demokorter’) 30.09.2015. a avaldas Sihtasutus Riigihangete Registris lihthanke ’SA Xxxx testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’, mida EAS rahastas projekti nr XXXX raames. Seejuures oli pakkumuste esitamise tähtaeg 06.10.2015. a. Antud hanke eest vastutav isik oli K. K ja volitatud isik R. R (edaspidi ka: hanke läbiviijad / korraldajad). Kuigi hanketeade avaldati 2015. a septembri lõpus, edastasid K. K ja R. R hanke ettevalmistamise perioodil (2015. a suvel) Xxxx AS esindajale hankega seonduva tehnilist dokumentatsiooni ja andmeid. Ühelegi teisele (hankes osalemisest huvitatud) äriühingule / võimalikule pakkujale hanke läbiviijate poolt juurdepääsu sellisele teabele ei antud. Muuhulgas edastati R. Ri poolt R. Sle hankekavand juba 28.08.2015. a. Taolise tegevusega võimaldati Xxxx AS-il asuda koostama ’Demokorteri’ eelarvet ja hankes osalemiseks vajalikke materjale mitu kuud enne hanke väljakuulutamist. Samuti sai Xxxx AS xxxx J. R Sihtasutuse nõukogu liikmena hanke korraldajatelt jooksvalt siseinfot, mis andis Xxxx ASile eelise hankes osalemiseks ja selle võitmiseks. 2015. a juuli lõpus - augusti alguses R. Ri, K. Ki ja J. Re vahel toimunud kirjavahetuses demokorteri ja sellega seonduva arvutivõrgu hangete teemal oli muuhulgas teemaks vajadus panna ’täpselt paika’ lihthanke kvalifitseerimistingimused ja parima pakkumuse valikukriteeriumid, et ei toimuks 11 ’libastumisi’ (et keegi teine võimalik osaleja ei saaks juhuslikult teha / esitada soodsamat pakkumist). Toimunud läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusel sõnastati hanke korraldajate poolt hanke kvalifitseerimistingimused selliselt, et hankes kvalifitseeruks vaid Xxxx AS (tingimustesse kirjutati nõue osalejatele, et viimastel oleks ette näidata spetsiaalsed / spetsiifilised erialased sertifikaadid, mida Eestis tol hetkel reaalselt tegutsevatest äriühingutest omas faktiliselt ainult Xxxx AS). Lisaks sellele anti hanke läbiviijate poolt osalejatele pakkumiste esitamiseks aega vaid 5 tööpäeva. See jättis eelnevalt ette hoiatamata teistele võimalikele osaleda soovijatele liialt napi aja dokumentide ettevalmistamiseks. Lõppkokkuvõttes võitis hanke Xxxx AS. Eeltoodust tulenevalt rikkusid K. K ja R. R hanke nr xxxx korraldamisel RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine). Samuti rikuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Hange interneti võrguühenduse loomiseks Projekti nr XXXX raames korraldas Sihtasutus 2015. a augustis-septembris hanke interneti võrguühenduse väljaehitamiseks (XXXX tarbeks). Hanke eest vastutav isik (K. K), tegutsedes kooskõlastatult R. Ri ja T. Haga, leppis Sihtasutuse nõukogu liikmest J. Rega kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks viimasega seonduv äriühing Xxxx AS. Selleks alustati 2015. a juulis Sihtasutuse ja Xxxx AS esindajate vahel läbirääkimisi (nii suuliselt kui ka e-kirja teel) interneti võrguühenduse ja demokorteri väljaehitamise teemadel. Läbirääkimiste käigus kokkulepitu tulemusel korraldas J. R huvitatud isikuna pakkumiste esitamise kolme erineva firma poolt. Samas suunas ja korrigeeris ta pakkumiste esitamise moel, et parimaks osutuks (ja hanke võidaks) Xxxx AS. Nii esitas Xxxx AS 09.09.2015. a Sihtasutusele pakkumise kohtvõrgu kommutaatorite osas kogusummas 9867,51 (km-ta). Samas hankis J. R Sihtasutusele (kuid Xxxx AS nimelt) alternatiivsed pakkumised Xxxx OÜ-lt (kogusummas 10 153,06 (km-ta)) ja Xxxx OÜ-lt (kogusummas 9965,89 (km-ta)). Kokkuvõtlikult lasti hanke eest vastutava isiku (K. K) poolt ja teadmisel pakkumiste võtmisega tegelema isik, kes oli samal ajal ise hankes osaleja (s.o huvitatud isik). Eelkirjeldatud tegevuse tulemusel osutus lõppkokkuvõttes hanke võitjaks Xxxx AS. Eeltoodust tulenevalt rikuti K. Ki kui hanke läbiviija ja korraldaja poolt antud hanke puhul RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine). Samuti rikuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Hange ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’ Projekti nr XXXX raames korraldas Sihtasutus hanke, mille lõppeesmärgiks sõnastati vajadus luua ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus (XXXX tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud (sh K. K ja R. R) leppisid kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks Sihtasutuse nõukogu liikmega (J. R) seonduv äriühing 12 Xxxx OÜ, kes oli tehtud tööde eest juba (enne hankedokumentide faktilist vormistamist) esitanud arve 28.10.2015. a. Kõik hankedokumendid, aga ka leping hankevõitjaga vormistati K. Ki ja R. Ri poolt tagantjärgi kuupäevadega (nt lepingu sõlmimise kuupäevaks märgiti 14.09.2015. a; faktiliselt vormistati leping aga alles oktoobri lõpus 2015. a; lisaks allkirjastas K. K 14.09.2015. a kuupäevaga dateeritud, kuid tegelikult oluliselt hiljem koostatud Seletuskirja RHS § 3 üldnõuete täitmise kohta). Vastavalt tegutsemine lepiti kokku ja kooskõlastati Sihtasutuse ja Xxxx OÜ esindajate vahel (nii suuliselt kui ka e-kirja teel) enne K. Ki lahkumist Sihtasutuse xxxx ametikohalt. Peale Xxxx OÜ ei olnud ükski äriühing hankest tegelikult teadlik ning hankes puudus tegelik konkurents. Selleks, et näidata EAS-ile, et Xxxx OÜ oli parim pakkuja, koostas hanke läbiviimist korraldav R. R (tegutsedes vastavalt eelnevalt kokkulepitud kuriteoplaanile) 02.11.2015. a tellimuskirja / lähteülesande, mis oli dateeritud kuupäevaga 02.09.2015. a ja koostatud K. Ki nimelt. Lisaks sellele koostas R. R 10.12.2015. a ’hanke pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi ta mulje, nagu oleks antud dokument koostatud 04.09.2015. a. Samal päeval pöördus R. R R S poole, kellelt ta palus abi näilises hankes osaleja leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks näilise hinnapakkumise). Samas saatis R. R R Sle e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R S nõustus 15.12.2015. a R. Rit aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt – Xxxx OÜ xxxx R Slt, kellele ta saatis 16.12.2015. a R. Ri kirja edasi. R S palus vormistada kiri alternatiivse pakkumisena Xxxx OÜ nimelt. Samal päeval saatis R S antud kirja M. Rle (Xxxx OÜ xxxx) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R Sle saata. Samal päeval koostas M. R Xxxx OÜ plangile R. Ri poolt etteantud tekstiga hinnapakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle elektrooniliselt samal päeval R Sle, kes selle omakorda edastas R. Rile. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud ja esitatud 2015. a septembris vastuseks R. Ri 04.09.2015. a kuupäevaga dateeritud päringule (Hanke pakkumise küsimisele). Kokkuvõttes vormistati hankevõitjaks Xxxx OÜ. Tagantjärgi kuupäevadega vormistatud lepingu antud OÜ-ga allkirjastas Sihtasutuse poolt K. K. Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke läbiviijate / korraldajate (K. K ja R. R) poolt antud hanke puhul RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine). Samuti rikuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine K. K on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 344 lg 1 järgi toimepandava kuriteo (dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimine) toimepanemises. K. Kile KarS § 344 lg 1 järgi etteheidetav tegevus seisnes alljärgnevas: Süüdistusakti p-s 2.1 on kirjeldatud asjaolusid, millistel K. K pani toime (koos T. Ha ja R. Riga) soodustuskelmuse EAS-ilt projektitoetuste väljapetmiseks. Samuti on viidatud punktis 13 kirjeldatud skeeme, mille abil K. K ja tema kaasosalised korraldasid projektide toetussummade arvelt omafinantseeringute rahastamist. Muuhulgas koostati ja allkirjastati soodustuskelmuse toimepanemise käigus K. Ki osalusel või tema teadmisel hulgaliselt erinevaid näilikke / tegelikkusele mittevastavaid arveid ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Taolised arved-aktid kajastasid töid-teenuseid, mis dokumentide koostamise ja allkirjastamise ajal polnud tegelikult (neis kajastatud mahus) teostatud-tarnitud. Teine osa taolistest valeandmeid sisaldavatest (nn. fiktiivsetest) arvetest oli K. Ki korraldusel koostatud ja seejärel esitatud erinevatele äriühingutele, et viimased saaksid nende alusel ja kolmandate isikute eest varjatult kanda Sihtasutusele tagasi omafinantseeringuks mõeldud 30%. K. K tegutses võltsimist toime pannes kavatsetult ja Sihtasutuse huvides. Taolise tegevuse raames olid Sihtasutuse huvides koostatud K. Ki poolt järgmised tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad dokumendid: 1) Projekti XXXX raames esitas Xxxx AS Sihtasutusele 15.10.2015. a arve nr xxxx, summas 47 800 eurot (sh KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr xxxx (xxxx)’. Samal päeval allkirjastasid Sihtasutuse ja Xxxx AS esindajad (vastavalt K. K ja J. R) arves märgitud töö osas ka K. Ki poolt koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tegelikkuses polnud arves nr xxxx märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Seega olid eelviidatud arve ja tööde üleandmisevastuvõtmise akt sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Sellest hoolimata teostas Sihtasutus K. Ki korraldusel ja teadmisel nimetatud arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastava makse Xxxx AS arvelduskontole 22.10.2015. a. Samuti esitas Sihtasutus 08.01.2016. a ja 24.05.2016. a koopiad nimetatud arvest, aga samuti nimetatud arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest projekti raames EAS-ile projektikohaste kulutuste tõendamiseks. 