← Eesti

2-19-1023/47

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-569/2000 (2-19-1023) Määruse kuupäev Tartu,

  1. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Kaupo Paal Kohtuasi AS-i Eesti Maapank hagi Evgeny Koltovskoy vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu
  2. novembri tsiviilasjas nr 2-569/2000 Avalduse esitaja ja selle liik Evgeny Koltovskoy teistmisavaldus Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
  3. a tagaseljaotsus nende Hageja, AS-i Eesti Maapank eriõigusjärglane, OÜ Modular, esindaja juhatuse liige Vladimir Tsvettsikh Kostja Evgeny Koltovskoy, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere Asja läbivaatamise kuupäev
  4. oktoober
  5. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Narva Linnakohtu
  7. novembri
  8. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-569/2000 osas, millega Evgeny Koltovskoylt mõisteti AS-i Eesti Maapank (praeguseks registrist kustutatud) kasuks välja 13 871 Eesti krooni ja 36 senti võlgnevuse katteks ning 1050 Eesti krooni riigilõivu. Saata asi hagimenetluses läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Praegune lahend ei mõjuta Narva Linnakohtu
  9. novembri
  10. a tagaseljaotsuse kehtivust osas, millega AS-i Eesti Maapank kasuks mõisteti Sergei Fjodorovilt välja 13 871 Eesti krooni ja 36 senti võlgnevuse katteks ning 1050 Eesti krooni riigilõivu.
  11. Teistmisavaldus rahuldada.
  12. Tühistada Riigikohtu
  13. augusti
  14. a määrusega rakendatud teistmisavalduse tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2012/
  16. Rahuldada Henn Koduvere taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning määrata Advokaadibüroo Lillo & Partnerid OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 540 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks Advokaadibüroo Lillo & Partnerid OÜ-le. 2-569/2000 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. AS Eesti Maapank (hageja, praeguseks äriregistrist kustutatud) esitas Narva Linnakohtule hagi Evgeny Koltovskoy (kostja) ja Sergei Fjodorovi vastu. Narva Linnakohus rahuldas hagi
  18. novembri
  19. a tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt (tagaseljaotsuses Jevgeni Koltovski) ning S. Fjodorovilt solidaarselt hageja kasuks välja 13 871 Eesti krooni 36 senti ja riigilõivu 1050 Eesti krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  20. Kostja esitas
  21. aprillil 2019 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse ja
  22. juunil 2019 Narva Linnakohtu
  23. novembri
  24. a tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles palub tagaseljaotsus tühistada. Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on esitatud hilinenult, palub kostja ennistada teistmisavalduse esitamise tähtaja. Kostja palub peatada täitemenetlus täiteasjas nr 066/2012/2535 kuni asja lahendamiseni Riigikohtus. 2.
  25. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt ei olnud kostja
  26. a toimunud kohtumenetlusest teadlik ja sai sellest teada alles
  27. novembril 2018, mil sai kohtutäitur Andrei Krekilt (kohtutäitur) kätte täitmisteate ja koos sellega lahendi koopia. Kostja esitas
  28. novembril 2018 kohtutäiturile kaebuse ja
  29. jaanuaril 2019 Narva Linnakohtu otsuse peale kaja, kuid Viru Maakohus jättis
  30. aprilli
  31. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1023 kaja esitamise tähtaja ennistamata ja kaja rahuldamata. 2.
  32. Viru Maakohus tuvastas kaja lahendades, et pabertoimik Narva Linnakohtus toimunud tsiviilasja lahendamise kohta on hävitatud. Kostja viitab, et Riigikohus on
  33. detsembril 2018 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud määruse p-s 13 leidnud, et olukorras, kus ei ole võimalik kontrollida kostja väiteid, et talle ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt, on olemas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus. 2.
  34. Kostja ei tea, miks linnakohus avaldas kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui kostja on alates
  35. märtsist 1987 elanud kogu aeg ühel ja samal aadressil. Kohtuotsuses ei ole infot hagiavalduse kättetoimetamise kohta. 2.
