RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 184 lg 2 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 14.

märtsi

1. a otsus Roman Fedortšenko-Jungi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar
2. oktoober 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. jaanuari
5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a otsus osas, millega: 1.
8. Roman Fedortšenko-Jung mõisteti süüdi ja teda karistati

§ 184lg 2 p 2 järgi; 1.2.

Roman Fedortšenko-Jungile mõisteti

§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristused; 1.3.

mõistetud karistusest arvati

§ 68lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg; 1.4.

Roman Fedortšenko-Jungilt mõisteti välja määratud kaitsja tasu 2220 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulu kogusummas 168 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 95 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot, mootorsõiduki BMW 730D (510 BJX) hoiukohta teisaldamise kulu 34,80 eurot ja sundraha 1350 eurot; 1.5. Roman Fedortšenko-Jungi juurest 23. juunil 2016 läbivaatuse käigus leitud esemed (kilepakend, oranži värvi teibitükk ja kaks Minigripi kilekotti) konfiskeeriti

§ 83lg 1 alusel ja määrati Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
2. mõista Roman Fedortšenko-Jung

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks; 1-17-8179 2.2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Roman Fedortšenko-Jungile

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud kaheaastast vangistust ühe kolmandiku võrra, s.o pikkuseni 1 aasta ja 4 kuud vangistust; 2.3.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 9.

juuni 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat, 7 kuud ja 29 päeva vangistust; 2.4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta, 8 kuud ja 6 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 23 päeva vangistust; 2.

1. mõista Roman Fedortšenko-Jungilt välja sundraha 810 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 1110 eurot; 2.
2. jätta määratud kaitsja tasu 1110 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulu kogusummas 168 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 95 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot ja mootorsõiduki BMW 730D (510 BJX) hoiukohta teisaldamise kulu 34,80 eurot riigi kanda; 2.
3. narkootilist ainet N-etüülheksedrooni sisaldav pulber, mis asub EKEI keemiaosakonnas, konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 2.
4. tagastada Roman Fedortšenko-Jungilt
5. juunil 2016 läbivaatuse käigus ära võetud esemed (kilepakend, oranži värvi teibitükk ja kaks Minigripi kilekotti) süüdistatavale.
6. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
7. Kassatsioon rahuldada.
8. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo Roman Fedortšenko-Jungile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Roman Fedortšenko-Jung anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et olles Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega karistatud

§ 184lg 1 järgi, käitles ta uuesti ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet.

Süüdistatav omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata asjaoludel 42,42 grammi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning ainerühmade VI nimekirja katinoonide rühma kuuluvat narkootilist ainet N-etüülheksedrooni sisaldavat pulbrit. Süüdistatav hoidis seda enda juures kuni 23. juunini 2016, mil politseinikud selle leidsid ja ära võtsid. Lisaks süüdistati R. Fedortšenko-Jungi

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, kuid süüdistuse selles osas kassatsioonimenetlust ei toimu.

1. Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega tunnistati R. Fedortšenko-Jung süüdi ja teda karistati

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel kaheaastase vangistusega ning § 184 lg 2 p 2 järgi neljaaastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, 2

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus R.

Fedortšenko-Jungile mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 3 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat, 7 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.

Fedortšenko-Jungi kahtlustatavana kinnipidamine (8 päeva) ja vahi all viibimine (1 aasta, 7 kuud ja 27 päeva) ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat, 11 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 ja 5 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh allub kuue kuu jooksul elektroonilisele valvele. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja, vaidlustades otsust osas, milles kohus mõistis R. Fedortšenko-Jungi süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Apellantide hinnangul ei ole tõendatud, et R. Fedortšenko-Jung käitles ainet suures koguses. Samuti ei ole ümber lükatud väide, et süüdistatav ei teadnud, et tegemist on narkootilise ainega.