2) Projekti XXXX raames esitas XXXX OÜ Sihtasutusele 27.10.2015. a arve nr xxxx, summas 39 000 eurot (sh KM). Samal päeval allkirjastasid Sihtasutuse ja XXXX OÜ esindajad (vastavalt K. K ja K. O) arves märgitud töö osas ka K. Ki poolt koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tegelikkuses polnud arves nr xxxx märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Seega olid arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Sellest hoolimata teostas Sihtasutus K. Ki korraldusel ja teadmisel nimetatud arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 30.10.2015. a, 08.12.2015. a ja 31.12.2015. a XXXX OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 39 000 eurot. Samuti esitas Sihtasutus 03.11.2015. a koopiad nimetatud arvest, aga samuti nimetatud arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest projekti raames EAS-ile projektikohaste kulutuste tõendamiseks. Lisaks sellele K. K, kasutades vahendlikult ära Sihtasutuse raamatupidajat, laskis viimasel koostada ja seejärel erinevatele äriühingutele esitada järgmised tegelikkusele mittevastava sisuga, s.o fiktiivsed dokumendid: 1) 19.02.2015. a Sihtasutuse nimelt koostatud ja Xxxx OÜ-le esitatud arve nr xxxx, summas 1793,88 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon’. 14 Tegelikkuses polnud Sihtasutus antud arves osutatud teenust OÜ-le osutanud. Seega oli arve sisult vale. Sellest hoolimata teostas Xxxx OÜ nimetatud arve alusel 10.06.2015. a Sihtasutuse arvelduskontole ülekande summas 1793,88 eurot. 2) 31.12.2015. a Sihtasutuse nimelt koostatud ja XXXX OÜ-le esitatud arve nr xxxx, summas 11 700 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada / testkeskkonda ei kasutatud. Seega oli arve sisult vale. Sellest hoolimata teostas XXXX OÜ 31.12.2015. a ja 02.01.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arve nr xxxx alusel ülekandeid kogusummas 11 700 eurot. 3) 24.10.2014. a Sihtasutuse nimelt koostatud ja Xxxx OÜ-le esitatud arve nr xxxx, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. 4) 19.02.2015. a Sihtasutuse nimelt koostatud ja Xxxx OÜ-le esitatud arve nr xxxx, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon; 1 kuu’. 5) 22.01.2016. a Sihtasutuse nimelt koostatud ja Xxxx OÜ-le esitatud arve nr xxxx, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’. Tegelikkuses pole Sihtasutus eelviidatud kolmes arves osutatud teenuseid Xxxx OÜ-le osutanud. Seega olid need arved sisult valed. Seejuures polnud ka testkeskkond selleks ajaks veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada / seda ei kasutatud. Sellest hoolimata teostas Xxxx OÜ Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel 13.12.2014. a, 19.02.2015. a ja 26.01.2016. a ülekandeid kogusummas 8964,60 eurot. 6) 23.12.2015. a Sihtasutuse nimelt koostatud ja Xxxx AS-ile esitatud arve nr xxxx, summas xxxx eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Nõustamine hooneautomaatika rakenduste osas linnaruumis’. 7) 11.03.2016. a Sihtasutuse nimelt koostatud ja Xxxx AS-ile esitatud arve nr xxxx, summas 17 685,60 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna rent’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks valmis ning seega ei olnud seda võimalik rentida / kasutada. Samuti ei toimunud tegelikkuses arves nr xxxx märgitud nõustamist. Seega olid nimetatud arved sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Sellest hoolimata teostas Xxxx AS Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr xxxx ja nr xxxx alusel 13.01.2016. a ja 31.03.2016. a ülekanded kogusummas 19 413,60 eurot. Lisaks sellele allkirjastas K. K koos J. Rega oktoobri lõpus 2015. a seonduvalt Sihtasutuse ja Xxxx OÜ (hanke ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’ võitjaks tunnistatud äriühing) vahelise töövõtulepingu ja selle lisa nr 1 (dateeritud kuupäevaga 14.09.2015. a), aga samuti lepingujärgsete tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (dateeritud kuupäevaga 28.10.2015. a). Mõlemad nimetatud dokumendid olid koostatud tagantjärgi kuupäevadega. Lisaks polnud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise ja allkirjastamise ajaks tööd ka veel valmis. Seega olid need dokumendid sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. K. K on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 345 lg 1 järgi toimepandava kuriteo (teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine, eesmärgiga omandada õigusi) toimepanemises. K. Kile KarS § 345 lg 1 järgi etteheidetav tegevus seisnes alljärgnevas: 15 Süüdistusakti p-s 2.1 on kirjeldatud asjaolusid, millistel K. K pani toime (koos T. Ha ja R. Riga) soodustuskelmuse EAS-ilt projektitoetuste väljapetmiseks. Samuti on viidatud punktis kirjeldatud skeeme, mille abil K. K ja tema kaasosalised korraldasid projektide toetussummade arvelt omafinantseeringute rahastamist. Soodustuskelmuse toimepanemise käigus koostati, allkirjastati ja esitati Sihtasutusele K. Ki teadmisel hulgaliselt erinevaid näilikke / tegelikkusele mittevastavaid arveid ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Taolised arved-aktid kajastasid töid-teenuseid, mis dokumentide koostamise ja allkirjastamise ajal polnud tegelikult (neis kajastatud mahus) teostatud-tarnitud. Osa taoliselt võltsitud arvetest ja aktidest edastati Sihtasutuse poolt (K. Ki isikus) EAS-ile läbiviidavatesse projektidesse puutuva aruandluse lisadena. K. Ki (ja tema kaasosaliste) eesmärgiks oli viia EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (sh luua EAS-il ekslik arusaam projekti raames tehtud töödest, Sihtasutuse poolt tehtud kulutustest, kantud omafinantseeringust ning projekti raames ostetud kaupade-teenuste tegelikest hindadest). Sellega sooviti saavutada toetusosade väljamaksmine Sihtasutusele (eesmärgiks oli omandada õigus EAS-i toetussummadele). K. K tegutses seejuures kavatsetult ning Sihtasutuse huvides. Taolise tegevuse raames olid Sihtasutuse poolt läbiviidavatesse projektidesse puutuva aruandluse lisadena Sihtasutust esindava K. Ki poolt esitatud EAS-ile projekti raames järgmised tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad dokumendid: 1) Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas EAS-ile 04.12.2014. a projektikohaste kulutuste tõendamiseks koopiad Xxxx OÜ 31.10.2014. a arvest nr xxxx (summas 5979,60 (sh KM)), sellega seonduvast viitest nr xxxx ja arve alusel tehtud ülekannet tõendavatest dokumentidest. Xxxx OÜ arve nr xxxx ei vastanud tegelikkusele (seda oli riistvara maksumuse osas tahtlikult suurendatud; arves märgitud telereid tegelikkuses Sihtasutusele EAS-ile andmete esitamise ajaks polnud tarnitud). Seega oli arve sisult vale, s.o tegemist oli nn. fiktiivse dokumendiga. 2) Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas EAS-ile 03.11.2015. a projektikohaste kulutuste tõendamiseks koopiad XXXX OÜ 27.10.2015. a arvest nr xxxx (summas 39 000 eurot (sh KM)), sama kuupäeva kandvast tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ja ka arve alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Arve nr xxxx ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ei vastanud tegelikkusele (neis märgitud tööd ei olnud akti allkirjastamise / arve esitamise ajaks tehtud). Seega olid arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. 3) Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas EAS-ile Xxxx OÜ-ga seonduvate projektikohaste kulutuste tõendamiseks 10.09.2014. a koopia arvest nr xxxx (30.07.2014.
9. a)summas 5950,02 eurot (sh KM); 04.12.2014. a koopiad arvetest nr xxxx (22.10.2014.
10. a)summas 5950,02 eurot (sh KM) ja nr xxxx (31.10.2014.
11. a)summas 5994 eurot (sh KM); 09.04.2015. a koopia arvest nr xxxx (30.01.2015.
12. a)summas 5988 eurot (sh KM) ja 08.01.2016. a koopia arvest nr xxxx (30.09.2015.
13. a)summas 11 988 eurot (sh KM). Samuti esitas ta koopiad arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Xxxx OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus ei vastanud arvetes esitatule - maksumust oli tahtlikult suurendatud. Samuti olid arves nr xxxx teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ tegelikult 16 juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014. a arves nr xxxx. Nende (väidetavalt 2015. a jaanuaris tehtud tööde) nime all kanti projekti raames kantud kuludesse kolm mobiiltelefoni, mis tegelikult läksid K. Ki, R. Ri ja T. Ha isiklikku kasutusse. Eelloetletud arved olid sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. 4) Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas 03.11.2015. a EAS-ile projektikohaste kulutuste tõendamiseks koopiad Sihtasutuse ja Xxxx AS vahelisest töövõtulepingust ja selle lisast nr 1 (dateeritud kuupäevaga 14.09.2015. a), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ja Sihtasutusele esitatud arvest nr xxxx (mõlemad dateeritud kuupäevaga 28.10.2015. a; arve summas 11 520 eurot (sh KM)), R. Ri poolt koostatud tellimuskirjast / lähteülesandest (dateeritud kuupäevaga 02.09.2015.