  36. Vaidlusalune kohtuotsus jõustus
  37. aastal ehk ajal, mil toona kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (enne
  38. jaanuari 2006 kehtinud TsMS) kohaselt võinuks menetlusse kaasamata jäetud isik taotleda kohtuvea parandamist. Enne
  39. jaanuari 2006 kehtinud TsMS ei näinud kohtuvea parandamise taotluse esitamiseks ette mingisugust tähtaega ei otsuse jõustumisest ega selle kättesaamisest arvates. Riigikohus on leidnud, et kui TsMS § 702 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud teistmisavaldust soovitakse esitada enne
  40. jaanuari 2006 jõustunud kohtulahendite peale, ei ole avaldaja seotud TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud tähtaegadega (Riigikohtu
  41. detsembri
  42. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06, p 8). Teistmisavaldus on esitatud järelikult tähtaegselt. 2.
  43. Tähtaja ennistamise üle otsustamisel palub kostja arvesse võtta, et ta on eakas ja õigusvaldkonda mittetundev inimene, kes eesti keelt ei valda. Kostja oskas kohtutäiturile esitada kaebuse, pidades seda õigeks õiguskaitsevahendiks. Alles kohtutäiturilt vastuse saamisel
  44. detsembril 2018 sai kostja aru, et kaebus ei olnud õige õiguskaitsevahend.
  45. jaanuaril 2019 esitas kostja Viru Maakohtule kaja ja sai kaja rahuldamata jätmise määruse kätte
  46. aprillil
  48. aprillil 2019 esitas kostja teistmisavalduse koos menetlusabi taotlusega. Teistmisavaldus on esitatud kahekuulist tähtaega järgides, kui arvestada aega, mil asi ei ole olnud kohtutäituri ega maakohtu menetluses. 2

(4)2-569/2000
  1. Hageja eriõigusjärglane Modular OÜ vaidles teistmisavaldusele vastu. Hageja arvates ei saa eeldada, et Narva Linnakohus rikkus kostja kohtusse kutsumisel seadust. Hageja hinnangul ei ole TsMS § 704 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumise tõttu võimalik teistmisavaldust menetleda, nimetatud tähtaeg ei ole ennistatav. Avaldust pole võimalik rahuldada, kuna nii tekiks olukord, kus ühe kostja suhtes (S. Fjodorov) jääks tagaseljaotsus kehtima, aga teise kostja (teistmisavalduse esitaja) suhtes saadetaks asi uueks läbivaatamiseks.
  2. Riigikohus peatas
  3. augusti
  4. a määrusega täitemenetluse asjas nr 066/2012/2535 kuni teistmismenetluses lahendi tegemiseni Riigikohtus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Narva Linnakohtu
  6. novembri
  7. a tagaseljaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 13 871 Eesti krooni ja 36 senti võlgnevuse katteks ning 1050 Eesti krooni riigilõivu. Kuivõrd Narva Linnakohut eraldiseisva kohtuasutusena enam ei eksisteeri, tuleb asi saata hagimenetluses läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Praegune lahend ei mõjuta Narva Linnakohtu
  8. novembri
  9. a tagaseljaotsuse kehtivust osas, millega AS-i Eesti Maapank kasuks mõisteti S. Fjodorovilt välja 13 871 Eesti krooni ja 36 senti võlgnevuse katteks ning 1050 Eesti krooni riigilõivu.
  10. Kostja on teistmise alusena tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 2, kuivõrd teda ei olnud toimunud menetlusest seaduse kohaselt teavitatud. Kostja taotleb aga sellise kohtulahendi teistmist, mis on jõustunud üle kümne aasta tagasi. Narva Linnakohtu
  11. novembri
  12. a tagaseljaotsuses (tl 102) on märgitud, et kostjad võivad esitada linnakohtule kaja 20 päeva jooksul linnakohtu otsuse resolutiivosa avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Enne
  13. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 241 lg 4 teise lause kohaselt, kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, jõustub tagaseljaotsus pärast 20-päevase kaja esitamise tähtaja möödumist, kui kaja ei esitatud. Seega jõustus linnakohtu otsus üle kümne aasta tagasi, enne
  14. jaanuari 2006 kehtinud TsMS-i kehtivusajal.