1. Tallinna Ringkonnakohus tegi
2. märtsil 2019 otsuse, millega tühistas maakohtu otsuse R. Fedortšenko-Jungi eelvangistuses viibitud aja ja talle mõistetud lõpliku karistuse osas. Ringkonnakohus arvestas eelvangistuses viibitud ajaks 1 aasta, 8 kuud ja 6 päeva ning mõistis R. Fedortšenko-Jungile lõplikuks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. 4.
3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 1 ja § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud ja nende hulka kuuluvad nii NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud ained kui ka seal ära näidatud ainete rühmadesse kuuluvad ained. 4.
4. Tõendatud on, et süüdistatav käitles narkootilist ainet suures koguses. Maakohus tugines suure koguse tuvastamisel süüdistatava ütlustele, mille kohaselt oli omandatud pulbrilise aine manustamise juhendis kirjas, et üks doos võrdub ühe grammi ainega. Sellest tegi kohus põhjendatud järelduse, et leitud 42,42 grammist pulbrist piisanuks narkojoobe tekitamiseks umbes 42 keskmisele inimesele. Samuti tugines maakohus narkootilise aine ekspertiisi aktile, millega tuvastati, et leitud roosakas pulber sisaldas N-etüülheksedrooni, ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile, mille kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 150–700 milligrammist puhtast ainest. Süüdistatava etteheide, et ekspertiisi käigus pole pulbris sisaldunud puhta aine kogust kindlaks tehtud, maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Samuti ei anna selleks alust süüdistatava väide, et temale andis üks gramm pulbrit vaid energiat ega tekitanud joovet. 4.
5. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et juba internetipoe leheküljel avaldatud andmete põhjal pidas süüdistatav aine omandamisel vähemalt võimalikuks, et tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega, mille käitlemine on ebaseaduslik. Kaitsja ega süüdistatav ei esitanud tõendeid selle kohta, et aine omandamine toimus enne
6. maid 2016, mil see keelatud ainete nimekirja lisati. Aine pakendamine autovelgede puhastusainena, st selle tegeliku olemuse ja otstarbe varjamine, näitab samuti, et süüdistatav möönis selle käitlemise keelatust. Järelikult käitles süüdistatav narkootilist ainet vähemalt kaudse tahtlusega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja. Kassatsioonis taotletakse otsuse tühistamist osas, milles apellatsioonikohus jättis muutmata maakohtu otsuse R. Fedortšenko3

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Kassaator palub Riigikohtul saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt mõista süüdistatav selles osas õigeks. Õigeksmõistva otsuse tegemisel palub kaitsja jätta maakohtu otsusega süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud osaliselt riigi kanda. 5.

1. Tõendamata on, et süüdistatav käitles ainet suures koguses. Puuduvad tõendid selle kohta, milline oli puhta aine kogus. Kohtud lähtusid suure koguse tuvastamisel üksnes süüdistatava ütlustest, mille kohaselt oli aine manustamise infos kirjas, et üks gramm ainet võrdub ühe doosiga. Isiku süüditunnistamine vaid tema enda ütluste alusel olukorras, kus ta oma süüd eitab, on põhjendamatu. Kohtud ei ole arvestanud süüdistatava selgitust, et üks doos pidi andma üksnes energiat ja parandama enesetunnet, mitte tekitama narkojoobe. 5.
2. R. Fedortšenko-Jungi väited, et ta ei teadnud sellest, et aine oli kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, ja tal ei olnud võimalik sellest ka teada saada, ei ole ümber lükatud. Süüdistatav kontrollis omandatava aine kuulumist keelatud ainete nimekirjadesse. N-etüülheksedroon ei olnud aprillis 2016 veel üheski nimekirjas. Ainet tellides ja tarvitades tegutses süüdistatav kindla teadmisega, et see ei ole Eestis keelatud. Seetõttu ei saa rääkida kaudsest tahtlusest. Kriminaalhoolduse raames kontrolliti sageli R. Fedortšenko-Jungi narkootikumide tarvitamist, kuid testid olid negatiivsed. Ka sellest järeldas süüdistatav, et ta ei teinud midagi keelatut.
3. Prokuratuur esitas kassatsioonile vastuse, milles nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega ja palub jätta kaitsja kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kriminaalkolleegium käsitleb kõigepealt R. Fedortšenko-Jungile esitatud süüdistuse sisu (I), peatub narkootilise või psühhotroopse aine suure koguse tuvastamisel (II) ja annab hinnangu süüteokoosseisu subjektiivsele küljele (III). Viimaks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks (IV). I
5. Vaidlust ei ole selles, et R. Fedortšenko-Jung omandas enne
6. juunit 2016 täpselt tuvastamata ajal ja asjaoludel 42,42 grammi N-etüülheksedrooni sisaldavat pulbrit. NPALS § 2 p 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama seaduse § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained [kolleegiumi rõhutus] ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Seadust täiendati
7. aprillil 2016 (jõustus
8. mail 2016) rõhutatud osaga, et kiiresti ja mõjusalt reageerida uute psühhoaktiivsete ainete levikule Eestis. Kui seni toimus uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja Ravimiameti ettepanekul üksikute ainete kaupa, siis seaduse muutmisega loodi alus uute ainete nimekirja lisamiseks psühhoaktiivsete ainete rühmade kaupa (ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained kuuluvad ühte rühma; vt lähemalt seletuskirja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE, Riigikogu XIII koosseis) juurde, lk 3-4). Samuti täiendati seadust § 4 lg-ga 52, mille kohaselt kohaldatakse VI nimekirja kuuluvate ainete rühmadele I nimekirjas loetletud ainetele kehtestatud piiranguid. N-etüülheksedroon kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja katinoonide rühma ja on ainerühmana nimekirja lisatud
9. mail 2016 (jõustunud
10. mail 2016). Seega on N-etüülheksedrooni kui katinoonide ainerühma kuuluva aine käitlemine alates
11. maist 2016 keelatud. 4