14. a)ja ’hanke pakkumise küsimisest’ (dateeritud kuupäevaga 04.09.2015.a). Kõik nimetatud dokumendid puudutasid hanget ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’. Kõik loetletud hankedokumendid, aga ka leping hankevõitjaga olid vormistatud K. Ki ja R. Ri poolt tagantjärgi kuupäevadega (tegelikult vormistati ja K. Ki poolt allkirjastati leping alles oktoobri lõpus 2015. a; 02.-04.09.2015. a kuupäevaga dateeritud dokumendid olid tegelikult koostatud 02.11. ja 10.12.2015. a). Arve nr xxxx esitamise ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise ajaks polnud tööd ka veel valmis. Seega oli need dokumendid sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. 5) Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas EAS-ile projektikohaste kulutuste tõendamiseks 04.12.2014. a koopia arvest nr xxxx (31.10.2014.
15. a)summas 5998,80 eurot (sh KM); 08.01.2016. a koopia arvest nr xxxx (09.10.2015.
16. a)summas 11 841,01 (sh KM) ja 24.05.2016. a koopia arvest nr xxxx (15.10.2015.
17. a)summas 47 800 eurot (sh KM). Samuti esitati koopiad eelnimetatud arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest ja 15.10.2015. a K. Ki ja J. Re poolt koostatud ning allkirjastatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktist (testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine vastavalt riigihankele xxxx). Tegelikult polnud antud arvete / kuludokumentide / tööde üleandmise-vastuvõtmise akti EAS-ile esitamise ajaks enamik arvetes märgitud töödest tehtud. Seega ei vastanud Xxxx AS-ilt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule / tegelikkusele. Dokumendid olid sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. RR Ajavahemikus 02.01.2012. a - 28.10.2015. a töötas R. R XXXX tegevussuuna ’Uuringud ja ekspertiisid arendustegevust toetava informatsiooni kogumiseks ning levitamiseks’ xxxx. R. Ri tööandjaks oli Sihtasutus. Vastavalt temaga sõlmitud töölepingu p-le 2 oli R. Ri ülesanneteks vastava tegevussuunaga seotud analüüside koostamine, lähteülesannete ja tehniliste kirjelduste koostamine, valdkonna spetsialistide töö korraldamine ja koordineerimine, uuringuprojektide kavandamine, korraldamine ja koordineerimine, aga samuti taotluste esitamine ning hangete korraldamine. Soodustuskelmus R. R on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 210 lg 2 järgi toimepandava kuriteo (soodustuskelmus, s.o pettuse teel soodustuse saamine või soodustuse mitteeesmärgipärane kasutamine) toimepanemises. 17 R. Rile KarS § 210 lg 2 järgi etteheidetav tegevus seisneb selles, et ta pani üheskoos Sihtasutuse suunajuht T. Ha ja Sihtasutuse xxxx K. Kiga ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 31.05.2016. a toime rea soodustuskelmusi, mis avaldusid alljärgnevas: Aastatel 2011-2015 taotles Sihtasutus EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, mille eesmärgiks oli käivitada XXXX. Nimetatud ajaperioodil leidis EAS-i poolt rahastamist kaks Sihtasutuse projekti: - XXXX (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.2011. a kuni 15.10.2015. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot. - XXXX (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.2014. a kuni 28.10.2015. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot. EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli Sihtasutuse poolne projektitegevuse läbiviimine ja vastavate kulude teostamine. Sellele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85% tehtud kuludest. Sihtasutusel omakorda oli kohustus tasuda omafinantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Toetuse andja poolt kinnitatud aruanded olid toetuse järgmise osa väljamaksmise eeltingimuseks. Sihtasutusel tuli koostada vastavad aruanded ja esitada EAS-ile toetuse väljamaksetaotlused koos neile lisatud toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentidega (arved, aktid jms.). Seoses sellega, et Sihtasutusel puudusid piisavad rahalised vahendid ning katteallikad omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid K. K, R. R ja T. H üheskoos välja skeemid omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks toetussummade arvelt, aga samuti EAS-ilt projektitoetuste väljapetmiseks soodustuskelmuse teel. Seejuures tegutsesid K. K ja tema kaasosalised kavatsetult ja Sihtasutuse huvides, eesmärgiga tagada Sihtasutuse läbiviidavatele projektidele piisav rahaline ja tehnoloogiline toetus. Kokkuvõttes maksti eksitusse viidud EAS-i poolt Sihtasutusele viimase nimelt esitatud ja tõele mittevastavate andmete alusel toetustena välja kokku 103 771,01 eurot (ilma KM-ta). Soodustuskelmus seoses äriühinguga Xxxx OÜ 2014. a sügisel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi Xxxx OÜ huve esindava N. Tega. Lepiti kokku, et Xxxx OÜ tagab temaga projekti nr XXXX raames lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate teenuste-tööde kogumaksumusest. Samuti lepiti kokku selles, et Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt näilist ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis R. R Sihtasutuse nimelt Xxxx OÜ-le 30.10.2014. a tellimuskirja seoses ’infoedastuse lahendusega’, misjärel Xxxx OÜ saatis Sihtasutusele 31.10.2014. a Tellimuskinnituse ja arve nr xxxx kogusummas 5979,60 (sh KM) erineva riistvara tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest. Arvesse olid muu riistvara hulgas märgitud televiisorid (2 tk; kogumaksumusega 1790 eurot), mida tegelikkuses Sihtasutusele ei tarnitud. 19.02.2015. a esitas Sihtasutus Xxxx OÜ-le omakorda arve nr xxxx, summas 1793,88 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses pole Sihtasutus antud arves osutatud teenust OÜ-le osutanud. Seega oli arve sisult vale, s.o tegemist oli nn. fiktiivse dokumendiga. Korralduse antud arve koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele ja eelnevalt viidatud arvele nr xxxx teostas Sihtasutus 31.10.2014. a ja 12.12.2014. a Xxxx OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 5979,60 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 10.06.2015. a Sihtasutuse arvelduskontole arve nr xxxx 18 alusel ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti raames EAS-ile 04.12.2014. a projektikohaste kulutuste tõendamiseks koopiad arvest nr xxxx, sellega seonduvast viitest nr xxxx ja arve alusel tehtud ülekannet tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga (summas 4983 eurot; ilma KM-ta). Samuti leiti ekslikult, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15% suuruse omafinantseeringu - summas 747,45 eurot; ilma KM-ta). Seetõttu maksti EAS-i poolt Sihtasutusele 11.12.2014. a välja Xxxx OÜ eelviidatud arvega seonduvalt vastav toetuseosa (85% kulutustest) kogusummas 4235,55 eurot (ilma KM-ta). Samas ei vasta Xxxx OÜ arve nr xxxx summas 5979,60 (sh KM) tegelikkusele (seda oli riistvara maksumuse osas tahtlikult suurendatud ja antud summa arvelt maksti hiljem OÜ poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30%). Seega maksti toetuseosa (4235,55 eurot; ilma KM-
18. ta)EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid N. Te kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest. Soodustuskelmus seoses äriühinguga XXXX OÜ 01.06.2015. a sõlmisid Sihtasutus ja XXXX OÜ projekti XXXX raames lepingu, mille sisuks oli koostöö teadus- ning arendustöö valdkonnas nutikangaga seotud robootika, automaatika ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingule pidi XXXX OÜ valmistama kolm suuremõõdulist interjööritekstiili (kardinat), mis pidi riputatama üles XXXX hoonesse. Lepingujärgseks töö eesmärgiks oli kavandada, arendada ja rakendada tööle nutikangal, tekstiilil vms materjalil põhinevad ja hoones kasutatavad sisekujundusega või hoone kasutamisega seotud tehnilised lahendused, mis töötaks koos hoone automaatikasüsteemidega või hoone erinevate tehnosüsteemide kasutamiseks või juhtimiseks mõeldud tarkvaraga. Lepingu allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. 27.10.2015. a kuupäevaga vormistati ja kirjutati lepingujärgsete tööde osas alla ’Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt’. Samal päeval esitas XXXX OÜ Sihtasutusele arve nr xxxx, summas 39 000 eurot (sh KM). Tegelikkuses polnud 27.10.2015. a XXXX OÜ poolt arves nr xxxx märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Seega olid arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Enne eelviidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja XXXX OÜ vahel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi XXXX OÜ huve esindava xxxx K. Oga. Lepiti kokku, et XXXX OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate tööde kogumaksumusest. Antud 30% tuli üle kanda Sihtasutuse poolt esitatud arve alusel. Seejuures lepiti kokku, et XXXX OÜ ostab Sihtasutuselt XXXX ruumides osutatavat testkeskkonna kasutamise teenust summas, mis moodustab 30% XXXX OÜ poolt Sihtasutusele 01.06.2015. a sõlmitud lepingus märgitud tööde eest esitatud arve kogusummast. Lisaks sellele lepiti hiljem eraldi kokku selles, et hoolimata lepingujärgsete tööde viibimisest esitab XXXX OÜ Sihtasutusele arve enne 28.10.2015. a (projekti nr XXXX lõppkuupäev). Seda XXXX OÜ arve nr xxxx näol ka tegi. 31.12.2015. a esitas omakorda Sihtasutus XXXX OÜ-le arve nr xxxx, summas 11 700 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. 