Obsah (6)

§ 337§ 185§ 180§ 7§ 342§ 81

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2404 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maari

§ 337lg 1 p-st 1, jätta Viru Maakohtu 5.

juuni 2019 otsus muutmata ning Aleksandr Ignatjevi kaitsja Sergei Ivanovi apellatsioon rahuldamata.

§ 185

lg 2 alusel jätta lepingulise kaitsja Sergei Ivanovi poolt apellatsioonimenetluses Aleksandr Ignatjevile osutatud õigusabikulu 1120 eurot Aleksandr Ignatjevi kanda. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Aleksandr Ignatjevit selles, et tema tahtlikult juhtis

1. septembril 2018 kella 21:05 paiku Narva linnas Tallinna mnt 32 ja Tallinna mnt 34 eramute juures mootorsõidukit Mazda 6 reg.nr-ga XXX olles alkoholijoobes. A. Ignatjevil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,21 mg/l kohta ning veres etanoolisisaldust 2,66 (+/- 0,06) mg/g kohta. Selle tegevusega rikkus A. Ignatjev liiklusseaduse § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 sätestatuid nõudeid. A. Ignatjev pani uue kuriteo toime isikuna, keda on varasemalt karistatud Harju Maakohtu
2. juuni 2015 otsusega KarS § 424 järgi. Seega pani A. Ignatjev toime KarS § 424 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on toime pandud korduvalt. Maakohtu otsus
3. juuni 2019 otsusega tunnistas Viru Maakohus A. Ignatjevi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 1 aasta ja 11 kuud vangistust, jättis kohus täitmisele pööramata tingimusel, et A. Ignatjev ei pane 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldas kohus A. Ignatjevi suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks. Kohus mõistis A. Ignatjevilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 810 eurot ja kohtueelses menetluse kaitsjatasu 150 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 37,71 eurot, s.o menetluskulud summas 187 eurot ja 71 senti. Lepingulise kaitsja tasu summas 2 040 eurot jättis kohus süüdistatava enda kanda.

§ 180lg 3 alusel määras kohus, et A.

Ignatjev peab temalt väljamõistetud riiginõude menetluskulu näol kogusummas 997 eurot ja 71 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus leidis, kriminaalasjas kogutud tõendite kogumile tuginedes, et A. Ignatjevi süü KarS § 424 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Maakohus, tuginedes kogutud tõenditele ja A. Ignatjevi enese ütlustele tuli järeldusele, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav juhtis LS § 2 p 41 mõttes

1. septembril 2018 kella 21:05 paiku Narva linnas Tallinna mnt 32 ja Tallinna mnt 34 elamute juures sõidukit Mazda 6 rg-märgiga XXX. Kohus, lähtudes tunnistajate ütlustest ja
2. septembril 2018 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist, leidis, et A. Ignatjevi joobeseisund on tuvastamist leidnud. Alkoholi tarbimist kinnitas kohtus ka süüdistatav, öeldes, et tarbis
3. septembri 2018 õhtul umbes pool liitrit 45 kraadist alkoholi, kuid tegi seda peale rehvi purunemist ja ajal, mil ta oli 2 sõiduki juhtimise lõpetanud. Alkoholi tarvitas A. Ignatjev oma ütluste kohaselt kehaga pagasiruumi kummardudes, kus ta jõi pool liitrit kanget alkoholi ära ühe sõõmuga. Hinnates A. Ignatjevi ütlusi alkoholi tarvitamise aja kohta, leidis kohus, et menetluse käigus pole kogutud tõendeid, mille alusel järeldada, et A. Ignatjev oli tarvitanud alkoholi juba eelnevalt suvilas viibides. A. Ignatjevi ja V.N. ütlustest nähtuvalt lahkusid nad suvilast ühiselt. Mõlemad isikud on kinnitanud, et A. Ignatjev suvilas olles alkoholi ei tarvitanud ja suvilast lahkudes oli ta kaine. A. Ignatjevi joobeseisundile viitavaid tunnuseid pole tajunud ka V.M. , kes viibis A. Ignatjevi ja V.N. suvilast lahkumise ajal suvila väravate juures. Kohus luges tuvastatuks, et pärast sõiduki esirehvi purunemist, lahkus V.N. sõidukist ning A. Ignatjev jäi sõidukisse üksi. Pärast rehvi purunemist asus A. Ignatjev otsima sõidukile parkimiskohta, et vahetada rehv. Kohus, kõrvutades süüdistatava ja tunnistaja ütlusi välikaamera videosalvestise protokolliga tuvastas, et A. Ignatjev sõitis aadressil Tallinna mnt 34 Narva asuva maja juurde juba purunenud rehviga. Nimetatu ilmneb ka tunnistaja A.F. i (maakohtu otsuses läbivalt kasutatud ekslikult nime A.F. ) ütlustest kelle väidete kohaselt oli sõiduki liikumisel kuulda iseloomulikku tühja rehviga sõitmise häält. Eeltoodust tegi maakohus järelduse, et V.N. lahkumise ja A. Ignatjevi tunnistaja A.F. i vaatevälja ilmumise vahel oli ajavahemik, mil A. Ignatjev toimetas oma tegemisi üksi. Kuna A. Ignatjev oli kuni V.N. lahkumiseni kaine, tunnistaja A.F. tajus aga A. Ignatjevit kui alkoholi tarvitanud inimest ja hiljem A. Ignatjevil joove ka tuvastati, siis tegi kohus järelduse, et A. Ignatjev pidi tarvitama alkoholi pärast seda, kui V.N. oli tema juurest lahkunud ja enne seda, kui saabus politsei. Hinnates A. Ignatjevi versiooni, mille kohaselt tarvitas ta alkoholi pärast sõiduki juhtimise lõpetamist, tehes seda pagasiruumi kummardudes, asus kohus seisukohale, et tuvastatud asjaolud A. Ignatjevi versiooni toimunu kohta ei kinnita. Kohus tõi välja, et A. Ignatjev väitis kohale saabunud politseiametnikele, et tema mootorsõidukit juhtinud pole ning vastu äärekivi sõitis samal päeval tema abikaasa. A. Ignatjevi abikaasa seda aga ei kinnitanud ja see on otseses vastuolus ka A.F. i ütluste ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga. Hilisemas menetluses asus A. Ignatjev väitma, et juhtis küll sõidukit, tarvitas ka alkoholi, aga alles siis, kui oli mootorsõiduki juhtimise lõpetanud. Seejuures on märkimisväärne, et taolise versiooniga tuli A. Ignatjev välja alles hilisemalt. Politseisse toimetatuna keeldus ta igasuguste menetlustoimingu protokollide allkirjastamisest ega avaldanud ka, et alkoholi tarvitamine toimus sündmuskohal pagasiruumi kummardamisel peale juhtimise lõpetamist. Kohus asus seisukohale, et versioon, mille kohaselt asus pudel alkoholiga sõiduki pagasiruumis, kus A. Ignatjev seda ka jõi, on õiguslikus mõttes vaadeldav nn aktiivse kaitsetegevuse teostamisena. Aktiivse kaitse teostamisega seoses on kohtupraktika kestvalt seisukohal, et selle käigus esitatavate väidete kontrollimisel tõendamiskoormis muutub – isik peab kas ise esitatavaid väited tõendama või looma menetlejale tõhusa võimaluse esitatavate väidete kontrollimiseks. Seega selleks, et A. Ignatjevi esitatud versioon oleks tõsiselt võetav, tulnuks tal koheselt politseiametnikele oma versioon selle kohta, et jõi alkoholi pagasiruumis peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist, ka avaldada. Taoline käitumine võimaldanuks sündmuskohal kontrollida nii pudeli olemasolu, kui pöörata tähelepanu asjaoludele, mis võinuksid isiku versiooni kinnitada. Kuna A. Ignatjev seda ei teinud vaid asus koheselt politseiametnikke eksitama ning omapoolse kaitseversiooni esitas alles hiljem, so ajal, mil menetlejal polnud enam võimalik tema verisooni objektiivselt kontrollida, 3 siis jääb süüdistatava poolt kohtuistungil esitatud kaitseversioon paljasõnaliseks, muude tõenditega vastuolus olevaks, s.o õiguslikult – ebausaldusväärseks. Kohtu arvates ei saa mööda vaadata ka asitõendi vaatlusprotokollis nähtuvast, millisest ei ole võimalik leida ühtegi momenti, millal A. Ignatjev tarvitas alkoholi sõiduki pagasiruumis, nii nagu süüdistatav seda kohtuistungil selgitas. A. Ignatjevi kaitseversiooni õigsust ei kinnitanud ka tunnistaja A.F. i ütlused. Seega ei kinnita kogutud tõendid nende kogumis A. Ignatjevi versiooni toimunu kohta. Ka puuduvad kriminaalasjas tõendid mis lükkaksid ümber tunnistaja A.F. i ütlused ja asitõendid vaatlusprotokollist nähtuva. Kokkuvõttes leidis kohus, et A. Ignatjevi versiooni alkoholi tarvitamise kohta pärast mootorsõiduki juhtimise lõpetamist tõendikogumist tuge ei leia. Samas luges kohus tunnistaja ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatuks, et A. Ignatjev sõitis mootorsõidukiga maja juurde, so juhtis mootorsõidukit. Menetluse käigus leidis tõendamist seegi, et A. Ignatjevil tuvastati kriminaalne joove, s.o tema 1 grammis veres esines vähemalt 2,60 milligrammi alkoholi. Kohus kontrollis kaitsja väitele vastates vaatlusprotokolli aluseks olevad videosalvestiste usaldusväärsust. Uurides salvestisi ja kontrollides nende võimalikku vastuolu asitõendi vaatlusprotokolliga, asus kohus seisukohale, et asitõendi vaatlusprotokoll on usaldusväärne ehk kohtukõlbulik tõend. Kohus ei tuvastanud neis mingeidki kõrvalekaldeid või vastuolusid vaatlusprotokolliga. Kohus leidis, et isegi kui pidada võimalikuks, et mingi osa salvestiselt on puudu, ei tooks see enesega kaasa teistsugust menetlusotsustust. Seda põhjusel, et A. Ignatjevi versiooni ei toeta mitte ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Tema ütlused alkoholi tarvitamise fakti osas on ebausaldusväärsed, st, tema ütlused jätab kohus selles osas kõrvale. Lisaks andis istungil ütlusi A.F. , kes kinnitas, et A. Ignatjevi tegevus maja juures, pärast sõiduki juhtimise lõpetamist, oli talle kogu aeg nähtav ja ta ei tajunud A. Ignatjevi tegevuses pagasiruumis midagi sellist, millest järeldada alkoholi tarvitamist. Ja enamgi veel – juba sõidukist väljumise momendist alates märkis A.F. , et A. Ignatjevi liikumine oli ebatavaline, tõstatades tal kahtluse mootorsõiduki juhi võimalikust joobeseisundist. Mõistes A. Ignatjevile karistust lähtus maakohus väljakujunenud kohtupraktikas, mille kohaselt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates A. Ignatjevi süü suurust, asus kohus seisukohale, et A. Ignatjevi süüd ei saa hinnata väikeseks. Samuti pole objektiivselt sedastatavad asjaolud, mis viitavad väga suurele süüle. Suurest süüst ei saa rääkida põhjusel, et tõendamist leidis joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine lühikese perioodi/vahemaa jooksul. Kohus hindas A. Ignatjevi süü suurust läbi joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli. Kõnealuse tõendi kohaselt oli A. Ignatjevil kontrolli läbiviimise hetkel mh häirunud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja kõikuv/taaruv kõnnak. Lisaks oli A. Ignatjevi joobeseisund selgelt ära tuntav nii A.F. ile kui politseiametnikust tunnistajale, see tähendab, et A. Ignatjevi tervislik seisund oli selline, mis ei võimaldanud tal adekvaatselt ümbritsevat hinnata ja ta tema tegevus mootorsõiduki juhtimisel oli potentsiaalselt ohtlik. 4 Neist asjaoludest tulenevalt leidis kohus, et A. Ignatjevi süü on selline, mis vastab keskmisele karistuse määrale, s.o 2 aasta pikkusele vangistusele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaaludes karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, asus kohus seisukohale, et 2 aasta pikkune karistusmäär võtab arvesse nii A. Ignatjevi varasemat karistust samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, kui ka saadab ühiskonnale selge sõnumi, et riigivõim ja kohus reageerivad mootorsõiduki joobes juhtide tegevusele küllaldaselt rangelt ning sellistel juhtudel ei saa inimene loota kergele karistusele. Tulenevalt KarS § 424 lg 4 asus kohus seisukohale, et kuivõrd A. Ignatjev tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi, siis ei ole võimalik talle mõistetud karistust jätta täies ulatuses tingimisi kohaldamata. Kohus leidis, et kuna A. Ignatjevi süü pole väga suur ja ta pole ka varasemalt kinnipidamisasutuses viibinud, siis on A. Ignatjevi edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks võimalik reaalse vangistuse määra osas piirduda selle minimaalse määraga, s.o 1 kuuga. Ülejäänud osa karistusest jättis kohus tingimisi koos kontrollnõuete rakendamisega täitmisele pööramata. Kuivõrd A. Ignatjevi kuritegu on korduv ja mõlemal juhul seotud alkoholiga, siis pidas kohus vajalikuks määrata A. Ignatjevile täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Kaaludes katseaja pikkust asus kohus seisukohale, et kuivõrd kohtupraktikast lähtuvalt peab katseaeg mõistetavast karistusest olema pikem, siis on A. Ignatjevi süü suurusega proportsionaalne 2 aasta ja 1 kuu pikkune katseaeg. Kohus tõi välja, et süüdistatava küsitlemise käigus esitas kohus süüdistatavale küsimusi üldkasuliku töö kohaldamise kohta, ent selle süüdistatav välistas. Kuna üldkasuliku tööd saab kohus kaaluda ja rakendada vaid süüdistatava nõusolekul, siis olukorras, kus süüdistatav välistab üldkasuliku töö, ei ole kohtul võimalik omaalgatuslikult üldkasulikku tööd kohaldada. APELLATSIOON Kaitsja taotleb apellatsioonis Viru Maakohtu otsuse tühistamist A. Ignatjevi süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi. Alternatiivselt taotleb kaitsja asendada A. Ignatjevile karistuseks mõistetud 2 aastane vangistus üldkasuliku tööga. Esitatud apellatsioonis seab kaitsja kahtluse alla tunnistaja A.F. i ütluste usaldusväärsuse. Kaitsja leiab, et A.F. i ütlused A. Ignatjevi poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruse kohta on vale ja need on ümberlükatud videosalvestiselt nähtuvaga. Ka on vale tunnistaja väide, et kogu sündmuse toimumise ajal liikus ta 5 meetri kaugusel süüdistatavast, kontrollides tema tegevust. Tegelikkuses nähtub videomaterjalist, et tunnistaja jalutab süüdistatava sõidukist 40-50 meetri kaugusel. Ka on vale tunnistaja väide nagu oodanuks ta ära politseipatrulli saabumise ja alles seejärel eemaldus haljasalale jalutama. Tegelikkuses sisenes tunnistaja trepikotta enne patrulli saabumist ja enam õue ei ilmunud. Ka on vale tunnistaja väide, nagu tundnuks ta A. Ignatjevi juures alkoholilõhna. Kaitsja leiab, et alkoholilõhna on võimalik tunda kui viibid isikust 1-1,5 meetri kaugusel, tunnistaja oli aga A. Ignatjevist oluliselt kaugemal ning seega ei saanud ta mingit alkoholilõhna tunda. Taolistele vastuoludele tähelepanu pööramata jätmine ning tunnistaja ütluste usaldusväärseteks lugemine, näitab kaitsja arvates kohtuliku uurimise ühekülgsust ja puudulikkust. 5 Kaitsja leiab, et äratundmiseks esitamise protokoll, milles A.F. on ära tundnud A. Ignatjevi, on lubamatu tõend. Äratundmiseks esitamise protokollis puuduvad tunnused mille alusel tunnistaja äratuntava isiku ära tundis. Kaitsja arvates ei saa D.R. i ütlused tõendada tõendamiseseme asjaolusid. D.R. i selgitused, et fotodelt ei ole näha täis või tühje alkoholipudeleid, ei ole samuti lubatud tõend. Pagasiruumis alkoholipudelite olemasolu või puudumine on aga jäänud välja selgitamata. Vastavuses

§ 7

lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Antud juhul jättis kohus antud õigusnormi kohaldamata, põhjendades seda kohtualuse nn aktiivse kaitsega. Kaitsja ei nõustu nagu oleks A. Ignatjev oma kaitseversiooni esitades asunud aktiivsele kaitsele. A. Ignatjev andis oma esimesed ütlused raskes alkoholijoobes. Selles seisundis ei ole reeglina inimestel võimalik anda tegelikku hinnangut asjaoludele, selles olukorras tekib narkootiline amneesia, s.o isik on ajutiselt teovõimetu. Seega pole üllatav, et apellant ütles midagi, mida ei ole olnud. Selles, et uurija kutsus teda järgmisele ülekuulamisele kahtlusalusena alles

1. novembril 2018 (peaaegu kaks kuud hiljem), ei ole tema süüd. Kahtlusalusena ülekuulamise ajal,
2. novembril 2018, st esimesel võimalusel kajastas A. Ignatjev tegelikult toimunud sündmusi ja oma tegevuse järjestust intsidendi toimumise ajal. Kaitsja leiab, et ka asitõendi vaatlusprotokoll ei ole lubatud tõend, sest sellest on kokku puudu 18 sekundit pilti. Videosalvestis NVR IP kaamera 2 NVR 20180923205926_20180923210332 _ 326800 mp4 algab k 20:59:27 ja kestab 4 minutit ja 7 sekundit. Selle videosalvestise lõpp peab olema k 21:03:34 (20:59:27+00:04:07). Järgmine videosalvestis NVR IP kaamera 2 NVR 20180923210324_20180923211206 _ 575119 mp4 algab k 21:03:42 - puudu on 8 sekundit (21:03:42 – 21:03:34). Järgmine salvestis NVR IP kaamera 2 NVR 2018092311211_201809232120271 _ 1079984 mp4 näitab sama pilti, mida eelmine ja kestab 8 minutit ja 15 sekundit. Lõpp peab olema k 21:20:21 (21:12:06+00:08:15). Järgmine salvestis NVR IP kaamera 2 NVR 2018092312031_201809232125201 _ 1576829 mp4 algab k 21:20:31 - puudu on 10 sekundit (21:20:31 – 21:20:21). Seega ei võimalda videomaterjalist kadunud sekundid pidada seda tõendit usaldusväärseks ja lubatavaks. Kohtu seisukoht, et isegi kui pidada võimalikuks, et mingi osa salvestiselt on puudu, ei tooks see enesega kaasa teistsugust menetlusotsustust, ei ole õiguspärane ja põhjendatud. Puuduolevad 18 sekundit, lisaks tunnistaja A.F. i ebausaldusväärsed ütlused, kus viimane väidab, et Mazda 6, rg-märgiga XXX, autojuht oli alati tema vaateväljas vaatamata kaugusele ja tihedale haljastusele, annavad võimaluse eeldada, et A. Ignatjevi ütlused sellest, et tema jõi alkoholi pagasiruumi kummardudes, on usaldusväärsed, ja see vabastab tema vastutusest. Kaitsja leiab, et kohus moonutas A. Ignatjevi ütlusi, kui leidis, et süüdistatav välistas kohtuistungil tema suhtes üldkasuliku töö kohaldamise võimaluse. Kohtu küsimusele üldkasuliku töö kohaldamise kohta vastas süüdistatav, et ta ei juhtinud autot alkoholijoobes, palus mitte kohaldada tema suhtes vangistust ja sel juhul üldkasulik töö on parem kui vangla. Seega väljendas apellant oma nõusolekut tema suhtes karistuse kohaldamisega üldkasuliku töö näol. 6 VASTUVÄITED APELLATSIOONILE Apellatsioonivastuses leiab prokuratuur, et Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta see muutmata. Prokuratuur leiab, et maakohus on otsuses analüüsinud kõiki kriminaaltoimikus olevaid tõendeid ning põhjendanud veenvalt, miks ta leiab, et käesoleval juhul on süüdistus leidnud kinnitust. Prokuratuur ei nõustu kaitsja taotlusega asendada süüdimõistva otsuse korral A. Ignatjevile mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Prokurör leiab, et sellisel viisil karistust asendades läheks see vastuollu seadusandja tahtega, mille kohaselt tuleb korduvalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikud karistada reaalse vangistusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, A. Ignatjevi kaitsja apellatsiooniga, prokuröri vastuväidetega apellatsioonile ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata.

Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Apellatsioonis ei nõustu kaitsja esmalt maakohtu otsustusega lugeda usaldusväärseteks tunnistaja A.F. i ütlused. Kaitsja arvates ei lange A.F. i ütlused kokku tegelikkusega ning see muudabki need ebausaldusväärseteks. Taoliste vasturääkivustena toob kaitsja välja A.F. i poolt sõiduki liikumiskiirusele vale hinnangu andmise. Samuti viitab kaitsja asjaolule, et A.F. ei viibinud kogu sündmuse vältel A. Ignatjevist 5 meetri, vaid hoopis 40-50 meetri kaugusel. Samuti on A.F. väitnud, et ootas maja ees ära politseipatrulli saabumise ja alles seejärel sisenes majja. Tegelikkuses aga sisenes tunnistaja majja enne politseipatrulli saabumist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt viidatud vasturääkivused tunnistaja ütlustes on väheolulised ning ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Pealegi on kaitsja ülalnimetatut esile tuues esitanud eksitavaid väiteid. Ringkonnakohtule on mõistetamatu kaitsja etteheide A.F. i ütlustele A. Ignatjevi poolt juhitud sõiduki kiiruse kohta. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnistaja kaitsja küsimusele vastates väitnud, et ei oska öelda, millise kiirusega auto liikus ja seda isegi mitte umbkaudselt. Kaitsja korduvale küsimusele sõiduki kiiruse kohta, on tunnistaja siiski selgitanud, et sõiduk liikus mitte kiiremini kui 50 km/h (KoTo lk 28). 7 Seega ei ole tunnistaja andnud tõsikindlaid ütlusi sõiduki tegeliku kiiruse kohta, seda enam kinnitanud, et sõiduki liikumiskiirus oli suur. Seetõttu on ringkonnakohtule ka arusaamatu kaitsja poolt sõiduki liikumiskiiruse seostamine A.F. i väitega, et ta pidi peaaegu auto alla jääma. A.F. on oma ütlustes selgitanud, et kuivõrd nende trepikoja juures kasvavad põõsad, siis ei näe lähenevat sõidukit enne kui oled väljunud sõiduteele. Eeltoodud selgitusest ilmneb, et tunnistaja ei ole oma väidet sõiduki alla jäämise kohta seostanud mitte sõiduki liikumiskiirusega, vaid halva nähtavusega ning kaitsja püüe nimetatud asjaolusid omavahel siduda on meelevaldne. Ringkonnakohtu jaoks on põhjendamatu ka kaitsja etteheide, mille kohaselt A.F. valetab, väites, nagu oleks ta viibinud kogu sündmuse toimumise ajal A. Ignatjevist umbes 5 meetri kaugusel. Ringkonnakohus leiab, tutvunud A.F. i kohtus antud ütlustega, et tunnistaja ei ole oma ütlustes midagi taolist väitnudki. Kaitsja küsimustele vastates on A.F. küll selgitanud, et kui ta maja trepikojast väljus, siis möödudes süüdistatavast jäi ta seisma enda sõiduki juurde, mis asus A. Ignatjevi sõidukist 5-7 meetri kaugusel. Samas ei ole ta oma ütlustes kordagi väitnud, et viibis kogu sündmuse toimumise aja A. Ignatjevist umbes 5 meetri kaugusel. Vastupidiselt kaitsja väitele on A.F. kinnitanud, et ta eemaldus A. Ignatjevist pärast tema mõningast jälgimist, sest soovis toimunust teavitada lähedal asuvat politseipatrulli. Ringkonnakohtu arvates kinnitab A.F. i sellekohaseid ütlusi tõsikindlalt videosalvestiselt nähtuv (vt NVR 20180923210324_20180923211206 _ 575119 mp4). Videosalvestiselt on üheselt tuvastatav, et A.F. väljudes maja trepikojast, möödub A. Ignatjevist, seisatab mõned meetrid eemal ning hakkab seejuures eemalduma. Seejuures vaatab A.F. eemaldudes korduvalt tagasi A. Ignatjevi suunas. Nimetatust tulenevalt puudub ringkonnakohtu arvates igasugune alus kaitsja esitatud väiteks, nagu valetaks A.F. enda kauguse kohta süüdistatavast. Puutuvalt kaitsja etteheitesse, et A.F. valetab ka selles osas, kas ta ootas ära politseipatrulli saabumise ja alles seejärel sisenes maja trepikotta või ta sisenes maja trepikotta enne politseipatrulli saabumist, märgib ringkonnakohus järgmist. Videosalvestisest märgistusega (NVR 2018092312031_201809232125201 _ 1576829 mp4) nähtuvalt siseneb A.F. kell 21:21:01 koos koeraga maja trepikotta ning tõepoolest on salvestiselt võimalik tuvastada, et sellel hetkel ei ole politseipatrull sündmuskohale saabunud. Samas nähtub nimetatud salvestiselt, et kell 21:24:46, väljub A.F. uuesti maja trepikojast ja ei sisene enne politseipatrulli saabumist enam maja trepikotta. Seega on ringkonnakohtu arvates igati tõepärased A.F. i ütlused, et ta viibis hetkel kui saabus politseipatrull maja ees ning kaitsja väited, et A.F. pärast koeraga majja sisenemist enam ei väljunud, on eksitavad. Ringkonnakohus leiab, et A.F. i väide majja sisenemise kohta (koos koeraga) alles pärast politseipatrulli saabumist, ei muuda tema sellekohaseid ütlusi ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohtu arvates on tunnistaja taolist väites lihtsalt eksinud oma tegutsemise järjestuse kirjeldamisel. Samas on tunnistaja usaldusväärsuse hindamisel eelkõige oluline, et ta tõepoolest viibis politseipatrulli saabumise ajal sündmuskohal. 8 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus kahelda tunnistaja A.F. i ütluste tõepärasuses ning maakohus on õigustatult toetunud tunnistaja ütlustele A. Ignatjevi süüküsimuse otsustamisel. Apellatsioonis leiab kaitsja, et A.F. ile isiku äratundmiseks esitamise protokoll ei ole lubatud tõend, kuna selle koostamisel on rikutud

§ 81lg 6 sätet.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A. Ignatjev 26. septembril 2018 esitatud A.F. ile äratundmiseks ning isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on tunnistaja talle äratundmiseks esitatud kolme isiku hulgast ära tundnud A. Ignatjevi.

§ 81

lg 6 kohaselt tehakse isikule, kes tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Isiku äratundmiseks esitamise protokollist tulenevalt on A.F. selgitanud, et A. Ignatjev on just see inimene, kes juhtis

1. septembril 2018 sõidukit Mazda 6 ebakaines olekus. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A.F. ei ole äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt otseselt kirjeldanud tunnuseid, mille alusel ta tunneb ära A. Ignatjevi, on tunnistaja ometi kinnitanud, et tegemist on nimelt tema poolt nähtud isikuga ning selgitanud üheselt äratuntud isiku seost uuritava sündmusega. Pealegi leiab ringkonnakohus, isegi kui nõustuda kaitsja seisukohaga, et äratundmiseks esitamise protokoll on lubamatu tõend, ei oma nimetatud protokoll A. Ignatjevi süüküsimuse otsustamisel määravat tähtsust. Seda põhjusel, et kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et
2. septembril 2018 sõitis A. Ignatjev tunnistaja A.F. i elukoha ette ja peatus seal ning A.F. nägi oma elukoha ees sõiduki rehvi vahetamas nimelt A. Ignatjevit. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, nagu ei puutuks tunnistaja D.R. i ütlused tõendamisesemesse. D.R. on andnud ütlusi, et hetkel kui ta politseipatrulli koosseisus sündmuskohale jõudis, seisis seal universaalkerega sõiduk Mazda ja selle esirehv oli tühi. A. Ignatjev seisis sõiduki juures ja oli näha, et soovis vahetada sõiduki ratast. D.R. on kinnitanud, et A. Ignatjevil olid välised joobetunnused, tema suust oli tunda alkoholilõhna. Samuti D.R. andnud ütlusi selle kohta, millise versiooni A. Ignatjev toimunu kohta esitas (sõiduki juhiks oli tema abikaasa). Seega annab D.R. otseseid ütlusi kuriteo toimepanemise võimaliku koha, viisi ja tehiolude kohta ning on seega otseses puutumuses tõendamiseseme asjaoluga. Ringkonnakohtu arvates on eksitav kaitsja väide, nagu oleks D.R. väitnud alkoholi pudelite puudumist sõidukis vaid kriminaalasjale lisatud foto põhjal (tõendid lk 6). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on D.R. prokuröri sellesisulisele küsimusele vastates kinnitanud, et sündmuskohal vaatlesid nad sõidukit visuaalselt ja ka pildistasid seda. Prokuröri küsimusele, kas nad märkasid sõidukis ka midagi huvipakkuvat, on tunnistaja aga vastanud, et pigem mitte, alkoholi pudeleid nad ei leidnud. Seega on prokurör nimetatud asjaolu osas D.R. it küsitlenud enne seda kui tunnistajale näidati kriminaalasjale lisatud fotosid. Nimetatust aga järeldub, et järelduse sõidukis alkoholi pudelite puudumise kohta ei teinud D.R. mitte talle näidatud foto järgi, vaid sündmuskohal toimunud visuaalse vaatluse tagajärjel. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, nagu andnuks A. Ignatjev sündmuskohal ütlusi raskes alkoholijoobes ning sellega on seletatavad tema ütlused asjaolude kohta, mida tegelikult ei ole olnud. A. Ignatjevil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,21 mg/l kohta. 9 Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole taolise joobe raskusastmega, mis pärsiks isiku võime mõistmaks mida ta räägib. Nimetatud kinnitab kujukalt asjaolu, et A. Ignatjev sai aru sõiduki rehvi purunemisest, leidis koha, kus ratast vahetada ning asus seda ka tegema. Ringkonnakohtul puudub igasugune kahtlus selles, et A. Ignatjev, väites, et sõidukit juhtis tema abikaasa, sai adekvaatselt aru, et esitas politseitöötajatele enda kaitseversiooni, mis ei vastanud tegelikkusele. Puutuvalt kaitsja väitesse, et KÜ Narva mnt 34 saadud videofailide alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ei ole lubatud tõend, märgib ringkonnakohus järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on KÜ Narva mnt 34 poolt politseitöötajatele üle antud CD plaat millele 8 videofaili. Korteriühistu poolt üle antud CD plaadile salvestatud videofailide alusel on koostatud
3. jaanuaril 2019 ka asitõendi vaatlusprotokoll. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et videofaili NVR_IP камера2_NVR_20180923205926_20180923210332_326800 lõpu kellaaeg ja salvestise NVR_IP камера2_NVR_20180923210342_20180923211206_575119 alguse kellaaeg ning salvestise NVR_IP камера2_NVR_20180923211211_20180923212027_1079984 lõpu kellaeg ja salvestise NVR_IP камера2_NVR_20180923212031_20180923212520_1576829 alguse kellaaeg ei ühti. Samas, kuivõrd nimetatud videosalvestised on üleantud politseitöötajatele korteriühistu poolt, siis ei näe ringkonnakohus videosalvestiste alguse ja lõpu kellaaegade erinevuses midagi pahatahtlikku, sest korteriühistul puudub videosalvestiste muutmiseks igasugune mõistuspärane huvi. Ringkonnakohus, uurinud nimetatud videofaile, leiab, et tegelikkuses ei nähtugi nendest mingeidki manipulatsioone salvestiste pikkuse osas. Taolisele järeldusele annab ringkonnakohtu arvates aluse videofailidel kujutatu. Nii nähtub salvestise NVR_IP камера2_NVR_20180923205926_20180923210332_326800 lõpukaadritest, et A. Ignatjevi sõiduk on pargitud kohast, kus süüdistatav asus hilisemalt sõiduki ratast vahetama, paremale. Samas algab salvestis NVR_IP камера2_NVR_20180923210342_20180923211206_575119 NVR_IP камера2_NVR_20180923210342_20180923211206_575119 videokaadritega kus A. Ignatjevi sõiduk asub pargituna täpselt samas kohas, kus ta asus eelnevalt nimetatud salvestise lõpukaadritel. Salvestise NVR_IP камера2_NVR_20180923211211_20180923212027_1079984 lõpukaadritest nähtub, kuidas A. Ignatjev kummardub parema esiratta juures sõiduki taha ning ta ei ole enam videokaamera vaateväljas. Lõpukaadrites ilmub kaamera vaatevälja ka tunnistaja A.F. koos koeraga. Salvestise NVR_IP камера2_NVR_20180923212031_20180923212520_1576829 algus kaadritest nähtub, et A.F. koos koeraga seisab samal kohal, kus eelmise salvestise lõpukaadritel. A. Ignatjevi ei ole aga endiselt kaamera vaateväljas ning alles kell 21:22:34 tõuseb ta sõiduki parempoolse esiratta juurest püsti. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et apellatsioonis nimetatud videosalvestistega ei ole manipuleeritud ning erinevused salvestiste lõpu- ja algusajas on tingitud suure tõenäosusega videokaamera tehnilisest mittetäiuslikkusest. 10 Siinjuures märgib ringkonnakohus, et salvestistel olevad kaadrid, mis langevad kaitsja poolt nimetatud ajavahemikku, ei saa olla A. Ignatjevi süüküsimuse otsustamisel ka olulist tähtsust. Seda põhjusel, et need kaadrid ei saa puudutada hetki, mil A. Ignatjev viibis sõiduki pagasiruumi juures ning mil ta väidetavalt pagasiruumi kummardudes alkoholi tarbis. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on A. Ignatjevi süüküsimuse otsustamisel õigustatult tuginenud muuhulgas ka videosalvestistele. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et maakohus on põhjendamatult leidnud, nagu oleks süüdistatav keeldunud ühiskasuliku töö tegemisest ning seetõttu ei olnud võimalik talle mõistetud vangistust sellega asendada. Kohus on A. Ignatjevit nimetatud küsimuse osas küsitlenud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on A. Ignatjev kohtu küsimusele, kas tema puhul on välistatud ÜKT tegemine vastanud, et ei ole igal juhul välistatud ning lisanud, et kui on vaja siis ta teeb ÜKT. Kohtu küsimusele, kas tema tervislik seisund võimaldab tal teha ÜKT, on A. Ignatjev vastanud, et see sõltub sellest, millist tööd teha tuleb ja selgitanud, et ta ju ometi töötab (KoTo lk 41 p). Arvestades istungiprotokollis kajastatut, leiab ringkonnakohus, et maakohtul puudus põhjendatud alus väiteks, et A. Ignatjev välistas kohtuistungil ÜKT tegemise ning seetõttu kohus ei asenda süüdistatavale mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele, et A. Ignatjev ei ole maakohtu istungil välistanud ÜKT tegemist ning esitatud apellatsioonis on süüdistatava kaitsja taotlenud A. Ignatjevile mõistetud karistuse asendamist ÜKT-ga, ei pea ringkonnakohus võimalikuks süüdistatavale mõistetud karistuse asendamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A. Ignatjev varasemalt toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning teda karistati 6 kuulise vangistusega, kusjuures ta vabastati tingimuslikult karistuse kandmisest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus A. Ignatjev on juba ühel korral analoogse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud, ei ole enam põhjendatud anda talle veelkordselt võimalust vabaneda talle karistuseks mõistetud vangistusest, asendas see üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu arvates ei ole A. Ignatjev varasemast karistusest teinud piisavaid järeldusi kui ei suutnud taaskord hoiduda sõiduk juhtimisest alkoholijoobes. Kohtukulu A. Ignatjevi lepinguline esindaja S. Ivanov on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus lepingulisel esindajal maakohtu otsuse analüüsiks, vestluseks kliendiga ja apellatsiooni koostamiseks kokku 13 tundi, mille eest palub esindaja hüvitada 1120 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi siis tulenevalt

§ 185lg 2 jääb menetluskulu 1120 eurot süüdistatava kanda.

11 /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 12