Obsah (5)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25. septembril 2019 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja a

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 520 eurot alates 05.06.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 93% ulatuses J P kanda ja 7% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
2. Mõista J Plt välja OK menetluskuluna riigilõiv kaheksakümmend kuus) eurot Incure OÜ kasuks 186 (ükssada
3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J Pl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (186 1 eurot) OK Incure OÜ-le viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja sõlmis 17.06.2017 xxx OÜ-ga (xxx) laenulepingu nr 3115776, millega laenuandja andis kostjale krediiti summas 1250 eurot. Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tegemata korrapäraseid laenu tagastamise makseid. Laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.03.2018 ning kuna võlgnevust ei tasutud, siis alates 14.03.2018 lõppes laenuleping erakorraliselt ning laenuandja loovutas nõude OK Incure OÜle 14.03.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 520 eurot, intressi 438,75 eurot, viivised 51,02 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ning viivise, mis ei ole hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (520 eurot) alates 05.06.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

§ 113lg -s 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited

1. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 13.08.2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
2. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lgst 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 17.06.2017 krediidikonto leping, mida tõendavad leping nr 3115776 ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenuleping öeldi üles alates 14.03.2018, kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Hagiavaldusest tuleneb, et inkassomenetluse raames on kostja teinud tagasimakseid kokku 730 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõlgnevuse katteks. Järelikult on kostja põhivõlg 520 eurot (1250-730).
2. Krediidikonto personaalsete tingimuste järgi on aastane intressimäär 45% ja krediidikulukuse määr 56,5%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
3. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu 2 kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 13.03.
4. Kostjal tuli perioodi 17.06.2017 kuni 13.03.2018 eest maksta 270 päeva eest intressi 416,10 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.
5. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulu hüvitist 50 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt reguleerib

§ 1132

. Sissenõudmiskulude hüvitamise näol on sisuliselt tegemist võlausaldajale tekkinud kahju hüvitamisega, mistõttu kohaldub lisaks nimetatud sättele üldine kahju hüvitamise regulatsioon. Võla sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmine eeldab toimingute tegemist võla sissenõudmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud seoses võla sissenõudmisega kulusid, siis jätab kohus sissenõudmiskulude hüvitise kostjalt välja mõistmata. 9.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates 15.03.2018 kuni 04.06.2019 võlalt 520 eurot summas 51,02 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 520 eurot, intressid 416,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 04.06.2019 summas 51,02 eurot, kokku 987,12 eurot ning alates 05.06.2019 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (520 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 93% ja hageja kanda 7% ulatuses.
3. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 186 eurot (so 200-st eurost*93%)
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
5. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3