19 Seega oli arve sisult vale, s.o tegemist oli nn. fiktiivse dokumendiga. Korralduse antud arve koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja arvele nr xxxx teostas Sihtasutus 30.10.2015. a, 08.12.2015. a ja 31.12.2015. a XXXX OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 39 000 eurot. XXXX OÜ teostas omakorda 31.12.2015. a ja 02.01.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arve nr xxxx alusel ülekandeid kogusummas 11 700 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt XXXX OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti raames EAS-ile 03.11.2015. a projektikohaste kulutuste tõendamiseks koopiad arvest nr xxxx, aga samuti arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga (summas 32 500 eurot; ilma KM-ta). Samuti leiti, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15 % suuruse omafinantseeringu - summas 4875 eurot; ilma KM-ta). Projekti XXXX lõpparuande kulud kinnitati osaliselt 11.12.2015. a, et teostada Sihtasutusele vahemakse. EAS-i poolt maksti 31.12.2015. a Sihtasutusele välja XXXX OÜ eelviidatud arvega seonduvalt vastav toetuseosa (85% kulutustest) kogusummas 27 625 eurot (ilma KM-ta). Samas ei vasta ei XXXX OÜ arve nr xxxx summas 39 000 eurot (sh KM) ega ka Sihtasutuse 31.12.2015. a arve nr xxxx summas 11 700 eurot (sh KM) tegelikkusele (kangas / kardinad polnud valmis; testkeskkond polnud valmis ja kasutatav). Seega maksti toetuseosa (27 625 eurot; ilma KM-
19. ta)EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid K. O kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest. Soodustuskelmused seoses äriühinguga Xxxx OÜ 2014. a jaanuaris-veebruaris sõlmisid Sihtasutus ja Xxxx OÜ projekti XXXX raames töövõtulepingu, mille sisuks oli XXXX miljööväärtusliku hoone (xxxx) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamine. Samuti sõlmisid eelnimetatud osapooled 2015. a augustis-septembris veel teisegi töövõtulepingu, mille sisuks oli Sihtasutuse xxxx asuvate hoonete tehnosüsteemide monitooringulahendus. Lepingud allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. Enne viidatud lepingute sõlmimist Sihtasutuse ja Xxxx OÜ vahel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi Xxxx OÜ huve esindava N. Tega. Lepiti kokku, et Xxxx OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate tööde kogumaksumusest. Antud 30% tuli üle kanda Sihtasutuse poolt esitatud arve(
20. te)alusel. Samuti lepiti kokku selles, et Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt näilist ’nõustamisteenust’ või ka testkeskkonna kasutamisteenust summas, mis moodustab kokku 30% Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Ühtlasi lepiti kokku, et Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele töövõtulepingu alusel esitatud arved on ’paisutatud’, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas Xxxx OÜ Sihtasutusele ajavahemikul 2014. a juulist kuni 2015. a septembrini rea arveid tarnitud kauba (andurid, sensorid, USB jms.) ja / või osutatud teenuste (elektritööd, installatsioonitööd, konfigureerimine jms.) kohta (arved nr xxxx; nr xxxx; nr xxxx ja nr xxxx). Vastavalt omavahelisele kokkuleppele näidati nimetatud arvete abil hoonete tehnosüsteemide monitooringulahenduse ning XXXX miljööväärtusliku hoone (xxxx) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8964,60 euro (sh KM) võrra kallimana. 20 24.10.2014. a esitas omakorda Sihtasutus Xxxx OÜ-le arve nr xxxx, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. Samuti esitas Sihtasutus 19.02.2015. a Xxxx OÜ-le arve nr xxxx, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon; 1 kuu’ ja 22.01.2016. a veel ka arve nr xxxx, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’. Tegelikkuses taolisi teenuseid OÜ-le ei osutatud. Samuti polnud testkeskkond selleks ajaks veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. Seega olid nimetatud arved sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Korralduse antud arvete koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Lisaks sellele koostas K. K EAS-ile 19.12.2014. a projekti XXXX, mille sisuks oli taotlus täiendavaks rahaeralduseks summas 411 596,76 eurot. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas 1558,70 eurot). 11.02.2015. a ei pidanud EAS-i Kompetentsikeskuste arendamise meetme hindamiskomisjon nutitelefonide ostmist põhjendatuks. Seejärel mõtlesid K. K, R. R ja T. H üheskoos välja skeemi, mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada. Pärast seda leppis T. H 2015. a jaanuaris skeemi realiseerimise üksikasjad kokku Xxxx OÜ xxxx N. Tega. Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis Xxxx OÜ 03.03.2015.a krediidimüügiarvega Xxxx AS-ilt (endine Xxxx, AS Xxxx) kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot; sh KM). Samuti koostas N. T Xxxx OÜ nimelt Sihtasutusele kuupäevaga 30.01.2015. a dateeritud arve nr xxxx (viite nr xxx) summas 5988 eurot (sh KM), millesse T. Ha palvel peideti N. Te poolt ka eelnimetatud kolm telefoni. Arve teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014. a arves nr xxxx ja just nende (väidetavalt 2015. a jaanuaris tehtud tööde) nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka telefonide maksumust. Antud kolm telefoni läksid 2015. a kevadel faktiliselt K. Ki, R. Ri ja T. Ha kasutusse. K. Ki kasutuses oli kuni 06.10.2016. a mobiiltelefon Xxxx xxxx (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx (tumehall)) maksumusega 785 eurot. R. Ri kasutuses oli kuni tuvastamata kuupäevani mobiiltelefon Xxxx xxxx (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx (kuldne)), maksumusega 785 eurot. T. Ha kasutuses oli kuni 22.04.2016. a mobiiltelefon Xxxx xxxx (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx(tumehall)), maksumusega 889 eurot. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas Sihtasutus ajavahemikul 2014. a juulist 2015. a detsembrini Xxxx OÜ arvelduskontole makseid kogusummas 35 870,04 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 13.12.2014. a, 19.02.2015. a ja 26.01.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel ülekandeid kogusummas 8964,60 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti nr XXXX raames EAS-ile maksetaotlused. Sellele lisanduvalt esitas Sihtasutus Xxxx OÜ-ga seonduvate projektikohaste kulutuste tõendamiseks 10.09.2014. a - koopia arvest nr xxxx, 04.12.2014. a - koopiad arvetest nr xxxx ja nr xxxx, 09.04.2015. a - koopia arvest nr xxxx ja 08.01.2016. a - koopia arvest nr xxxx. Samuti esitati koopiad loetletud arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga kogusummas 29 900,70 eurot (ilma KM-ta). Samuti leiti ekslikult, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15% suuruse omafinantseeringu - summas 21 4485,10 eurot; ilma KM-ta). Seetõttu maksti EAS-i poolt Sihtasutusele vastavalt 12.09.2014. a, 11.12.2014. a, 16.04.2015. a ja 25.02.2016. a välja Xxxx OÜ-ga seonduvate kulutuste katteks mõeldud projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 25 415,60 eurot (ilma KM-ta). Samas ei vasta Xxxx OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. Toetuseosa (25 415,60 eurot; ilma KM-
21. ta)maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid N. Te kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupade-teenuste tegelikest hindadest; enammakstud summa arvelt maksti osaühingu poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30%). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust teatud osas ka eesmärgipäraselt. Soodustuse arvelt ja EAS-i eest salaja soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid faktiliselt asjassepuutuvate isikute isiklikus kasutuses. Soodustuskelmus seoses äriühinguga Xxxx AS 2015. a oktoobris sõlmisid Sihtasutus ja Xxxx AS projekti XXXX raames töövõtulepingu, mille sisuks oli XXXX testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine vastavalt hankes nr xxxx esitatud pakkumisele. Vastavalt esialgsele lepingule oli lepinguhinnaks maksimaalselt 77 800 eurot (sh KM). Hiljem lepingut töövõtjale makstava tasu osas korrigeeriti ja lepingu alusel makstav summa ei võinud olla suurem kui 47 998,80 eurot (sisaldades sh kõiki makse ja tasu autoriõiguste eest). Lepingu allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. Enne eelviidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja Xxxx AS-i vahel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi Xxxx AS-i huve esindava J. Rega. Lepiti kokku, et AS Xxxx tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate tööde kogumaksumusest. Antud 30% tuli üle kanda Sihtasutuse poolt esitatud arve(
