← Eesti

2-18-135232/5

Obsah (11)§ 62§ 444§ 3141§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 4842§ 4881§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2019 a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-135

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Hageja esitas 23.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1 212,81 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 09.01.2019 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.05.2019 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja esitas 22.05.2019 vastuväite hageja nõudele, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 30.05.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas tähtaegselt 03.07.2019 hagi, mille Harju Maakohus võttis 09.07.2019 määrusega menetlusse.
  2. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel teostas hageja kostjale kaevetöid xxx ja xxx Tallinnas. Kostja on töö vastu võtnud, kuid on jätnud hagejale tasumata arved nr 10-0618 ja nr 02-
  3. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 1 174,80 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot, viivist 87,63 eurot (arve nr 10-0618 periood 26.06.2018-03.07.2019 ja arve nr 02-0818 periood 18.08.2018-03.07.2019) ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 550 eurot (riigilõiv 200 eurot, lepingulise esindaja kulu 330 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 2
  4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte

§ 3141

lg 3 p 2 alusel aadressile xxx (kiri saadetud välja 10.07.2019 ning loetakse kättetoimetatuks 16.07.2019). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (05.08.2019) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud 4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

5.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud kostja.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 530 eurot (200 eurot riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu 330 eurot), välja mõista.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

6.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul ei ole kohus teinud maksekäsku ega lõpetanud menetlust

§ 4881alusel.

Seetõttu ei mõista kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot) kostjalt hageja kasuks välja. 7.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.