  15. TsMS § 704 lg 3 teise lause kohaselt ei või teistmisavaldust mh põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud, esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat. Riigikohus on
  16. detsembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06 tehtud määruse p-s 8 käsitlenud enne
  17. jaanuari 2006 tehtud ja jõustunud kohtulahendite teistmise tähtaegu. Riigikohus leidis nimetatud lahendis, et kui teistmisavaldus põhineb enne
  18. jaanuari 2006 kehtinud TsMS §-s 372 sätestatud kohtuveal (nt kui isikut ei kaasatud kohtumenetlusse), siis tähendaks TsMS § 704 tähtaegade kohaldamine õiguse tagasiulatuvat kohaldamist ning avaldaja ei ole seotud TsMS § 704 lg 1 tähtaegadega, kuna enne
  19. jaanuari 2006 kehtinud TsMS ei näinud ette kohtuvea parandamise avalduse esitamise tähtaegu. Ka praegu põhineb teistmisavaldus nn kohtuveal. Seega järgib kolleegium varasemat seisukohta ning ei kohalda TsMS § 704 lg 1 ja lg 3 teise lause tähtaegasid. Seetõttu on teistmisavaldus esitatud tähtaegselt ning kolleegiumil ei ole vaja analüüsida kostja esitatud tähtaja ennistamise taotlust. Kolleegium märgib lisaks, et TsMS § 704 tähtajad on menetlustähtaegadena mõjuval põhjusel ennistatavad.
  20. Viru Maakohus on
  21. aprilli
  22. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-1023 tuvastanud, et pabertoimik Narva Linnakohtus toimunud tsiviilasja nr 2-569/2000 lahendamise kohta on hävitatud. 3
(4)2-569/2000 Riigikohus on
  1. detsembril 2018 tsiviilasjas nr 2-10-55382/40 tehtud määruse p-s 13 esmalt nentinud, et nimetatud tsiviilasjas on pabertoimik hävitatud ning ka kohtulahendite infosüsteemist (KIS) ei nähtu infot menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Seejärel on Riigikohus teinud järelduse, et kui ei ole võimalik kontrollida kostja väidete õigsust talle menetlusest teatamata jätmise kohta, siis tuleb leida, et esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus. Kolleegium nõustub selle järeldusega pabertoimiku hävitamise tagajärgede kohta. Kuna ka praeguses asjas ei ole pabertoimiku hävitamise ning KIS-s andmete puudumise tõttu võimalik kontrollida kostja väiteid, et ta ei teadnud midagi kohtumenetlusest tsiviilasjas nr 2-569/2000, siis tuleb teistmisavaldus TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel rahuldada. Teistmisavalduse rahuldamist ei välista see, et Narva Linnakohtu tagaseljaotsus jääb jõustunuks S. Fjodorovi suhtes, kuid kostja suhtes alustatakse uuesti hagimenetlust. S. Fjodorov ja kostja olid Narva Linnakohtu tagaseljaotsuse kohaselt solidaarvõlgnikud. Tulenevalt TsMS § 207 lg-st 2 ja võlaõigusseaduse §-st 65 osalevad solidaarvõlgnikud menetluses iseseisvalt. Seega võib ka menetluse tulemus olla solidaarvõlgnike jaoks erinev (vt ka Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-15, p 9).
  4. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja Henn Koduvere esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub kostjale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest mõista riigieelarvest välja koos käibemaksuga 540 eurot. Kolleegium leiab, et kostja esindaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri
  5. juuli
  6. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (õigusabi osutamise ajal kehtinud redaktsioonis). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
  7. Riigikohtu
  8. augusti 2019 määrusega määratud täitemenetluse nr 066/2012/2535 peatamine tuleb teistmismenetluse lõppemisel tühistada. Kohtutäituril tuleb kostja vastu Narva Linnakohtu
  9. novembri
  10. a tagaseljaotsuse alusel alustatud täitemenetlus nimetatud lahendi kui täitedokumendi praeguses määruses märgitud ulatuses tühistamise tõttu täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
  11. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse läbivaatamiseks Viru Maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
  12. Riigikohtu
  13. mai
  14. a määruse kohaselt vabastati kostja kautsjoni tasumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Kaupo Paal 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.