22. te)alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et AS Xxxx poolt Sihtasutusele esitatavad arved on ’paisutatud’, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis Sihtasutus 31.10.2014. a Xxxx AS-ile tellimiskirja, mille kohaselt sooviti seadmeid ja vahendeid XXXX testkeskkondade jaoks. Samas saatis T. H J. Rele e-kirja, milles palus esitada arve summale 4999 eurot (+ KM) ja märkida selgituseks / teenusekirjeldusse järgmine tekst: ’teisaldatavate hoone ja väliskeskkonna kompleksandurite hankimine ja eksperthinnang nende omadustele ning kasutatavusele ja edasiarendatavusele’. Vastuseks nimetatud palvele esitas Xxxx AS 31.10.2014. a Sihtasutusele arve nr xxxx summas 5998,80 eurot (sh KM), mille teenusekirjelduse tekst langeb sõna-sõnalt kokku T. Ha e-kirjas märgituga. Antud arve oli koostatud ja esitatud, ilma et teenusekirjelduses nimetatud tööd oleksid selleks ajaks olnud tehtud. Lisaks sellele esitas Xxxx AS 09.09.2015. a Sihtasutusele hinnapakkumise nr xxxx ja 09.10.2015. a arve nr xxxx summas 11 841,01 eurot (sh KM). Esitatud pakkumise teenusekirjelduseks oli ’Extreme Networks Summit X440’. Samuti esitas Xxxx AS Sihtasutusele 15.10.2015. a arve nr xxxx, summas 47 800 eurot (sh KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr xxxx (xxxx)’. Samal päeval allkirjastasid Sihtasutuse ja Xxxx AS esindajad (vastavalt K. K ja J. R) arves märgitud töö osas ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tegelikkuses polnud 15.10.2015. a arves nr xxxx märgitud tööd selleks ajaks tehtud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei 22 vastanud tegelikkusele. Seega olid eelviidatud arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. 23.12.2015. a esitas omakorda Sihtasutus Xxxx AS-ile arve nr xxxx, summas xxxx eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Nõustamine hooneautomaatika rakenduste osas linnaruumis’. Samuti esitas Sihtasutus 11.03.2016. a Xxxx AS-ile arve nr xxxx, summas 17 685,60 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna rent’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks valmis ning seega ei olnud seda võimalik rentida. Samuti ei toimunud tegelikkuses arves nr xxxx märgitud nõustamist. Seega olid nimetatud arved sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega. Korralduse antud arvete koostamiseks ja esitamiseks andis Sihtasutuse raamatupidajale K. K. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja eelviidatud arvetele teostas Sihtasutus 31.10.2014. a, 12.12.2014. a, 22.10.2015. a ja 23.12.2015. a Xxxx AS arvelduskontole maksed kogusummas 65 639,81 eurot. Xxxx AS teostas omakorda Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr xxxx ja nr xxxx alusel 13.01.2016. a ja 31.03.2016. a ülekanded kogusummas 19 413,60 eurot, mis moodustas 29,58% Sihtasutuse poolt Xxxx AS-ile kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti XXXX raames EAS-ile maksetaotlused. Sellele lisanduvalt esitas Sihtasutus Xxxx AS-iga seonduvate projektikohaste kulutuste tõendamiseks 04.12.2014. a - koopia arvest nr xxxx, 08.01.2016. a - koopia arvest nr xxxx ja 24.05.2016. a – koopia arvest nr xxxx. Samuti esitati koopiad nimetatud arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et tegemist on abikõlbuliku kuluga kogusummas 54 699,84 eurot (ilma KM-ta). Samuti leiti ekslikult, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi (sh 15% suuruse omafinantseeringu - summas 8204,98 eurot; ilma KM-ta). Seetõttu maksti EAS-i poolt Sihtasutusele vastavalt 11.12.2014. a, 25.02.2016. a ja 31.05.2016. a välja Xxxx AS arvetes märgitud väidetavate kulutuste katteks projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 46 494,86 eurot (ilma KM-ta). Tegelikult polnud antud arvete / kuludokumentide EAS-ile esitamise ja toetussumma väljamaksmise ajaks enamikku arvetes märgitud töödest tehtud. Seega ei vastanud Xxxx AS-ilt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule / tegelikkusele. Toetuseosa (46 494,86 eurot; ilma KM-
23. ta)maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid J. Re kaasaaitamisel EAS-i kavatsetult eksimusse tegelikest asjaoludest. Riigihangete teostamise nõuete rikkumine R. R on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 300 lg 1 järgi toimepandava kuriteo (riigihanke menetluse nõuete rikkumine menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil) toimepanemises. R. Rile KarS § 300 lg 1 järgi etteheidetav tegevus seisnes alljärgnevas: R. Ri tööandja (Sihtasutus) taotles EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, mille lõppeesmärgiks oli käivitada XXXX. Rahalise toetuse saamisel viis Sihtasutus 2015. aasta teisel poolel läbi mitmeid erinevaid hankeid, mis olid antud projektide raames suunatud rajatavas XXXX hoones erinevate tehniliste süsteemide ja nutilahenduste väljaehitamisele. Nimetatud hangete eest vastutavaks isikuks oli Sihtasutuse xxxx K. K, kes osales muuhulgas edukate pakkujate väljaselgitamisel ning kinnitas hiljem töövõtjate poolt esitatud 23 aktid teostatud tööde kohta. Nimetatud tegevuses abistasid K. Kit (osalesid nõupidamistel, pidasid läbirääkimisi, valmistasid hangete läbiviimiseks ette vajalikke pabereid) Sihtasutuse suunajuhid T. H ja R. R. RHS § 10 lg 1 p 4 järgi (enne 01.09.2017. a kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastab sellele § 5 lg 1 p 4) kuulus Sihtasutus 2015. aastal RHS-is sätestatud korda järgima kohustatud hankijate loetellu. RHS § 1 (enne 01.09.2017. a kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastab sellele § 2 lg 1) kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada hankija (antud juhul Sihtasutuse) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samas tuleb hankijal riigihanke korraldamisel järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §-s 3. 2015. a suvel toimunud kohtumistel ja aruteludel leppisid K. K, R. R ja T. H Sihtasutuse nõukogu liikmeks kaasatud J. Rega kokku selles, et korraldatavate hangete tingimused annaksid eelisseisundi hangetes osalemiseks ning parima pakkumuse esitamiseks ettevõtetele, milles J. R oli xxxx (Xxxx AS ja Xxxx OÜ). Muuhulgas korraldati 26.06.2015. a T. Hale kuuluva äriühingu Xxxx OÜ kontoris (aadressil xxxx) Sihtasutuse ja Xxxx AS esindajate vaheline kohtumine (sellest võttis osa ka R. R). Kohtumise tulemusel koostati XXXX ja Xxxx AS-i koostööleping. Omavahelised tegevused otsustati jagada kaheks. Esimese etapina lepiti kokku luua ja käivitada xxxx ehitatavas hoones Xxxx AS vajadustele vastav ja sobiv test- ja demokeskkond. Samuti lepiti kokku, et Xxxx AS ehitab XXXX hoone tarbeks välja Wi-Fi võrgu. Kohtumisest osavõtjad lähtusid sellest, et edasiste (s.o tulevikus läbiviidavate) hangete käigus saavad tellimuse just / vaid J. Rega seotud äriühingud. Hangete ettevalmistamise perioodil ajavahemikul 2015. a juulist kuni 06.10.2015. a kooskõlastas K. K (kas isiklikult või ka läbi T. Ha ja R. Ri) J Re ning R Sga (Xxxx OÜ ekspert ja Xxxx AS xxxx) hangete läbiviimist ja hanketingimusi korduvalt selliselt, et AS-il Xxxx või Xxxx OÜ-l oleks võimalik hankes ainukesena osaleda või esitada parim pakkumine. Seejuures tegutses K. K koos R. Riga, kes oli hangetes volitatud isikuks. R. R suhtles vahetult K. Ki, J. Re ja R Sga. Samuti R. R koostas, kooskõlastas ning korrigeeris seejuures hanketingimusi ja hangete käigus esitatavaid pakkumisi moel, mis tagaksid lõppkokkuvõttes hankevõidu Xxxx AS-ile või Xxxx OÜ-le. Samuti vormistas R. R (tagantjärgi) erinevaid hankedokumente, millise tegevuse lõppeesmärgiks oli varjata tegeliku konkurentsi puudumist. Eeltoodust tulenevalt pani R. R koos K. Kiga 2015. a jooksul korduvalt ja kavatsetult toime riigihangete teostamise nõuete rikkumisi, mille eesmärgiks oli erinevates hankemenetlustes osalejatele - vastavalt kas Xxxx AS-ile või Xxxx OÜ-le - eelise andmine. Ühtlasi tegutseti rikkumisi toime pannes Sihtasutuse huvides, eesmärgiga tagada Sihtasutuse poolt eelistatud äriühingute kaasamine läbiviidavatesse projektidesse ning saada seeläbi projektidele piisav rahaline ja tehnoloogiline toetus. Oma kirjeldatud tegevusega rikkus R. R hangete läbiviimisel RHS § 3 sätteid. Eeskätt eelviidatud paragrahvi p-des 2, 3 ja 4 (enne 01.09.2017. a kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastavad sellele § 3 p-d 1-3) märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (hankija peab tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; hankija peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja 24 kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes põhjendatud ning asjakohased; hankija peab tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise). Lihthange ’SA Xxxx testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’ (viitenumber xxxx; ’Demokorter’) 30.09.2015. a avaldas Sihtasutus Riigihangete Registris lihthanke ’SA Xxxx testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’, mida EAS rahastas projekti nr XXXX raames. Seejuures oli pakkumuste esitamise tähtaeg 06.10.2015. a. Antud hanke eest vastutav isik oli K. K ja volitatud isik R. R (edaspidi ka: hanke läbiviijad / korraldajad). Kuigi hanketeade avaldati 2015. a septembri lõpus, edastasid K. K ja R. R hanke ettevalmistamise perioodil (2015. a suvel) Xxxx AS esindajale hankega seonduva tehnilist dokumentatsiooni ja andmeid. Ühelegi teisele (hankes osalemisest huvitatud) äriühingule / võimalikule pakkujale hanke läbiviijate poolt juurdepääsu sellisele teabele ei antud. Muuhulgas edastati R. Ri poolt R. Sle hankekavand juba 28.08.2015. a. Taolise tegevusega võimaldati Xxxx AS-il asuda koostama ’Demokorteri’ eelarvet ja hankes osalemiseks vajalikke materjale mitu kuud enne hanke väljakuulutamist. Samuti sai Xxxx AS xxxx J. R Sihtasutuse nõukogu liikmena hanke korraldajatelt jooksvalt siseinfot, mis andis Xxxx ASile eelise hankes osalemiseks ja selle võitmiseks. 