Obsah (8)

§ 423§ 168§ 138§ 144§ 175§ 174§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtujurist Ingrid Puurvee Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2750 Tsiviilasi Luminor Liising AS hagi Varu

) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on Luminor Liising AS hagi Varuimpex OÜ ja S F vastu võlgnevuse nõudes. Kostja 2 taotlusel viidi läbi käekirjaekspertiis tuvastamaks asjaolu, kas käenduslepingutel nr 201322666 ja 201322661 olevad allkirjad on kirjutatud kostja 2 poolt. Vastavalt 21.08.2019 ekspertiisiaktis nr 19E-DK0050 märgitule ei ole nimetatud allkirjad tõenäoliselt kirjutatud kostja 2 poolt. Eeltoodust tulenevalt loobus hageja hagist kostja 2 vastu. Juhindudes

§ 423

lg 2 p-st 2, jätab kohus Luminor Liising AS hagi S F vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks läbivaatamata.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja 2 ei ole hageja nõudeid rahuldanud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja 2 ei ole käibemaksukohustuslane ja seega lisandub õigusabikulude hüvitamisel käibemaks. Kostja 2 kinnitab vastavalt

§ 176lg 5, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.

Kostja 2 esindaja õigusabi tunnitasu oli 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja 2 taotleb menetluskulude väljamõistmist tunnihinnaga 180 eurot (sh käibemaks). Kohus märgib, et Riigikohtu seisukoht on muuhulgas olnud, et iseenesest võib tunnihind olla ka suurem kui 120 eurot (või ka väiksem), olenevalt konkreetse kohtuasja asjaoludest, näiteks keerukus. Antud juhul ei ole tegemist tavapärasest keerukama tsiviilasjaga. Seega peab kohus mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (sh. käibemaks). Menetluses on kostja 2 esindaja osutanud õigusabi kokku 20,9 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud tundide arv mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et kohus peab mõistlikuks 2 tunnitasu 120 eurot/h, siis kokku on õigusabikulu maakohtu menetluses 120x20,9=2508 eurot (sh käibemaks). Täiendavalt on kostja 2 tasunud ekspertiisitasu 282 eurot. Seega tuleb hagejal kostjale 2 tasuda 2508 + 282 = 2790 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 3