4-19-4509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4509 (2317,19,000598) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungise

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Roman Rubinov, Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupp Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: A V-Lemps, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta A V-L kaebus Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Heleri Haiba 09.08.2019 üldmenetluse otsusele nr 2317,19,

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Heleri Haiba 09.08.2019 üldmenetluse otsus nr 2317,19,

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 300 (kolmsada) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1
4. CD-R plaat Saku Selveri turvakaamerate videosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 10.10.
5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 11.11.
6. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.11.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Heleri Haiba 09.08.2019 üldmenetluse otsusega nr 2317,19,000598 karistati A V-L KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot selles, et A V-Lemps 28.01.2019 kell 14.57 xxx võttis xxx kaupluse põrandalt N. Tile kuuluva kilekoti koos sularahaga summas 110 eurot, jättes sellest kaupluse töötajad teavitamata ning omastades ebaseaduslikult talle mittekuuluvat vara ning pöörates seda enda kasuks. Seega pani isik toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, tekitades N. Tile varalist kahju summas 110 eurot. Sellega pani menetlusalune isik toime KarS § 201 lg 1 tunnustega teo, pannes toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja ei nõustu uurija Heleri Haiba poolt esitatud süüdistuse § 201 lg 1 ja otsusega väärteoasjas nr 2317,19,
8. Kuna ei ole seaduserikkumist tahtlikult toime pannud ja sellest rahalist kasu saanud, on väärteoasjas nimetatud ajal küll viibinud antud kohas aga ei ole omastanud tahtlikult N. Tile kuuluvat raha nagu seda väidab uurija. Kuna uurija poolt läbiviidud ülekuulamine algas uurija poolt üleoleva hoiakuga, et oled süüdi ja kõik, ei soovinud antud uurijaga enam koostööd teha ega ka selgitusi jagada, kuna tema ütlused uurijat ei huvitanud. Uurija pole temalt küsinud, kas ta viibis antud kohas ja mis täpsemalt toimus vaid näitas videosalvestust ja ütles, et oled tuvastatud ja oled süüdi. Kuigi üritas selgitada, et mingit raha ta kuskilt kotist leidnud ei ole. Ei ole väitnud, et ta antud kohas ei ole viibinud ja et midagi ülesse pole korjanud, kui uurija oleks seda normaalselt küsitud, oleks ka selgitanud, et viibis antud ajal, antud kohas ja kassas kukkus rahakott maha, automaatselt eeldas et koos sellega kukkus mingi asi maha ja võttis selle ülesse ning pani taskusse, hiljem selgus, et tegu on prügiga (pisike kulunud kilekotike tšekkidega mis tundus olevat tavaline prügi) selle viskas prügikasti oma kodus. Kuni uurija juurde minekuni ei olnud teadlik, et on justkui midagi väärtuslikku ära visanud, seega ei ole teadlikult pannud mingit tahtlikku omastamist toime nagu väidab uurija Heleri Haiba. Igapäevase xxx külastajana on kursis seal olevast videovalvest ja loomulikult kasutas ka endale kuuluvat partnerkaarti kassas, miks peaks mingi tahtliku kuriteo seal üldse toime panema? Kahjuks ei saanud selgitusi varem jagada kuna need lihtsalt ei huvitanud uurijat. Kui uurija oleks viisakalt küsinud, oleks olukorda selgitanud. Palub tühistada otsus väärteoasjas nr 2317,19,000598 kuna ta ei ole süüdi. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et 28.01.2019 tegi oma igapäevaseid sisseoste antud kaupluses ja ei oska rohkem midagi kommenteerida, selles suhtes, et käitus tavapäraselt, maksis kassas kauba eest, kassas pillas rahakoti kogemata maha, siis märkas, et samal ajal oli nagu mingisugune nutsakas seal jala juures, arvas, et see kukkus 2 enda taskust, pani selle nutsaka endale taskusse. Ei oska öelda, et midagi valesti oleks teinud või midagi kriminaalset sellega korda saatnud, et oleks olnud tegu kellegi teise rahakoti või reaalselt rahatähega kui sellisega, siis oleks teine lugu olnud. Siis oleks võinud eeldada midagi muud aga kuna korjas oma rahakoti kõrvalt üles suvalise käkerdise, endal taskud kogu aeg tšekke täis ja igasugust sodi, ei oska nagu öelda, et oleks midagi valesti teinud. Ei ole rahalist kasu saanud, ei ole raha leidnud. Kodus vaatas korraks mingi aeg hiljem taskusse ja see oli selline nutsakas, kus paistis mingi paber sees olevat ja väike minigripi kilekoti laadne asi. Ei mäleta seda enam täpselt, tegi lahti, vaatas, et mingi paber on seal sees, viskas minema, eeldas, et mingid mõttetud tšekid. On igasugust sodi taskus, vanad taskurätid ja igasugust jama tekib, autot koristades ikka on, abikaasa hoiab mingisuguseid väikseid laste kummikesi või asjakesi nendes minigripp kilekottides, ei oska nagu kuidagi kommenteerida seda, et see midagi väga ebatavalist oleks. Tšekke ei vaadanud, ei süvenenud sellesse, tegi lahti, vaatas, tundus mingid värvilised tšekikesed olevat seal, viskas minema lihtsalt. Ei süvenenud rohkem, seal ei olnud mitte midagi rohkem tema jaoks väärtuslikku. Tegi koti lahti, vaatas, paber vaatas vastu, viskas minema, ei hakanud neid lahti rullima, ei pidanud vajalikuks, tegu on prahiga. Kilekoti suurust ei oska öelda, väike, tšekisuurune, tavaline väike, võib olla isegi väiksem. Tšekke kilekotis ei kanna aga üleüldiselt võib olla rahakotis, mitte rahakotis vaid eraldi minigripi kottides, aga taskutes on kogu aeg igasugust sodi, minigripp kilekott kui selline laialt kasutatav, abikaasa topib mingisuguseid laste tarbeid nendesse, need on igapäevases kasutuses kogu aeg, see ei ole nagu midagi ebatavalist. Arvas, et see kukkus taskust välja, rahakoti vahele ei topi neid, eeldas, et kuna see vedeles maas, siis see on temalt kukkunud, kuna võttis rahakoti taskust kassas. Ei oska öelda kui kaugel temast see kilekott oli, kaamerapildist vaatasid, ta oli võib-olla ostukäru juures, mingisugune pool meetrit äkki jalast, võib-olla oli ostukäru all enam-vähem kuskil. Täpselt ei mäleta seda, kas üles võttes pani taskusse või rahakotti või hoidis käes, aga kaamerapildist vaatasid, et see oli käes vist, pani mingil hetkel lihtsalt taskusse, maksis ära, tegi oma ostud ära ja siis arvatavasti pani taskusse, ei mäleta. Esmalt näidati videosalvestist, öeldi, et sa oled tuvastatud ja sa oled süüdi ja ongi kõik, ei olnud sellel teemal pikalt võimalik vestelda, kui öeldakse konkreetselt, et oled süüdi ja midagi ei huvita, siis ei ole ju rääkida midagi, mida seal vaielda. Kui kaebuses on märgitud, et pani koheselt taskusse, siis koheselt on suhteline aja mõiste, kas pani selle peale ostu sooritamist, kui oli maksnud kassas, taskusse või pani ta taskusse hetkeliselt üles korjates, ei oska seda öelda, ei mäleta seda, ei pidanud seda tähtsaks liigutuseks. Lihtne loogika, kui kukub midagi maha, võtab selle üles, võis jätta ta näppu, käib ka rahakott näpus võib-olla kuni autoni ja paneb ta seal pärast ostu sooritamist taskusse, võibolla paneb kohe, ei oska seda öelda. Poodi tuli autoga. Väga võimalik, et autol võis olla mingi reklaam. See kaubik kuulus ostu-müügilepinguga temale, selle kaubikuga on kõik korras. Loomulikult kasutas partnerkaarti. Kilekotis raha ei olnud, ei tuvastanud seda, et oleks olnud raha. Tunnistaja N T selgitas, et selle meesterahva nägu on tuttav, isiklikult ei tunne, võib olla kaupluses nägi teda. 28.01.2019 sõitis koos pojaga suvilasse, mis asub xxx kõrval ja sõitsid kauplusesse xxx. Seal tegid ostud, tasus nende eest kaardiga, aga sigarette iseteeninduskassas ei müüda. Seetõttu poeg läks autosse, tema läks tavalisse kassasse, et maksta sigarettide eest. Otsustas maksta sularahas, aga sularaha oli mitte rahakotis vaid kilekotis. Seal oli 160 eurot, 3 kupüüri 50-st ja üks 10-nene kupüür. Võttis sealt 50 eurot, et maksta sigarettide eest, tagasi antud raha pani rahakotti, aga kilekott, milles 110 eurot, arvas, et pani selle kilekoti endale käekotti