2015. a juuli lõpus - augusti alguses R. Ri, K. Ki ja J. Re vahel toimunud kirjavahetuses demokorteri ja sellega seonduva arvutivõrgu hangete teemal oli muuhulgas teemaks vajadus panna ’täpselt paika’ lihthanke kvalifitseerimistingimused ja parima pakkumuse valikukriteeriumid, et ei toimuks ’libastumisi’ (et keegi teine võimalik osaleja ei saaks juhuslikult teha / esitada soodsamat pakkumist). Toimunud läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusel sõnastati hanke korraldajate poolt hanke kvalifitseerimistingimused selliselt, et hankes kvalifitseeruks vaid Xxxx AS (tingimustesse kirjutati nõue osalejatele, et viimastel oleks ette näidata spetsiaalsed / spetsiifilised erialased sertifikaadid, mida Eestis tol hetkel reaalselt tegutsevatest äriühingutest omas faktiliselt ainult Xxxx AS). Lisaks sellele anti hanke läbiviijate poolt osalejatele pakkumiste esitamiseks aega vaid 5 tööpäeva. See jättis eelnevalt ette hoiatamata teistele võimalikele osaleda soovijatele liialt napi aja dokumentide ettevalmistamiseks. Lõppkokkuvõttes võitis hanke Xxxx AS. Eeltoodust tulenevalt rikkusid K. K ja R. R hanke nr xxxx korraldamisel RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine). Samuti rikuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Hange ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’ Projekti nr XXXX raames korraldas Sihtasutus hanke, mille lõppeesmärgiks sõnastati vajadus luua ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus (XXXX tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud (sh K. K ja R. R) leppisid kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks Sihtasutuse nõukogu liikmega (J. R) seonduv äriühing Xxxx OÜ, kes oli tehtud tööde eest juba (enne hankedokumentide faktilist vormistamist) esitanud arve 28.10.2015. a. Kõik hankedokumendid, aga ka leping hankevõitjaga vormistati K. Ki ja R. Ri poolt tagantjärgi kuupäevadega (nt lepingu sõlmimise kuupäevaks märgiti 14.09.2015. a; 25 faktiliselt vormistati leping aga alles oktoobri lõpus 2015. a; lisaks allkirjastas K. K 14.09.2015. a kuupäevaga dateeritud, kuid tegelikult oluliselt hiljem koostatud Seletuskirja RHS § 3 üldnõuete täitmise kohta).Vastavalt tegutsemine lepiti kokku ja kooskõlastati Sihtasutuse ja Xxxx OÜ esindajate vahel (nii suuliselt kui ka e-kirja teel) enne K. Ki lahkumist Sihtasutuse xxxx ametikohalt. Peale Xxxx OÜ ei olnud ükski äriühing hankest tegelikult teadlik ning hankes puudus tegelik konkurents. Selleks, et näidata EAS-ile, et Xxxx OÜ oli parim pakkuja, koostas hanke läbiviimist korraldav R. R (tegutsedes vastavalt eelnevalt kokkulepitud kuriteoplaanile) 02.11.2015. a tellimuskirja / lähteülesande, mis oli dateeritud kuupäevaga 02.09.2015. a ja koostatud K. Ki nimelt. Lisaks sellele koostas R. R 10.12.2015. a ’hanke pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi ta mulje, nagu oleks antud dokument koostatud 04.09.2015. a. Samal päeval pöördus R. R R S poole, kellelt ta palus abi näilises hankes osaleja leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks näilise hinnapakkumise). Samas saatis R. R R Sle e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R S nõustus 15.12.2015. a R. Rit aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt - Xxxx OÜ xxxx R Slt, kellele ta saatis 16.12.2015. a R. Ri kirja edasi. R S palus vormistada kiri alternatiivse pakkumisena Xxxx OÜ nimelt. Samal päeval saatis R S antud kirja M. Rle (Xxxx OÜ xxxx) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R Sle saata. Samal päeval koostas M. R Xxxx OÜ plangile R. Ri poolt etteantud tekstiga hinnapakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle elektrooniliselt samal päeval R Sle, kes selle omakorda edastas R. Rile. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud ja esitatud 2015. a septembris vastuseks R. Ri 04.09.2015. a kuupäevaga dateeritud päringule (Hanke pakkumise küsimisele). Kokkuvõttes vormistati hankevõitjaks Xxxx OÜ. Tagantjärgi kuupäevadega vormistatud lepingu antud OÜ-ga allkirjastas Sihtasutuse poolt K. K. Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke läbiviijate / korraldajate (K. K ja R. R) poolt antud hanke puhul RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine). Samuti rikuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Dokumentide võltsimine R. R on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 344 lg 1 ning KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja lg 3 järgi toimepandavate kuritegude (dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimine, samuti taolisele kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine) toimepanemises. R. Rile etteheidetav tegevus seisnes alljärgnevas: Süüdistusakti p-s 2.2 on kirjeldatud asjaolusid, millistel R. R pani toime (koos K. Ki ja T. Ha) riigihangete teostamise nõuete rikkumisi. Seejuures on p 2.2.3. kirjeldatud asjaolusid, millistel R. R vormistas hanke ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’ raames fiktiivse hankedokumentatsiooni (tagantjärgi kuupäevadega), 26 eesmärgiga luua kolmandatele isikutele petlik ettekujutlus, et Xxxx OÜ saavutas hankevõidu ja selle alusel sõlmiti osaühinguga leping ausa konkurentsi tingimustes. Samuti korraldas nimetatud skeemi raames R. R näilise hinnapakkumise esitamise Xxxx OÜ nimelt. Taolise tegevuse raames olid R. Ri poolt koostatud järgmised tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad dokumendid: Näitamaks EAS-ile, et Xxxx OÜ oli projekti nr XXXX raames korraldatud hanke ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’ parim pakkuja, koostas hanke läbiviimist korraldav R. R 02.11.2015. a tellimuskirja / lähteülesande, mis oli dateeritud kuupäevaga 02.09.2015. a ja koostatud K. Ki nimelt. Lisaks sellele koostas R. R 10.12.2015. a ’hanke pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi ta mulje, nagu oleks antud dokument koostatud 04.09.2015. a. Seega olid need dokumendid sisult valed, s.o tegemist oli nn. fiktiivsete dokumentidega, mida koostades / vormistades R. R tegutses kavatsetult. R. Ri eelnimetatud tegevus on vaadeldav dokumendi võltsimisena (kuritegu KarS § 344 lg 1 mõttes). Lisaks sellele pöördus R. R R S poole, kellelt ta palus abi näilises hankes osaleja leidmiseks. Samas saatis R. R R Sle e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri (sisuliselt palus ta koostada näilise dokumendi). R S nõustus 15.12.2015. a R. Rit aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt - Xxxx OÜ xxxx R Slt, kellele ta saatis 16.12.2015. a R. Ri kirja edasi. R S palus vormistada kiri alternatiivse pakkumisena Xxxx OÜ nimelt. Samal päeval saatis R S antud kirja M. Rle (Xxxx OÜ xxxx) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R Sle saata. Samal päeval koostas M. R Xxxx OÜ plangile R. Ri poolt etteantud tekstiga hinnapakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle elektrooniliselt samal päeval R Sle, kes selle omakorda edastas R. Rile. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti nimetatud isikute poolt teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud ja esitatud 2015. a septembris vastuseks R. Ri 04.09.2015. a kuupäevaga dateeritud päringule (Hanke pakkumise küsimisele). Näilise hinnapakkumuse koostamiseks juhiste andmine ja teksti etteandmine R. Ri poolt on vaadeldav dokumendi võltsimisele füüsilise ja intellektuaalse kaasaaitamisena. Näilise hinnapakkumuse koostamiseks teene palumine on vaadeldav kuriteole kihutamisena. Nimetatud tegevust toime pannes tegutses R. R kavatsetult nii kihutamise kui ka kaasaaitamise osas. Samuti oli tema tegevus suunatud hinnapakkumise võltsimise kui põhiteo lõpuleviimisele. R. Ri eelnimetatud tegevus on vaadeldav dokumendi võltsimisele kihutamise ning kaasaaitamisena (kuritegu KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja 3 mõttes). MENETLUS KOHTUS 16.10.2019 toimunud kohtuistungil esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse. 27 Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 1-18-8803

