KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 24. oktoober 2019 Kohtuasja number 1-16-10316 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Oleg Košljakovi tingimi

§ 118lg 1 p 1, 7 järgi ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning O.

Košljakovile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

1. juuli
3. Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määrusega jäeti O. Košljakov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
6. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus. Vangistuses viibib ta juba teist korda, mistõttu ei ole varasem reaalne vangistus isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on vägivaldne kehavigastuse tekitamine, millega põhjustati inimese surm. Kuritegu on toime pandud grupis, alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnalt tekkinud probleemide tõttu, mis viitab oskamatusele probleeme lahendada seaduskuulekal teel.
7. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta on määratud tööle vangla majandustöödele koristajana, kuid ta keeldub koristajana töötamisest, enda sõnul soovib muud tööd teha, kuna tal on muud tööoskused. Seetõttu on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses.
8. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav alustas
9. juunil 2019 riigikeele A1 taseme läbimist ning temaga on vesteldud erinevatel riskipõhistel teemadel, sealhulgas alkoholi liigtarvitamisest, mõjust käitumisele ja tagajärgede analüüsist ning ka kuritegelikust käitumisest, ühiskonna normidest ja empaatiavõimest. Vestluste läbimise järgselt ilmnes, et kinnipeetav ise end alkoholisõltlaseks ei pea ning oma tarvitamise harjumustes suurt probleemi ei näe. Samuti hindab ta toimepandud kuritegu küll negatiivselt, kuid süüd ei tunnista, isiku sõnul on tegu tõendamata. Enda sõnul võib ta kergelt ärrituda, kuid süüdistab enda ärritumise põhjuses teiste inimeste käitumist.
10. Vabanemisjärgseid elutingimusi võib kinnipeetava puhul pidada kohati heaks ja vabanemist toetavaks. Tal on võimalik elama asuda emale kuuluvas korteris XXX l. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Samas nähtub, et enne vangistust elas ta samuti XXX l ning kuriteod on toimepandud seal. Seega vabaneks ta samasse keskkonda, mistõttu ei ole elukoha olemasolu määrava tähtsusega edaspidi kuritegude ärahoidmisel. Pigem on suhtlemise jätkamine endise tutvusringkonnaga uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuivõrd kuriteo pani ta toime grupis, kus oli teise süüdistatava poolt pigem mõjutatav ning ta ei olnud võimeline iseseisvalt vastu võtma seaduskuulekaid otsuseid.
11. Vabanemisel on kinnipeetaval garanteeritud töökoht OÜ-s Eurolaed Grupp, mis tagab talle ka igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetav töötas ka vahetult enne vangistust ning omas sissetulekut. Kuivõrd kuritegu ei ole toime pandud materiaalse kasu saamiseks, ei vähenda töökoha olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski isiku puhul.
12. Iseloomustusest nähtuvalt isik end ise alkoholi liigtarvitajaks ei pea ning üldiselt oma tarvitamise harjumuses probleemi ei näe. Isik tunnistab, et tarvitab alkoholi harva, kuid suures koguses ja tavaliselt kaasnevad tarvitamisega negatiivsed tagajärjed. Lisaks nähtub, et isik on kõrge enesehinnanguga ning peab enda seisukohti teiste omadest tähtsamaks. Kohus peab alkoholi tarvitamise ning endise tutvusringkonnaga suhtlemise jätkamist uue kuriteo panemise kõrgeks riskiks ja seda eriti olukorras, kus isik käesolevas kuriteod oma süüd ei näe ega seda tunnista, mis viitab sellele, et ta võib sarnases olukorras samuti vägivaldselt käituda, mis võib lõppeda pöördumatute tagajärgedega.
13. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et O. Košljakovi vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ja hoiakutest ning käitumisest vangistuses lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid kindla elu- ja töökoha näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2

§ 76

lg-s 4 loetletud tegurite valikulisel hindamisel, mis on viinud vääratele järeldustele. Maakohus märgib otsuses, et kinnipeetaval on käesoleval ajal karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus. Viru Vangla poolt maakohtule esitatud distsiplinaarmenetluse

1. juuni
2. a protokollist nähtub, et
3. juunil 2019 tegi menetleja kindlaks, et kinnipeetava toimikus ei ole õigusaktidega tutvumise lehte. Seega ei ole kinnipeetavale kunagi tutvustanud vanglas kinnipeetavatele kohaldatavaid õigusakte. Protokollis märgitakse, et kinnipeetava karistamine on käesoleval juhul vajalik, et kinnipeetav mõistaks vanglas kehtivate õigusaktide olulisust. Samuti märgitakse protokollis, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsipliinirikkumisi.
4. Kuna kinnipeetaval ei ole juriidilisi teadmisi, siis on kahetsusväärselt jäänud etteheidetav rikkumine vaidlustamata. Eelkirjeldatu kinnitab, et formaalselt on kinnipeetul kehtiv rikkumine, kuid protokolli pinnalt on tuvastatav, et isikule on ette heidetud tegu, mille etteheidetavust ei ole kinnipeetule kunagi tutvustatud. Kaitsja leiab, et sellises olukorras, kus kinnipeetule ei ole isegi tutvustatud vanglas kehtivaid õigusakte, ei saa isikule ette heita allumatust, teda selle eest karistada ja eeltoodut ennetähtaegse vabastamise otsuse tegemisel arvesse võtta. Iseloomustuse kohaselt on O. Košljakovile alates
5. aastast määratud invaliidsuspension, kuna isik põeb kroonilist haigust. Seetõttu keeldus ta vangla koristustööl osalemisest. Eeltoodu nähtub ka distsiplinaarkaristuse protokollist. 3

§ 76

lg-s 4 loetletud tegureid valikuliselt, mis on toonud kaasa maakohtu väärad järeldused ja ebaõige otsuse. Vääratest lähteandmetest lähtumine on toonud kaasa menetlusnormide ja materiaalse normi olulise rikkumise. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-5914 märkinud, et

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaoludele erineva kaalu omistamine võib viia kaalutlusotsuse tühistamiseni.

§ 76

kohaldamise piiramist seadusest mittetuleneva tingimusega tuleb lugeda materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks.

1. Maakohus märgib õigesti, et kinnipeetav alustas
2. juunil 2019 riigikeele A1 taseme läbimist ning temaga on vesteldud erinevatel riskipõhistel teemadel, sealhulgas alkoholi liigtarvitamisest, mõjust käitumisele ja tagajärgede analüüsist ning ka kuritegelikust käitumisest, ühiskonna normidest ja empaatiavõimest. Vabanemisjärgseid elutingimusi võib kinnipeetava puhul pidada kohati heaks ja vabanemist toetavaks. Tal on võimalik elama asuda emale kuuluvas korteris XXX l. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel on kinnipeetaval garanteeritud töökoht OÜ-s Eurolaed Grupp, mis tagab talle ka igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetav töötas ka vahetult enne vangistust ning omas sissetulekut. 17.

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Süüdimõistetu on vanglas viibimise ajal käitunud viisakalt, mida kinnitab kinnipeetava iseloomustus (v.a distsiplinaarrikkumine, mille kohta esitab kaitsja oma vastuväite). Ta on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning tema elutingimused vabaduses on head. Vääralt asub maakohus seisukohale, et vaatamata positiivsetele asjaoludele, ei saa isikut siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et antud juhul ei kajastu maakohtu määrusest selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et O. Košljakovi kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 4

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
3. Maakohus on O. Košljakovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates O. Košljakovi uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-9). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kuigi O. Košljakovil on vabaduses elukoht, pere ja sissetulek, annab tema isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
4. O. Košljakov kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille pani toime alkoholijoobes. Seetõttu hindas maakohus põhjendatult kuriteo toimepanemiseni viinud riskifaktorite hulgas ka süüdimõistetu suhteid alkoholiga ja naasmist samasse keskkonda, kus ta kuriteo toime pani. Seejuures on maakohus arvestanud ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavate asjaoludega, eelkõige vanglas rehabiliteerivates tegevustes osalemist ja õppimist ning vabanemisjärgseid toetavaid elutingimusi. Seega ei ole kohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Erinevalt määruskaebuses esitatud väitest ei ole maakohus otsustuse tegemisel tuginenud vangla poolt määratud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendile, vaid üksnes märkinud, et ka vangla ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
5. Kaitsja väide, et O. Košljakovile on vanglas distsiplinaarkaristus määratud põhjendamatult, on ilmselgelt alusetu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt määrati O. Košljakovile distsiplinaarkaristust allumatuse eest, kuna ta keeldub koristajana töötamisest. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. O. Košljakovile määratud distsiplinaarkaristus on kehtiv ning kaitsja tõlgendus sellest, et O. Košljakov ei teadnud vanglas kehtivaid reegleid, ei anna alust distsiplinaarkaristuse põhjendatuses kahelda. Määruskaebuses ei ole ühtki 5