ja lahkus. Vahepeal käis apteegis, siis sõitsid koos pojaga ära. Kui jõudsid suvilasse, siis kotist raha ei leidnud. Kohe pöördusid kauplusesse tagasi, küsis kassapidaja käest, kas keegi on raha tagastanud. Kassapidaja vastas, et ei. Pärast läks infoletti, kutsuti turvatöötaja, kes vaatas kaameratest, et raha korjati üles, turvamees ütles, et on vaja kirjutada avaldus politseisse, kirjutaski. Tagastusraha pani rahakotti, ei ole rääkinud uurijale tagastusrahast, rääkisid 110 eurost. Kilekotist võttis 50 eurot, aga 110 eurot ei puudutanud. Tšeki koos tagastusrahaga pani rahakotti, kilekotis oli üksnes raha, pabereid ei olnud. Kaamerast on seda kõike ka näha. Kilekott oli väike läbipaistev, sulguriga, kui 50 eurone kupüür kokku panna, siis sinna ka mahub, selle sees olid kokkupandud kaks 50st ja
9. Pealpool oli 50nene, 10 oli sees, kõigepealt 3 50, siis veel 50 ja siis 10-ne. Peale sularaha ei olnud kilekotis mitte midagi, ainult sularaha. Sularaha oli otsa saanud, see oli igaks juhuks, raha oli käekotis eraldi sahtlis, mis käib lukku, ei olnud rahakotis. Rahakoti vahel on mündid ja kaardid, tavaliselt maksab kaardiga. Kaduma läinud 110 eurot tagasi saanud ei ole. Kohtuistungil vaadati xxx turvakaamerate videosalvestist müügisaalist. Videolõik 28.01.2019 algab kell 14:55:25, millelt on näha, et tunnistaja N.T võtab sigaretiboksist viis pakki sigarette ja asetab kassalindile ning läheb kassasse maksma. Parema käe käsivarrel ripub käekott, paremas käes on ka rahakott ja pikk kassatšekk. Sigarettide eest maksmiseks otsib vasaku käega käekotist suletava kilekotikese, millest võtab parema käega ja rahakoti peal hoides välja sularaha, asetades selle kassiiri ees olevale letile sularahaaluse kõrvale ning võtab rahakupüüride vahelt välja ühe kupüüri, mille asetab sularahaalusele, teised rahatähed korjab kokku ja paneb kilekotikesse tagasi. Seejuures on näha, et pärast rahakupüüride väljavõtmist on kilekotike tühi. Kassast lahkudes võtab ta kilekotikese paremasse kätte, jättes selle käes oleva rahakoti ja kassatšeki alla. Kassast eemaldudes kukub kilekotike maha turvavärava ees oleva tõkke alla keskele ning liigub edasi kassast eemale. Seejärel tuleb kassa juurde tagasi maha unustatud sigarettide järele, astudes mööda mahakukkunud kilekotikesest, seda tähele panemata, hoides rahakotti ja kassatšekki endiselt käes. Kassalindi juures olles on mahakukkunud kilekotike tunnistaja selja taga. Võtnud sigaretid ja pannud need käekotti, lahkub tunnistaja N. T kaamera vaateväljast kell 14:56:32 ning kilekotike jääb kassa ette maha. Kell 14:57:33 tuleb kassa müügisaali poolse otsa juures oleva kaubastendi juurde meesterahvas ostukäruga ja hoiab vasakus käes rahakotti ning paremas käes mingit kaupa, liigub kassalindi otsa juurde ja vaatab kell 14:57:36 mahakukkunud kilekotikest. Seejärel ütleb midagi kassapidajale, jätab ostukäru kassalindi otsa juurde ning lahkub. Kell 14:57:51 tuleb meesterahvas tagasi, hoides rahakotti paremas käes ning tõmbab ostukäru esiotsast kinni hoides enda järel turvavärava poole ning kukutab enne kassapidajaga kohakuti jõudmist paremas käes oleva rahakoti maha. Kummardub rahakotti üles võtma, tõuseb üles ning olles veel natuke kummargil küünitab endast eemal oleva kilekotikese järele, võttes selle üles, hoides seda madalal kassapidaja vaateulatusest väljas ning jätab selle paremasse kätte. Seejärel hakkab vasaku käega ostukärust kaupa kassalindile asetama. Vahepeal vahetab kätt ning võtab rahakoti koos kilekotikesega vasakusse kätte ning asetab ülejäänud kauba kassalindile juba parema käega. Meesterahvas avab rahakoti ja hoiab seda avatuna, kell 14:58:41 kasutab meesterahvas partnerkaarti, asetab sularahaalusele taaratšekid ja saab vastu kassatšeki ja mündid. Mündid asetab rahakotti müntide sahtlisse ja kassatšeki samuti rahakotti. Seejärel võtab meesterahvas vasakus käes olnud rahakoti paremasse kätte ja paneb parema käega pükste tagataskusse, vasaku käega lükkab käru läbi turvaväravate, lükates käru pöidla ja nimetissõrmega, hoides teiste sõrmedega midagi peos. Kell 15:00:10 paneb meesterahvas vasakus käes olnud eseme pükste vasakusse küljetaskusse, laob lindilt kaubad tagasi kärusse ning väljub kaamera vaateväljast koos käruga kell 15:00:
10. Operaatorikeskuse andmete kohaselt on xxx kassas nr 4 kasutatud 28.01.2019 kell 14:59:36 A V-Lle väljastatud partnerkaarti ning esitatud on ka kaubaartiklite tšekk, mis ühtib kaubaartiklite poolest müügisaali turvakaamerast näha olevate meesterahva poolt tehtud ostudega. xxx välise turvakaamera salvestusest tehtud foto kohaselt lahkus kilekoti üles võtnud meesterahvas valge kaubikuga, millel oli kirje „xxx“. Kohtuvälisele menetlejale saadetud vastustest tulenevalt on xxx juhatuse liige seisukohal, et fotol kujutatud sõiduk ei kuulu enam xxx OÜle ja tegemist ei ole xxx OÜ töötajaga, kuid sõiduk võib olla xxx registreerimismärgiga xxx, mis on 18.01.2019 võõrandatud xxx ASle. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt on alates 23.01.2019 sõiduki registrijärgseks omanikuks xxx OÜ ning samast päevast xx xxx. Kasutatud sõiduki müügilepingute kohaselt on 18.01.2019 OÜ xxx müünud sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx xxx AS-le, kes omakorda on sama sõiduki 23.01.2019 müünud xxx OÜle. xxx OÜ esitatud müügilepingu kohaselt on sõiduk 31.01.2019 võõrandatud A V-Lle, kuid xxx OÜ esindaja andmete kohaselt oli sõiduk ostja valduses juba nädal varem. 4 Kohtuistungil kaebuse esitaja pidas võimalikuks, et ta sõitis vaidlusaluse autoga, millel võisid mingid kirjed peal olla, kuid leidis, et selle autoga on kõik korras, sõiduk kuulub temale. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kaebuse esitaja tundis ennast ära xxx müügisaali turvakaamera salvestiselt kui isiku, kes ostud sooritas, partnerkaarti kasutas ja maast kilekotikese üles võttis ning kinnitas kauplusest lahkumist valge kaubikuga, siis pelgalt kaebuse esitaja kinnitusega asjaolude tuvastamisel ei saa piirduda ning asjaolude esinemist tuleb tõendada ka muude tõenditega. Käesoleval juhul on kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega tuvastatud, et kaebuse esitaja viibis vaidlusalusel ajal xxx müügisaalis ja ostude tegemise ajal, enne ostude eest tasumist, võttis maast üles kilekotikese, mille sama videosalvestise ning tunnistaja N. T sõnade kohaselt pillas maha N. T. Põhiline kaebuses tõstatatud vaidlusküsimus on see, kas tunnistaja poolt kaotatud ja kaebuse esitaja poolt üles võetud kilekotikeses oli raha või kaebuse esitaja väidetud tšekid. Tunnistaja N. T ütluste kohaselt hoidis ta sularaha eraldi kilekotikeses käekoti sahtlis eraldi rahakotist. Müügisaali videosalvestiselt on näha, kuidas N. T hoiab kassasse minnes ja sigarette võttes rahakotti ja tšekki paremas kinnastatud käes ning kassas maksmiseks otsib käekotist välja kilekotikese, millest võtab üksteise sisse volditud paberlipikud, mille asetab sularaha aluse kõrvale, võtab nende paberlipikute vahelt ühe ja asetab sularahaalusele, korjates teised paberlipikud kokku ja asetades kotti, makstes ühe välja võetud paberlipikuga. Kuivõrd kassapidaja võtab selle paberlipiku vastu ja annab vastu vahetusraha, saab videosalvestisest nähtuvast N. Ti ja kassapidaja käitumisest järeldada, et tegemist oli sularahaga, millega maksti kauba eest. Seejuures kui N. T on paberlipikud kotist välja võtnud, oli kilekotike läbipaistev. Enne kassast lahkumist pani aga N. T teised paberlipikud kilekotikesse tagasi ning lahkudes pillas selle kilekotikese kassa juurde maha. Seega saab videosalvestisest üheselt järeldada, et kilekotikeses oli vaid sularaha, mida tunnistaja N. T ka korduvalt kohtuistungil kinnitas. Videosalvestiselt on üheselt näha ka seda, et kilekotike on maas samas kohas kuni hetkeni, mil selle kaebuse esitaja üles võtab. Seega ei ole vahepeal keegi seda kilekotikest puutunud ega kilekotikeses senist sisu mõne muu sisu vastu välja vahetanud. Seega ei saanud kaebuse esitaja pidada ülesvõetud kilekotikeses olevaid rahatähti suvalisteks