§ 202alusel (avaliku menetlushuvi puudumise põhjendusel).

14.10.2019. a esitasid R. R ja K. K kaitsjate vahendusel Viru Ringkonnaprokuratuurile täiendavalt kirjalikud nõusolekud enda suhtes

§ 202

alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja sellega seonduvalt rahaliste kohustuste panemiseks. R. R avaldas esitatud nõusolekus valmidust võtta enda peale kohustus hüvitada (kooskõlas

§ 202

lg 2 p 1 ja lg 3 sätestatuga) 6 kuu jooksul kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 30 000 euro suuruses summas. R. Ri nimelt koostatud nõusolekule lisatud maksekorraldusest ja nõusoleku tekstist nähtuvalt on R. R asunud taotletavat lõpetamisotsust ennetavalt kahju hüvitama ning on tasunud eelnimetatud 30 000-eurosest summast kannatanu poolt määratud pangakontole 1000 eurot. K. K avaldas esitatud nõusolekus valmidust võtta enda peale kohustus hüvitada (kooskõlas

§ 202

lg 2 p 1 ja lg 3 sätestatuga) 6 kuu jooksul kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 30 000 euro suuruses summas. K. Ki nimelt koostatud nõusolekule lisatud maksekorraldusest 28 ja nõusoleku tekstist nähtuvalt on K. K asunud taotletavat lõpetamisotsust ennetavalt kahju hüvitama ning on tasunud eelnimetatud 30 000-eurosest summast kannatanu poolt määratud pangakontole 500 eurot. Lisaks sellele avaldasid mõlemad süüdistatavad nõusolekut maksta (kooskõlas

§ 202

lg 2 p 2 ja lg 3 sätestatuga) 6 (kuue) kuu jooksul riigituludesse kindel summa - kumbki 1000 eurot. Ühtlasi kinnitasid K. K ja R. R esitatud nõusolekutes, et nad on teadlikud

§ 202

alusel kriminaalmenetluse lõpetamise tähendusest ja tagajärgedest, sealhulgas menetluse lõpetamisel isikule pandud kohustuste mittetäitmisega kaasnevatest tagajärgedest

§ 202lg 6 mõttes.

Kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel lõpetamise kohustuslikud eeldused sätestab

§ 202lg 1.

Viidatud sätte kohaselt on alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks juhul, kui: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud.

§ 202

lg 2 kohaselt võib kohus kaalutlusõigusest lähtuvalt panna prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul isikule kohustusi - kohustuse heastada määratud tähtajaks kuriteoga tekitatud kahju, tasuda kriminaalmenetluse kulud, maksta kindel summa riigituludesse või teha kindel arv tunde üldkasulikku tööd. Olles hinnanud kogumis menetluse senist käiku, K. Ki ja R. Ri kirjalikke nõusolekuid ning nendes sisalduvaid lubadusi isikutele pandavate kohustuste kohta, aga samuti isikutele etteheidetavate kuritegude asjaolusid, leiab Prokuratuur, et

§ 202alusel kriminaalmenetluse lõpetamine (s.o kohtult K.

Ki ja R. Ri osas lõpetamise taotlemine) on käesoleval juhul iseenesest võimalik. Seda järgmistel põhjustel: Esitatud süüdistuse kohaselt on K. Kile etteheidetavad teod kvalifitseeritud KarS § 210 lg 2, § 300 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning R. Rile etteheidetavad teod on kvalifitseeritud KarS § 210 lg 2, § 300 lg 1, § 344 lg 1 ja § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2 ja 3 järgi. Kõigi nimetatud kuriteokoosseisude puhul on tegu II astme kuritegudega. Isikute süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige KarS §-s 57 sätestatu. Tavajuhul arvestatakse isikute panust kuriteo toimepanemisel, tekitatud kahju liiki ja suurust, tahtluse või ettevaatamatuse astet, isikute vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Vastavalt kohtupraktikale (vt nt RKKK lahend asjas 3-1-1-59-15; p 8) tuleb süü suuruse kindlakstegemisel lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest, kus süü suuruse hindamisel peaks lisaks kuriteokoosseisuga hõlmatud asjaoludele arvestama ka süüdistatava käitumist enne ja peale kuriteo toimepanemist. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadusest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul selliste kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. 29 Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmtingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik pöörata võrdset tähelepanu kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele ning neid kiiresti ja efektiivselt lõpuni menetleda. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt, tagades seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Samas ei saa eitada, et kriminaalmenetluse lõpetamisel §-s 202 sätestatud alusel süüstav toime täiesti puuduks. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik Õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid (nt puudub võimalus nõuda kahju heastamist mõne teise menetlusliigi raames). Võrreldes kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei K. Ki ega ka R. Ri osas

§ 202

kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine pole ilmtingimata tarvilik. Hinnates isikute süü suurust ning võrreldes isikute süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tuleb nentida, et käesolevas kriminaalasjas R. Rile ja K. Kile etteheidetavate süütegude eest näeb KarS eriosa raskeimal juhul (KarS § 210 lg 2) ette võimaliku karistusena kuni viieaastase vangistuse. Seejuures on tegemist nii-öelda kergemat laadi kuritegudega, mille puhul

lubab tavajuhul menetluse lõpetada prokuröril, s.o ilma kohtule vastavasisulist taotlust esitamata. Hoolimata erinevate etteheidetavate süüteokoosseisude suhtelisest paljususest on tegemist omavahel vahetult seotud tegudega (nt soodustuskelmuse toimepanemisel kasutati võltsitud dokumente jne.), mille puhul nähakse ette nende eraldi subsumeerimist. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seejuures pole kriminaalasjas tuvastatud, et K. K ja R. R oleksid rikkumistest saanud isiklikku varalist kasu (soodustuskelmusega saadud rahaliste vahendite arvelt finantseeriti faktiliselt xxxx/milles praegusel ajal tegutseb xxxx/ ehitustöid; riigihangete nõuete rikkumisega varalise kahju tekitamist isikutele ette ei heideta). Isikud on asunud paranemise teele - nad on asunud hüvitama etteheidetava kuriteoga (soodustuskelmusega) tekitatud kahju. Seejuures on mõlemad valmis hüvitama olulise osa esitatud tsiviilhagist (kumbki 30 000 euro suuruses summas). Samuti on nad mõlemad valmis võtma endale lisakohustuse - tasuda riigituludesse 1000 eurot. 30 On oluline märkida, et senise menetluse käigus on suurem osa R. Ri ja K. Kiga analoogses menetluslikus staatuses olnud isikutest väljunud kriminaalmenetlusest nende suhtes oportuniteediprintsiipi kohaldades, millega on kaasnenud erinevate rahaliste kohustuste täitmine kindlaksmääratud aja jooksul. K. Kile ja R. Rile etteheidetavate tegudega erineval määral seotud ning käesoleva kriminaalasja raames kahtlustatavaks tunnistatud T. Ha, J. Re, K. O, N. Te, R S, R S, M. R, aga samuti juriidiliste isikute XXXX OÜ, Xxxx OÜ, SA Xxxx ja Xxxx Osaühing (alates 14.04.2016. a on selle äriühingu kehtiv ärinimi Xxxx OÜ) osas on varasemalt jõustunud lõplikud menetlusotsused (valdavas osas otsused menetluse lõpetamiseks

§ 202alusel ja üksikutel juhtudel ka süüdimõistvad otsused kokkuleppemenetluses).

Käesolevas asjas kahtlustatavate staatuses olnud juriidiliste isikute Xxxx AS ja Xxxx OÜ osas on menetlus tänaseks lõpetatud kriminaalmenetlust välistava asjaolu (

§ 199lg 1 p 4 mõttes) ilmnemise tõttu.