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p 23).
3. Kõnealuses kriminaalasjas ei näe kolleegium aga põhjust käideldud puhta aine koguse tuvastamise nõudest irduda. Seda põhjusel, et narkootiline aine saadi R. Fedortšenko-Jungilt kätte. Seega ei olnud erinevalt eelmises punktis viidatud kohtuasjadest tegemist olukorraga, kus keelatud aine kontsentratsiooniastet oleks olnud võimatu kindlaks teha. Sellise võimatusena ei ole käsitatav riigi võimekuse puudumine ekspertiisiks esitatud ainet analüüsida ja ekspertiisimääruses püstitatud küsimustele vastata. Järelikult puudub ka alus nentida süüdistatava teos

§ 184lg 2 p 2 objektiivse koosseisu realiseeritust.

III 15. Maa- ja ringkonnakohus leidsid üksmeelselt, et R. Fedortšenko-Jung käitles narkootilist ainet suures koguses kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtlus peab hõlmama kõiki objektiivse koosseisu tunnuseid. Järelikult pidid kohtud kaudse tahtluse jaatamiseks tuvastama, et süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet NPALS § 2 p 1 tähenduses.

1. Maakohus tugines kaudse tahtluse jaatamisel muu hulgas süüdistatava kohtus antud ütlustele, milles ta ise nimetas korduvalt kõnealust ainet narkootiliseks. Süüdistatav kirjeldas, et veebilehel, kust ta ainet tellis, oli üleval kirjeldus selle kohta, kas tegemist on kerge või raske narkootikumiga. Tellitud aine saabus pakendatuna veljepuhastusvahendina, mis samuti näitab, et selle tegelikku olemust püüti varjata, ning järelikult pidi süüdistatav taipama, et tegemist on keelatud ainega. Apellatsioonikohus soostus maakohtu järeldustega neid oluliselt täiendamata. Ringkonnakohus märkis, et süüdistatav oli teadlik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ajas muutumisest. Asjaolu, et ta ei pidanud aine valdamise ajal vajalikuks nimekirja kontrollida, ei sea kahtluse alla kaudse tahtluse olemasolu.
2. Kolleegiumi hinnangul ilmneb kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest üksnes süüdistatava väidetav soov tellida narkootilise mõjuga ainet ja kasutada seejuures ära olukorda, kus õiguskord ei ole veel suutnud n-ö turusituatsioonile reageerida. Sellest ei saa aga järeldada isiku tahtlust panna toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Süüdistatava sõnul kontrollis ta enne N-etüülheksedrooni tellimist selle kuulumist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja veendus, et ainet sinna lisatud ei ole. Tuvastatud asjaoludel pidanuks kohtud kontrollima, kas süüdistatav võis ainet alates 14. maist 2016 enda valduses hoides olla koosseisueksimuses

§ 17järgi.

Viidatud sätte kohaselt ei pane isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, tegu toime tahtlikult. 18. Kriminaalasjas kogutud tõendid võimaldavad väita, et süüdistatav lähtus ainet käideldes ekslikust teadmisest, et tegemist ei olnud narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud, mitte aga järeldada, et ta pidi süüteokoosseisule vastavat asjaolu teadma. Koosseisueksimus välistab vastutuse 6

§ 184

lg 2 p 2 järgi on aga karistatav üksnes tahtlik tegu ja järelikult on süüdistatava vastutus ka subjektiivse koosseisu tasandil välistatud. IV 19. Eeltoodust tulenevalt on kohtud R. Fedortšenko-Jungi alusetult

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistanud ja teda karistanud.

Maa- ja ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja mõista süüdistatav narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises õigeks.

1. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seotud erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 1-15-9051/62, p 42).
4. Eelnevast lähtudes tuleb maakohtu otsus tühistada ka süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Maakohus mõistis süüdistatavalt riigi kasuks välja DNA-ekspertiiside kulu 1482 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulu 168 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 95 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot ja mootorsõiduki hoiukohta teisaldamise kulu 34,80 eurot.

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse menetlemisega on loetletud kuludest seotud narkootilise aine ekspertiisid, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiis, joobeseisundi tuvastamine ja mootorsõiduki hoiukohta teisaldamine. Järelikult tuleb need süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu jätta riigi kanda. 22. Lisaks mõistis maakohus süüdistatavalt riigi kasuks välja määratud kaitsja tasu 2220 eurot. Hinnates kaitsjate tehtud toiminguid ja nende eest määratud tasusid kohtueelses menetluses, ilmneb, et need on olnud võrdväärselt seotud nii süüdistatavale vargustes kui ka narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises esitatud kahtlustuse menetlemisega. Kriminaalasja kohtulik arutamine hõlmas lisaks narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele ka R. Fedortšenko-Jungile esitatud süüdistust üheteistkümnes varguses. Ehkki valdav osa süüdistusest puudutas varguseid, tuleb tähele panna, et nendes süüdistustes tunnistas süüdistatav end kohtumenetluse algusest peale süüdi. Vaidlus käis sisuliselt kahe tsiviilhagi põhjendatuse ja mõistetava karistuse üle. Järelikult puudutasid kaitsja vastuväited kohtus suuremas osas

§ 184lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust.

Eeltoodust lähtudes peab kolleegium põhjendatuks mõista süüdistatavalt välja pool määratud kaitsjale makstud tasust, s.o 1110 eurot. Ülejäänud osas jääb kaitsjatasu riigi kanda. 23. Kuna

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeksmõistmise tõttu jääb süüdistatav süüdi teise astme kuriteo toimepanemises, tuleb vähendada ka temalt välja mõistetud sundraha suurust. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. Kuna kuupalga alammääraks on alates 1. jaanuarist 2019 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 540 eurot, tuleb R. Fedortšenko-Jungilt sundrahana mõista välja 810 eurot. 7

§ 83

lg-te 4 ja 5 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ja isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Ehkki kolleegium leidis, et süüdistatav ei pannud narkootilist ainet vallates toime koosseisupärast tegu, oli käitlemine sellele vaatamata õigusvastane. Kuna süüdistataval ei ole luba kõnealuse aine omamiseks, tuleb see

§ 83lg-te 4 ja 5 alusel konfiskeerida.

NPALS § 7 lg 3 järgi jääb aine ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Seoses õigeksmõistva otsuse tegemisega tuleb muuta ka süüdistatavalt 23. juunil 2016 läbivaatuse käigus ära võetud esemete (Minigripi kilekotid, kilepakend ja teibitükk) suhtes võetavaid meetmeid. Kuna tegemist ei ole süüteo toimepanemise vahenditega, ei ole alust nende

§ 83lg 1 alusel konfiskeerimiseks ja pakendid tuleb Kr

MS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale tagastada.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Riigikohus mõistab R. Fedortšenko-Jungi

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab Riigikohus süüdistatavale

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud kaheaastast vangistust ühe kolmandiku võrra, s.o pikkuseni 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Sellele karistusele tuleb

§ 65lg 2 alusel liita Harju Maakohtu 9.

juuni 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva vangistust), mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat, 7 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg (1 aasta, 8 kuud ja 6 päeva) karistusaja hulka ja lugeda ärakantavaks karistuseks 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Kolleegium mõistab süüdistatavalt välja sundraha 810 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 1110 eurot. Ülejäänud menetluskulud kogusummas 1590,80 eurot jätab kohus riigi kanda. Riigikohus konfiskeerib

§ 83lg-te 4 ja 5 alusel narkootilist ainet N-etüülheksedrooni sisaldava pulbrilise aine ja tagastab aine pakendid Kr

MS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale. Muus osas, sh osas, milles maakohus jättis karistuse

§ 74

alusel täielikult täitmisele pööramata ja kohaldas süüdistatava suhtes

§-s 75 toodud kontrollnõudeid, jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada.

1. R. Fedortšenko-Jungi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 120 euro suuruses summas, sh käibemaks 20 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsuse analüüsiks ja kassatsiooni koostamiseks aega kaks tundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 1, 6 ning 10 ja § 6 lg 4 alusel tuleb taotlus rahuldada. Kuivõrd Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8