tšekkideks, seda eiti veel olukorras, kus kilekotike oli läbipaistev, mis on üheselt näha ka videosalvestiselt kui N. T oli rahatähed kilekotikesest välja võtnud. Arvestades rahakupüüridele, s.h ka 50 eurosele rahakupüürile iseloomulikku värvust, ei saanud selle kilekotikese sisu pidada muuks kui vähemalt üheks 50ne euroseks rahatäheks. Kohtu arvates on seega kaebuse esitaja väide, et ta pidas kilekotikeses olevaid esemeid tšekkideks, ümber lükatud nii tunnistaja N. T ütluste kui ka videosalvestiselt nähtuga. Puutuvalt kaebuse esitaja väidetesse selle kohta, et ta arvas, et ta pillas ise kilekotikese rahakotti välja võttes maha, leiab kohus, et ka see väide on videosalvestisega ümber lükatud. Nimelt nähtub videosalvestiselt üheselt, et kaebuse esitaja käis kassa juures kahel korral ja mõlemal korral oli tal rahakott käes, mistõttu kassa läheduses ta rahakotti välja ei võtnud ja ta midagi maha pillata ei saanud. Seejuures nähtub videosalvestiselt sedagi, et esimene kord kassa lähedusse tulles ja ostukäru kassa juurde jättes märkas kaebuse esitaja eemal maas olevat kilekotikest ja vaatas seda korraks ning kui ta uuesti kassas juba ostudega tegelema hakkas, siis ei lükanud ta käru enda ees, vaid tõmbes enda järel, et kilekotikesele lähemale saada ja ta sai ilmselgelt juba aru, et kilekotikeses on sularaha, kuivõrd kilekotike oli läbipaistev ja sularaha olemasolu kilekotikeses üheselt arusaadav. Sellele viitab ka kaebuse esitaja videosalvestiselt nähtuv käitumine, kus selleks, et temast eemal olevat kilekotikest üles võtta, pidi ta kummarduma ja sirutuma, kuid põhjuseta ta seda teha ei saanud ning videolt on näha, kuidas kummardamisele põhjuse andmiseks laseb kaebuse esitaja maha kukkuda oma rahakotil, mis aga kukub tema lähedale maha ning ta peab ikkagi küünitama kilekotikese järele. Kuigi kaebuse esitaja väitis, et ta pani arvatavalt endale kuuluva prügi taskusse, nähtub videosalvestiselt, et kaebuse esitaja hoiab seda kilekotikest hoolega peos kuni hetkeni, mil ta hakkas ostusid kassalindilt ostukärusse panema. Selline objektiivne käitumine ja kannatanu selgitused, mis ei riimu videosalvestiselt nähtud kaebuse esitaja käitumisega viitab sellele, et hiljemalt ostukäruga teist korda kassa juurde jõudes sai kaebuse esitaja üheselt aru, et maas olevas kilekotikeses on 5 sularaha ja ta võttis selle üles, peitis seda kassapidaja eest ja varjas leitut peos ning pani pärast kassa läbimist lõpuks taskusse, lahkudes kauplusest. Tunnistaja N. Ti ütluste kohaselt oli maha kukkunud ja kaupluses kaotatud kilekotis sularaha kaks viiekümne eurost ja üks kümne eurone kupüür, s.t kokku 110 eurot sularaha. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega on üheselt tuvastatud, et kaebuse esitaja leidis N. Ti poolt kaotatud kilekotikese sularahaga ning võttis selle ära, millega sai kaebuse esitaja tegeliku võimu asja üle. Seejuures sai kaebuse esitaja üheselt aru, et tegemist on tema jaoks võõra asjaga, mille ta leidis kaupluse müügisaalist kassa juurest. Vastavalt AÕS § 98 lõikele 1 peab isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile kui asja väärtus ületab 50 eurot. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele antud asi üle anti, loetakse leidjaks. Käesoleval juhul loeb kohus tuvastatuks, et leitud sularaha oli 110 eurot, mis ületab AÕS § 98 lõikes 1 nimetatud summat, mistõttu pidanuks kaebuse esitaja hiljemalt kilekotikese sisuga tutvumise järgselt leiust teatama ja leitu üle andma kas politseile või kauplusele, käesoleval juhul xxx teenistujale. Kaebuse esitaja seda aga ei teinud, vaid jättis leitu endale. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil on selgunud, et menetlusalune isik on tema süüks pandud teo, omastamise toime pannud. On tõendatud, et isik sai enda valdusesse võõra kilekoti rahaga, mida omakorda pööras enda kasuks. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale kuuluvaks. Kui menetlusalune isik väidetavalt oli kodus ja vaatas kilekoti üle, mille tulemusel selgus, et selles on tšekid, mis ei ole temaga kuidagi seotud, tema otsustas need ära visata, mitte ta ei viinud neid tagasi. Sest ostutšekid kui tehingut kinnitavad dokumendid võivad ka tähtsust omada. Inimene otsustas need ära visata. Menetlusaluse isiku käitumine oli jäädvustatud turvasalvestuse abil, kus on näha, et isik märkas põrandal vedelevat kilekotti ning tulles kassa juurde, meelega kukutas oma rahakoti lähedale ning korjas maas vedelenud kilekoti koos sularahaga üles. Menetlusalune isik väitis, et ta arvas, et kilekott võis välja kukkuda tema taskust, kuigi video pealt on näha, et kui inimene tuli kassa juurde, siis rahakott oli temal käes ja taskust ta ei võtnud midagi. Kohtuväline menetleja leiab, et tegu on aset leidnud, otsus jätta jõusse. Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused, vaadanud videosalvestist ja kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevalt seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või 6 anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse kaebuse esitajale KarS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo toimepanemist selles, et isik võttis xxx kaupluse põrendalt N. Tile kuuluva kilekoti koos sularahaga summas 110 eurot, jättes sellest kaupluse töötajad teavitamata ning omastades ebaseaduslikult talle mittekuuluvat vara ning pöörates seda enda kasuks, millega isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku vara vastu, tekitades N. Tile varalist kahju summas 110 eurot, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Seega süüdistatakse kaebuse esitajat omastamises, kuid kuivõrd asja väärtus ei ületanud kahtekümmend miinimumpäevamäära, siis on tegu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus taolise karistusõigusliku hinnanguga ei nõustu. Väärteootsuses KarS § 218 lg 1 järgi süüks arvatud viiteline norm KarS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Kuivõrd väärteootsuses ei süüdistatata kaebuse esitajat temale usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikus enda kasuks pööramises, tuleb tuvastada, kas tema käitumist saab hinnata valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisena. Käesoleval juhul kaotas N. T kilekotikese sularahaga kaupluse müügisaalis, mistõttu peab KarS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo objektiivse külje määratlemiseks olema tuvastatud, et kaotatud asi oli kaebuse esitaja valduses. Kohus leiab, et kaupluse müügisaalis asuv kaotatud asi ei muutu valdusetuks asjaks ega saa olla ka müügisaalis viibivate isikute valduses, kuivõrd neil puudub tegelik võim asja üle ja ka soov seda võimu teostada. Kui isik kaotab avalikus kohas, milleks on ka kaupluse müügisaal, temale kuuluva asja, siis väljub see asi küll asja kaotanud isiku valdussfäärist kuna ta ei tea asja asukohta, kuid valdus läheb sel juhul üle kaupluse valdussfääri, kes teostab kaupluses olevate asjade üle faktilist võimu oma töötajate kaudu. Seega kaupluse valdussfäärist asja ära võttes murrab asja ära võtja senise valdaja valduse ja kehtestab sellega uue valduse ilma senise valdaja nõusolekuta. Kuivõrd kaebuse esitaja mitte ainult ei pannud maast võetud võõrast vallasasja oma taskusse, vaid ka väljus võõra vallasajaga kauplusest, jättes võõra vallasasja endale ja asja omaniku asjast kestvalt ilma, pöörates ära võetud asja oma vara hulka, pani kaebuse esitaja toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t KarS § 199 lg 1 tunnustega teo. Arvestades kaebuse esitaja objektiivset käitumist ja ülapool toodud motiive on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja, võttes ära võõrast vallasasja, teadis, et tegemist on vallasajaga, mis on tema jaoks võõras, see on kaupluse valdussfääris ja seda omastades tegutses kaebuse esitaja kavatsetusega, s.o eesmärgipäraselt. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on väärteo kvalifitseerimise alussättena, e. viitelise normina KarS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo tunnustele viidates rikkumud materiaalõiguse norme, kohaldades sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Samas on tegemist olukorraga, kus kohtuväline menetleja on kaebuse esitajat karistanud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, kuivõrd asja väärtus ei ületanud kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.t ka KarS § 199 lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo toimepanemisel oleks tegu karistatav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, kuivõrd asja väärtus ei muutu. Seetõttu ei ole kohtu arvates materiaalõiguse ebaõige kohaldamine selline, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Seejuures ei väljuks kohus süüteo kvalifitseerimise aluseks oleva rikutud normi ümber kvalifitseerimisel ka väärteoprotokolli piiridest, kuivõrd ka KarS § 199 lg 1 sätestatud normile viidates oleks tegemist varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 mõttes. Sellise ümberkvalifitseerimisega kohus ei raskenda ka kaebuse esitaja olukorda, kuivõrd süüteo kvalifikatsiooni alusnormi ümberkvalifitseerides ei karistataks kaebuse esitajat raskema teo eest kui seda oleks võimaldanud väärteoprotokollis esitatud süüdistus. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on kokkuvõttes õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu, kuid seda KarS § 199 lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo toimepanemise tõttu. 7 Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja põhjustas varavastase süüteoga varalist kahju 110 eurot, siis on tegemist väärteoga KarS § 218 lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Heleri Haiba, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses. KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, ülemmäära ¼ ulatuses. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd määratud karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiresse (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 218 lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Hinnates menetlusaluse isiku süüd KarS § 218 lg 1 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et menetlusaluse isiku süüd saab hinnata keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteoasjas ei ole kogu menetluse vältel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt on menetlusalust isikut karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning kuivõrd puuduvad andmed määratud rahatrahvide tasumise kohta, on karistusandmed senini kehtivad. Samas leiab kohus, et kuivõrd karistused on määratud 6 ja 7 aastat tagasi, ei saa need karistused mõjutada karistuse määra ega liiki, kuivõrd nende karistuste täitmine on ilmselgelt aegunud. Lisaks sellele on kaebuse esitajat karistatud ka varavastase kuriteo toimepanemisele kaasaaitamise eest, kuid sedagi seitse aastat tagasi ning karistus on samuti kehtiv seetõttu, et andmed mõistetud rahatrahvi tasumise kohta puuduvad. Sellised karistusandmed annavad kohtule asuda 8 seisukohale, et kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist isikuga, kes süsteemselt paneks toime õiguserikkumisi ja seetõttu vajaks õiguskuulekusele suunamiseks karistust, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd kehtivad karistused väärtegude toimepanemise eest on määratud teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest ja nende täitmine on eeldatavalt aegunud, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra võib pidada proportsionaalseks kaebuse esitaja süüle ja isikule ning loodetavasti täidab selline karistus ka oma eesmärgi, s.o suunab kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates ka üldsuse teadmine, et leitud asjad tuleb üle anda politseile või ruumi valdajale, mitte pöörata kõike leitut oma kasuks ja sellise põhimõtte eiramine on karistatav, kutsub aususele ka teisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga ning sunnib kaebuse esitajat ja ka teisi edaspidi õiguskuulekusele. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse sellist ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9