← Eesti

2-19-8647/5

Obsah (15)§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 136§ 203§ 176§ 205§ 208§ 33§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Kohtujurist Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8647 Tsiviilas

§ 209

lg 2); esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1). MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu registriosakond esitas 06.06.2019 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtule puudutatud isiku dokumendid, et algatada menetlus äriseadustiku (

) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isiku netovara ei vasta

§-s 176 sätestatud nõuetele. 2. Kohus algatas menetluse 27.08.2019 kohtumäärusega, millega nõudis 14 päeva jooksul puudutatud isikult kirjaliku seisukoha esitamist sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus kohustas puudutatud isikut muu hulgas leidma likvideerija 2

(5)2-19-8647 kandidaat ning esitama likvideerija kirjalik nõusolek likvideerimise läbiviimiseks või tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele.
  1. Puudutatud isiku seaduslik esindaja ja osanik M K esitas 17.09.2019 puudutatud isiku nimel kohtule kirjaliku arvamuse, milles taotles likvideerimise läbiviimist. M K andis enda nõusoleku likvideerija ülesannete täitmiseks ning kinnitas, et ei soovi saada selle eest tasu. Likvideerimisega seotud kulud kaetakse puudutatud isiku arvelt. Puudutatud isiku teine seaduslik esindaja ja osanik T K teatas 20.10.2019 kohtule, et toetab M Ki likvideerijaks määramist.
  2. M K avaldas kirjalikul ärakuulamisel kohtule, et tema suhtes ei ole rakendatud tegutsemis, ettevõtlus- või ärikeeldu ning ta on teadlik likvideerijaks määramisega kaasnevatest õigustest, kohustustest ja vastutusest. Likvideerija kandidaat on omandamas bakalaureusekraadi majandusteaduses, mille käigus on omandanud ka õigusteadmiseid Tartu Ülikooli Õigusinstituudis. Kohtu nõudel selgitas M K, millistel kaalutlustel on tema poolt juhitaval teisel äriühingul esitamata majandusaasta aruanded. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
  4. Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab et puudutatud isik tuleb sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. 7.

§ 136järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 2 500 eurot.

Kooskõlas

§-ga 176 peavad osanikud võtma vastu ühe samas paragrahvis nimetatud otsustest, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

§ 203

lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.

§ 203lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel.

8. Äriregistri pidaja on teavitanud puudutatud isiku juhatust osaühingu netovara mittevastavusest

§ 176

nõuetele ning andnud 21.07.2016 ja 01.08.2018 määrusega tähtaegu esitamaks registripidajale otsust abinõude tarvitusele võtmise kohta. 01.08.2018 määrusega andis registripidaja puudutatud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 6 kuud alates määruse tegemisest. Tähtaja jooksul puudutatud isik puuduseid ei kõrvaldanud. Registripidaja on teostanud kontrolli kõigi esitatud (2004.–

  1. a) majandusaasta aruannete üle ja teinud kindlaks, et netovara puudused ilmnevad alates
  2. a majandusaasta aruandest. Viimati registripidajale esitatud,
  3. a aruandes on omakapitali summa 30.09.2017 seisuga 218 eurot. See annab alust arvata, et puudutatud isiku omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kontrollis 24.10.2019 äriregistrit. Puudutatud isik ei ole ka äriregistrile esitanud dokumente sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamise kohta. Kohtu hinnangul on tegemist mittetegutseva ühinguga, mis tuleb kohtumääruse alusel sundlõpetada ja likvideerida. Sellist järelmit on toetanud ka puudutatud isiku osanikud. 3

(5)2-19-8647 9.

§ 205

sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus määrab likvideerijaks puudutatud isiku osaniku ja senise juhatuse liikme M Ki, kes on andnud enda likvideerijaks määramiseks nõusoleku (TsMS § 603 lg 3). Kohtu hinnangul on osaühingu juhatuse liige eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama ja vastab TsMS § 603 lg 1 sätestatud nõuetele. Samuti ei kaasne tema likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid M Ki likvideerijaks nimetamise. 10. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kohus ei nõua likvideerimiskulude ja tasu katteks ettemaksu, kuna likvideerija on kinnitanud, et ei nõua likvideerijaks määramisel korral likvideerijakulusid ja tasu. 11. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

§-s 209 –

  1. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
  2. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
  3. Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
  4. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. 4

(5)2-19-8647 15. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (

§ 208

lg 2).

§ 33lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Ts

MS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas

§ 204

lg-ga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel. 16. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse määratud likvideerija (TsMS § 606 lg 2 koostoimes § 629 lg-ga 5 ja § 660 lg-ga 1). / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.