Nii K. Ki kui ka R. Ri näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikutega, kelle puhul pole ei enne ega ka pärast käesolevas kriminaalasjas käsitletud episoode põhjust rääkida mistahes õigusrikkumistest. Isikute praegune käitumine näitab, et nad on teinud vastavad / õiged järeldused ning sarnase kordumine pole kuigi tõenäoline. Isikule etteheidetavad teod leidsid aset aastatel 2014-2016 (-3,5 - 5 aastat tagasi), prognoositav lõpplahend menetluse üldkorras jätkamisel (arvestades I astme kohtuotsuse tõenäolist vaidlustamist kõrgema astme kohtutes) ei valmiks eelduslikult enne

1. a lõppu -
2. a esimest poolt. On tavapärane, et nii isikute süü suurus kui ka avaliku menetlushuvi kaal toimepandust mööduva aja jooksul väheneb. Ka juhul, kui tsiviilhagi lõppkokkuvõttes vähemal või suuremal määral rahuldataks ja välja mõistetaks, jääks selle reaalne tagasisaamine ja seeläbi kannatanule tekitatud kahju heastamine kaugemasse tulevikku. Isikutega seonduvaid menetluskulusid käesolevas asjas pole. On selge, et K. Ki ja R. Ri poolt antud nõusolek märgitu hüvitada kokku kannatanule kahju 60 000 euro ulatuses ei kata täies ulatuses kohtu poolt menetlusse võetud nõudeavalduses märgitud kahjusummat. Samas ei saa seda asjaolu pidada käesoleval juhul § 202 kohaldamist takistavaks teguriks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma varasemas praktikas (vt RKKK määrus asjas 3-1-1-33-17, p 15) märkinud, et kui kohus otsustab panna

§ 202

lg 2 p 1 alusel isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast, on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada (uuesti) tsiviilkohtumenetluses (vt ka RKTK otsus asjas 3-2-1-7-16, p 16). Seejuures on Riigikohus märkinud, et olukorras, kus isik täidab talle kohtu pandud kohustused tähtaegselt, puudub alus kriminaalmenetluse uuendamiseks ka juhul, kui kohtu pandud kahju hüvitamise kohustuse ulatus ei kattu kannatanu esitatud nõuete ulatusega. Viidatud kohtupraktikast nähtuvalt on Riigikohus pidanud võimalikuks, et kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 202

alusel ei saa seada sõltuvusse asjas kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurusest (olgu siis tsiviilhagi või ka avalik-õigusliku nõudeavalduse kujul) ning võimalikud vaidlused või lahknevused kahju tekitamise, haginõude suuruse ja hagi mahu osas ei välista § 202 kohaldamist. Tuleb märkida, et

§ 202ei eelda iseenesest kannatanult sellekohase nõusoleku küsimist.

Lisaks tuleb toonitada, et eeltoodust hoolimata on käesoleval juhul kannatanu (läbi oma esindaja) avaldanud valmisolekut aktsepteerida olukorda, kus kriminaalmenetluse lõpetamise korral

§ 202

korras pannakse isikutele kohustus hüvitada tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu poolt avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud kahjunõude kogusummast. Osa kahjunõudest (faktiliselt väljamakstud toetuse tagasinõudest) on esitatud ka tegeliku kasusaaja 31 ehk sihtasutuse Xxxx vastu väljaspool käimasolevat kriminaalmenetlust. Pole vähetähtis, et § 202 kohaldamine tagab praegusel juhul kannatanu huvide parema kaitse, kuivõrd kahjunõude hüvitamine algab ja toimub kokkuvõttes oluliselt kiiremini, kui see oleks eelduslikult toimunud juhul, kui menetlus jätkuks üldkorras arutamise vormis. Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks K. Ki ja R. Ri suhtes ning

§ 202sätestatud aluste esinemise korral on võimalik nende osas menetlus lõpetada.

Prokuratuuri hinnangul piisab nimetatud isikute puhul

§ 202lg 1 kohaldamisest, et tagada K.

Ki ja R. Ri edaspidine õiguskuulekas käitumine. Riik täidab talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui antud isikute suhtes

§ 202

korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse neile mõlemale rahaline kohustus 1000 euro suuruse summa riigituludesse maksmiseks. Samuti on menetluse lõpetamise eelduseks, et kumbki süüdistatavatest hüvitab tekitatud kahjust 30 000 eurot, mis nende isikute varalist seisu arvestades tagab piisava asjakohase mõju. Tuginedes eelpool toodust ja juhindudes

§ 202lõigetest 1-3, taotleb ringkonnaprokurör kohtult: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-18-8803

§ 202sätestatud alustel. 2. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-18-8803

§ 202sätestatud alustel.

1. Kohustada K Kit: 3.
2. maksma kindel summa (1000 eurot) riigituludesse; 3.
3. hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 30 000 euro ulatuses (arvestades, et K. Ki poolt on sellest summast tänaseks tasutud 500 eurot, jääb tal hüvitada 29 500 eurot), kandes selle EV Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE932200221023778606 (viitenumber: 2550077235).
4. Kohustada R Rit: 4.
5. maksma kindel summa (1000 eurot) riigituludesse; 4.
6. hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 30 000 euro ulatuses (arvestades, et R. Ri poolt on sellest summast tänaseks tasutud 1000 eurot, jääb tal hüvitada 29 000 eurot), kandes selle EV Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE932200221023778606 (viitenumber: 2550077235).
7. punktides 3.1-3.2 ja 4.1-4.2 märgitud kohustuste täitmise tähtajaks määrata

§ 202lg 3 alusel 6 kuud.

1. Kriminaalasja materjalide juures olevad salvestised kokku 11-1 CD-R ja DVD-plaadil ning toimikusse lisatud erinevad originaaldokumendid jätta menetluse lõpetamisel kriminaalasja materjalide juurde.
2. Teavitada kriminaalmenetluse lõpetamise otsusest R. Rit, K. Kit, nende kaitsjaid ja kannatanu volitatud esindajat (M E), saates neile vastavalt

§ 206lg 2 p-des 2-3 sätestatule lõpetamise määruse koopia.

Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusele on juurde lisatud K Ki nõusolek

§ 202

kohaldamiseks ja sellele lisatud maksekorraldus ning R Ri nõusolek

§ 202kohaldamiseks ja sellele lisatud maksekorraldus.

Süüdistatav K K nõustus kohtuistungil prokuratuuri taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks selles toodud tingimustel. 32 Süüdistatav R R nõustus kohtuistungil prokuratuuri taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks selles toodud tingimustel. Süüdistatava K Ki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ja süüdistatava R Ri kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela ning kannatanu Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindaja M E nõustusid kohtuistungil prokuratuuri taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks selles toodud tingimustel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.

§ 202

lg 3 kohaselt ei või

§ 202

lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.

§ 274

lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse

§-des 202-2031 sätestatud alustel. Kokkuvõtlikult on alus kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamiseks

§ 202

lg 1 alusel olemas juhul, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Nende eelduste olemasolul võib kohus

§ 202

lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna süüdistatavatele nende nõusolekul tähtajalisi kohustusi. Vastavalt

§ 202lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. K K on kohtu alla antud süüdistatuna KarS §-de 210 lg 2, 300 lg 1, 344 lg 1, 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. R R on kohtu alla antud süüdistatuna KarS §de 210 lg 2, 300 lg 1, 344 lg 1, 344 lg 1 - § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Tegemist on teise astme kuritegudega, sest nende eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Süüdistatavate K Ki ja R Ri süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks oleva süü suuruse hindamisel tuleb arvestada samu asjaolusid, mis omavad tähtsust karistuse mõistmisel. Süü suuruse 33 kindlakstegemisel ei saa jätta kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval tähelepanuta kuriteo toimepanija isikut. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vaatamata K Kile ja R Rile etteheidetavate süüteokoosseisude paljususele, on teod omavahel seotud. K Ki ja R Ri näol on tegemist isikutega, keda ei ole kriminaalkorras karistatud. Nimetatud isikute karistamine ei ole kohtu hinnangul üld- ega ka eripreventiivsetel kaalutlustel tingimata vajalik. 25.03.2019 Viru Maakohtu määrusega võeti menetlusse kannatanu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) avalik-õiguslik nõudeavaldus kogusummas 131 674,54 eurot, millele lisandub käibemaks. Avalik-õiguslik nõudeavaldus (täiendav), millega taotleti nimetatud summa välja mõistmist solidaarselt süüdistatavatelt K Kilt ja R Rilt, oli esitatud 06.08.2018. Alates 01.09.2018 on EAS-i asemel kannatanuks Riigi Tugiteenuste Keskus. Süüdistatavad on asunud heastama soodustuskelmusega tekitatud kahju. Kriminaalmenetluse kulud asjas

§ 175

tähenduses puuduvad.

§ 202

lg 1 sätestatud süüdistatavate K Ki ja R Ri nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks prokuröri poolt taotletud tingimustel on olemas. Kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202

alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel on nõustunud ka süüdistatava K Ki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ja süüdistatava R Ri kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela ning kannatanu Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindaja M E. Süüdistatavad K K ja R R on võtnud endale kumbki kohustuse maksta 6 kuu jooksul 1000 eurot riigituludesse. Lisaks sellele on süüdistatavad K K ja R R võtnud endale kumbki kohustuse hüvitada 6 kuu jooksul kuriteoga tekitatud kahju 30 000 euro ulatuses. Arvestades seda, et K K on sellest summast 14.10.2019 tasunud 500 eurot, jääb tal hüvitada 29 500 eurot. Arvestades seda, et R R on sellest summast 14.10.2019 tasunud 1000 eurot, jääb tal hüvitada 29 000 eurot.

§ 202

kohaldamist ei välista asjaolu, et süüdistatavate K Ki ja R Ri poolt antud nõusolek, et kumbki hüvitab kannatanule 30 000 eurot, kokku seega hüvitatakse 60 000 eurot, ei kata täielikult kannatanu avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud kahjusummat, sest kannatanul on võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada uuesti muus menetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-33-17, p 15). Kuigi

§ 202

kohaldamine ei eelda kannatanu sellekohast nõusolekut, on käesoleval juhul kannatanu Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindaja M E nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel.

Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatavate nõusolekul neile

§ 202

lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks

§ 202lg 6 alusel.

Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada

§ 202

alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-18-8803 K Ki ja R Ri suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik kohustuslikud eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202alusel on täidetud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik