4-19-3427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-3427 (2317,19,005001) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungise

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Roman Rubinov, Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupp Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Valentin Gribkov, ik: 33910180210, elukoht: xxxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Valentin Gribkovi kaebus Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ennetusja menetlustalituse Lääne-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik O G 06.06.2019 üldmenetluse otsusele nr 2317,19,005001 Valentin Gribkovi karistamises

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ennetus- ja menetlustalituse LääneHarju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik O G 06.06.2019 üldmenetluse otsus nr 2317,19,005001 Valentin Gribkovi karistamises

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on täidetud 15.07.2019, puudub alus menetlusalusele isikule karistuse täitmise tähtaja andmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada 1 kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 01.10.
2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 31.10.
3. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.11.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ennetus- ja menetlustalituse Lääne-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik O G 06.06.2019 üldmenetluse otsusega nr 2317,19,005001 karistati Valentin Gribkovi

§ 278

lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, selles, et 17.04.2019 kell 20:58 tegi Valentin Gribkov politseile teadvalt vale väljakute selle kohta, et xxxx vald toimub kaklus. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Mina, Gribkov Valentin, ei ole nõus sellega, et piirkonnapolitseinik O G määras karistuseks mulle 80.00 eurot. Ennem ma ei saanud mingisuguseid hoiatusi, et ma ei saa rohkem kutsuda politseipatrulli. Naabrid juba poolteist aastat rikuvad minu rahu, ma olen raske puudega invaliid. Piirkonnapolitseinik O G süüdistab mind, et mul oli vale väljakutse, kui mina kutsusin politsei patrulli kohale. Naabrid, kes elavad üleval, teisel korrusel – A K ja L L kuskil ei tööta, joovad, kaklevad, nendel see on lubatud. Aga mina pean maksma rahatrahvi, et nõuan rahu. Ma ei saa jälgida, mis teevad oma korteris A K ja L L, sinna kogunevad kõik joodikud ja pärast kaklevad. Seda on kuulda minu korteris, see ei ole normaalne, kui ma öösel ärkan, sest uni on täitsa rikutud ja mina lähen õue. Tuleb välja, et mina pean kannatama seda olukorda ja mind keegi ei kaitse, aga joodikud võivad teha mida tahavad ja politsei kaitseb ja valvab neid. Aga kes siis kaitseb mind. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ning seletas, et 17.04.2019 läks magama ja umbes pool kaksteist algas mingi müra, nad terve päeva seal jõid ja hakkasid kaklema omavahel. Ei tahtnud kutsuda politseid aga ei saanud kannatada, sellepärast kutsus politsei. Kui dispetšerile helistas, siis hoiatas, et tõusta ei suuda, kuna hooldaja oli tööl. Oli üksinda kodus aga kuulis kuidas politsei käis, millest nad seal rääkisid, seda ei tea, peale seda tuli piirkonnapolitseinik, helistati talle ja teatati, et tuleb politseinik, see piirkonnapolitseinik ja siis seistes koostas protokolli selle trahvi kohta. Sellega ta nõus ei olnud ja ei hakanud isegi alla kirjutama. Mõne aja pärast nad sõitsid ära, läks õue. On suitsetaja ja kodus ei suitseta. Postkastis oli see protokoll ilma tema allkirjata. Ei tahtnud maksta, tütar tuli kohale ja luges läbi selle otsuse ja tütar maksis ära selle trahvi. Tuli paber, seal oli kirjas, et peab ära maksma 20 päeva jooksul aga see paber tuli kohale 2 päeva varem, kuidas selle 2 päevaga sai ja selles olukorras, milles on, kuidas saab 2 päevaga minna maksma. Pärast tuli paber, et need viivised kasvavad üle 100 euro, ei mäleta täpselt seda summat, kas 112 või 114, siis tuli tütar ja maksis ära selle. Siis hakkas nõudma, et ei ole milleski süüdi. Mingit abi politseilt ei ole aga neid kaitseb politsei, kui näkku öeldakse, et tema segab nende elu ja piirkonnapolitseinik otse näkku ütles seda temale ja tema hooldajale, et hooldaja peaks teda vanadekodusse vormistama. Siis käis teine piirkonnapolitseinik, tema ütles üldse, et müüge maha see korter ja sõitke siit ära. Elab selles xxxx 68 aastat ja ma alates

1. eluaastast hakkas seal tööle ja taastas seda kohta ehitajana. Teine väljakutse oli pool kaksteist, hooldajat ei olnud kodus, oli üksinda. See on esimene kord kui protokoll ja otsus tehti. 17.04 kui tegi väljakutse, nad joovad iga päev. Ka sellel päeval jõid, terve päeva jõid, õhtul hakkasid arutama omavahel, kes rohkem, kes vähem jõi, hakkasid omavahel kaklema, eriti see naisterahvas, kes legaalselt elab seal, elukaaslane või, selline kisa, et kodus ei ole võimalik 2 viibida. Kui on normaalne ilm, lihtsalt läheb õue ja on seal. Kõik oli kuulda, kõik sõnad on kuulda. Nagu hobused tantsisid, ei tea mitu inimest seal oli. Meeste ja naiste hääled oli kuulda, maja vastas elab üks naine sotsiaalmajas, kes oli varem hullumajas ja tema käib ka seal ja joovad ja siis hakkavad omavahel kaklema. Nad räägivad eesti keeles. Eesti keeles mõned sõnad ikka teab, kui nad karjuvad omavahel, sina jõid vähem, mina rohkem, niipalju saab aru. Viskavad midagi, kas laelamp võib olla kõigub, tema korteris on kapitaalremont tehtud ja küprok on paigaldatud, see vana krohv hakkab siis kukkuma küproki peale, kuulda on. Selliseid rahurikkumisi on pidevalt, loobitakse asju, karjutakse päeval ja öösel ja hommikul. Et toimub kaklus järeldas sellest, et siis kui läks õue, sealt tulid välja need alkohoolikud, sõbrad alkohoolikud, küsis, et mis te teete, vastati, et pole sinu asi. Seal lendasid toolid, see oli kõik kuulda, mööbli liigutamine ja karjumine, seda on pidevalt. Ei kannatanud välja enam, helistas ja ütles, et jooming käib ja kaklus, aga nende aken on tänava poole ja kui politsei tuleb nad näevad aknast, et tuli politsei, siis on vaikus. Üks kord oli selline juhus, et politseinikud kutsusid kiirabi ja kuna selle kiirabi tagant ei olnud näha politseiautot, nad ei näinud, nad lülitasid sisse muusika ka kõvasti ja arstid osutasid talle abi ja politsei seisis kõrval, küsis, et mis seal toimub. Siis läks üles see politseinik ja see naine, elukaaslane ütles, et me niimoodi puhkame. Neil on kahetoaline korter, siis kui politsei tuleb, nad istuvad köögis, üks tuba on seal kaugemal, siis nad jooksevad sinna tuppa ja istuvad nagu hiired. Mitu inimest seekord kakluse ajal oli, ei tea. See kord nad omavahel riidlesid ja kaklus oli, keegi appi ei kutsunud, ei palunud ka lõpetada. Väljakutseid selle korteri peale kui palju on 1,5 a jooksul teinud, ei saa täpset arvu öelda aga 50 ringis. Pärast seda juhtumit ei ole häirekeskusesse helistanud, et kaklus on. Nad on natukene targemaks saanud. Varasemate väljakutsete peale sõitsid kohale, käisid, rääkisid, nemad tulevad sealt välja ja siis politsei juuresolekul solvavad ja politseinikud seisavad ja naeravad tema üle. Politsei ei teinud absoluutselt mitte midagi. Ei kutsunud politseid välja, et kellegi elu on ohus, ei saanud rahulikult puhata, on invaliid, raske puudega. Et politsei käis nende juures, oli kuulda, väga hästi oli kuulda. Keegi koputas ukse peale ja kuulis, et öeldi: politsei, need sõnad olid, talle on kõik kuulda. Rohkem väljakutseid sel päeval ei teinud, tahtis helistada, pärast tühistas. Helistas, aga siis kui nad rahunesid maha, siis helistas tagasi ja tühistas selle väljakutse, on mitu korda nii teinud. Hooldaja oli tööl. Et oli kaklus järeldas sellest, et kui ei kuuleks, keegi ei taoks vastu lage, ei kukuks ise sinna põrandale, karjusid: ma löön su näo sisse, seda oli kuulda. Eesti keeles, mõned sõnad vahel ka vene keeles, midagi ikka saab aru eesti keelest. See naine, kes seal käib, siis omavahel nad hakkavad seal kaklema, on ka sellised juhtumeid, kui on õues ja see naine jookseb välja ja karjub terve tänava peal, mille eest sa mind lõid, mille pärast sa mind lõid, ütleb otse siin, et nad ei saa ühte meest seal ära jagatud. Kaklus nende naiste vahel ja mees võis vahele sekkuda, üks oli sinikas silma all ja teisel naisel ka sinikas silma all. Sinikaga olid nii elukaaslane ja see naabrinna vastasmajast. Iga kuu, igakuiselt sinikad silma all. Vaidlus algab viina pärast ja mehe pärast ja kõik koos. Kui politsei kohale tuli, nad olid teises toas seal, istusid seal aga ta üles kunagi ei käi, on väga raske. Et nad on teises toas, seda on kuulda, kui nad seal liiguvad ja trambivad jalgadega. Seekord, kui tegi politseile väljakutse, tulid kohale, aga on ka sellised juhtumeid, kus kutsub politsei ja nad kohale ei tule. Mitu politseinikku oli, ei tea, ei käinud väljas, oli halb. Oli kuulda kui nad koputasid, kostis, et kes on, oli kuulda kuidas vastasid: politsei. Enne kui tegi kõne kannatas kuskil pool tundi, siis juba lõppes kannatus, hakkas halvem ja stress ja siis kutsus politsei. Kutsus siis kui sai aru, et toimub kaklus. Politsei jõudis kohale poole tunni või 40 min pärast, täpselt ei oska öelda. Ülevalt naabrid läksid ära, siis kui kutsus politsei. Oli voodis pikali, neile oli hästi kuulda, et kutsub politsei, siis kuulis, et hakkasid ära minema. Mõned läksid ära, mõned peidavad end teise tuppa ja kui politsei läheb ära, nad jätkavad seda. Seekord läksid ära, see ka, kes vastasmajas elab, kes psüühikahäiretega, tema läks ära, tema häält oli kosta koridoris. Osa inimesi jäi korterisse aga läksid teise tuppa aga nad politseid ka ei lase korterisse. See naine, kes seal alaliselt elab, see muidugi jäi korterisse. Kaebuse esitaja taotles kohtuvaidluses et teda vabastataks süüdistusest, karistus tühistataks ja tagastataks trahv. On pensionär, ei ole raha, mille eest küttepuid osta. Soov on, et karistataks mitte tavainimesi, vaid joodikuid kuna inimesed on ennast nii põhja joonud. Ei ole siin Eestis sellist seadust, et just neid karistatakse. Kui Eesti vabanes Venemaast oli seadus, et ei tohi juua, 3 ei bussipeatustes, ei avalikes kohtades, mingi pärast tühistati see seadus ja nüüd juuakse seal kus tahavad. Ei saa bussipeatuses istuda, sest seal istuvad ainult alkohoolikud. Tunnistaja N D selgitas, et on Valentin Gribkovi hooldaja vist alates 2017, täpselt ei mäleta, nüüd anti uued hoolduspaberid. xxxx on sisse kirjutatud, aga on selle korteri omanik, elab selles korteris temaga xxxx. Oli 17.04.2019 kodus, kui toimus väljakutse. Töötab xxxx hoolduskodus, tuleb töölt, pärast ööpäevast vahetust tahab normaalselt puhata, on väsinud, sellepärast sageli palus Valentini, et kutsuks politsei. Seekord ka oli samamoodi pärast tööd, magas ja hommikul ja õhtul vara läheb magama, kui inimesed kaklevad, need kukkumised, mingi müra, see on toimunud juba 2 aasta jooksul. Seekord kuulis, et oli kaklus üleval, ei paista, aga kuulevad, kisa ja kaklus. Kui kakeldakse, siis midagi kukub ja müra ja karjed. Karjumine on eesti keeles, neile on hästi kuulda. Seekord omavahel riidlesid, sisu ei tea. Karjumine ja kukkumine oli kõik koos. See toimub mingi hetk ja siis see lõppeb ja kui kutsusid politseipatrulli, tema meelest mingi moment jäi vaikseks. See oli nagu õhtul, mis kell, ei tea täpselt. See kõik oli just nende kohal, mitte trepikojas. Seda, kui liigutakse trepikojas, ei kuule. Kas politsei tuli, ei tea, kuulevad ainult samme ülevalt, ei näe ju, tema juba lamas, puhkas, Valentin Gribkov lamas. Ei kuulnud, et taotakse vastu ust, hüütakse: politsei, avage. Tänavalt ka lärmi ei olnud. Ise on ka kutsunud politseid, aga ei mäleta mitu korda. Samasugune probleem, purjus, isegi probleemid olid kui see korteri omanik nr 4, ei lasknud teda välja koridorist, oli üks moment, pärast ta karjus tema peale kui sel suvel oli tütar külas. On olnud rahurikkumisi, et selles korteris midagi kukub, karjutakse. Kui on vaikus, siis on vaikus, aga kui sellel momendil ei saa viibida korteris nende kukkumiste pärast, kui kakeldakse, see pole laste kisa, see ei ole lihtsalt niisama, just kaklus, kuulevad. Rahu oli häiritud. Raske öelda kas kellegi elu ohus oli, arvab, et jah, keegi võib seal kannatada. Nii tugevad löögid kukkumisest, väga hästi on neile kuulda. Tundus, et keegi on ohus ja natukene oli hirm, kui karjutakse hirmsalt. Eelmister kordadel ei olnud kisa teistsugune, sellepärast ka varem kutsusid patrulli välja. Ise on ka kutsunud, ei mäleta. Seekord palus teha kõne, oli nii väsinud, et endal ei olnud jõudu. Sellepärast pärast tööd ei jaksa, on nii raske töö, ei suuda. Palus Valentini, oli juba sellises unises seisundis pärast tööd. Korteris oli kaks inimest, korteri omanik ja tema elukaaslane, üks või kas pidi veel olema, mõtlesid niimoodi, võis olla 3-
2. Et lahkumist oleks kuulda, olid oma korteris, kuulevad ainult kui nende juures uksi paugutatakse, nii tugevalt paugutatakse uksi. Seda on ka kuulda kus nad korteris liiguvad või asuvad. Et Valentin teist korda politseisse helistas, seda ei mäleta, olid juba sellest väsinud. Kakluse pärast oli helistamine siis, kui palus Valentini helistada aga pärast seda ei mäleta kas on veel helistamist olnud. Pärast seda, öösel ei saa siiamaani magada, kas nad sihilikult midagi viskavad. Meenub, et enne seda nad jõid tänaval, seltskond, pärast jätkus toas, kui meenutada, nullist see ei saanud olla. Enam ei kannatanud, palus teha kõne, kohe, kui kuulsid, et seal on kaklus. Kui kiiresti politsei jõudis, seda ju ei näe, kuulevad ainult samme, ei tea. Tunnistaja O G selgitas, et 17.
3. oli väljakutse. Oli piirkonnapatrullis abipolitseinikuga G T, kui nägid politsei andmebaasist, et väljakutse on tehtud xxxx seoses sellega, et teataja sõnul ülemise korruse naabrid kaklevad korteris. Kuna olid ise xxxx ja sündmus oli xxxx, siis otsustasid ise sinna reageerida olgugi, et väljakutsete teenindamine ei ole nende põhiülesanne. Selle tõttu jõudsid ka päris kiiresti kohale. Kõigepealt oli üllatunud sellepärast, et üks neist väidetavatest kaklejatest, kuna teab seda aadressi, on seal varem käinud, on varem väljakutseid olnud, siis teadis juba neid isikuid, kes peaksid olema seotud sellega. Esimene üllatus oligi see, et see naisterahvas, kes seal üleval korteris tema teada elab, oli tegelikult üldsegi tänaval hoopis teise seltskonna juures. Sellest hoolimata parkis auto ära, hakkas minema selle maja poole. Siis see naisterahvas nägi neid, sai aru, et ilmselt on jälle neile politsei kutsutud, sest seda on varasemalt korduvalt tehtud, ta tuli nendega kaasa. Läksid koos temaga kohe ülemisse korterisse ja koputas uksele, ukse avas pärast mõningat aega meesterahvas, kes seal elab, korter oli pime, oli aru saada, et ta oli just ärganud. Kui seletas, et oli väljakutse neile korterisse kakluse kohta, siis need inimesed mõlemad, nad oli üllatunud ja hakkasid isegi naerma. Nad ei olnud mitte kuidagi häiritud, nad ei olnud vaenulikud üksteise suhtes, nad kinnitasid, et kaklust ei ole olnud ega mingit muud tüli ja naine rõhus veel sellele ka, et ta ei olnud isegi kodus. Lisaks sellele mitte miski seal korteris ka ei viidanud sellele, et seal oleks kaklus toimunud. Korter oli 4 koristatud, heas korras. Nii mees kui naine olid tugevalt alkoholijoobes aga adekvaatsed selles mõttes, et said jutust aru. Olles asjaoludes veendunud, lahkus sealt. Jõudis kohale maksimaalselt 10 minutit pärast seda kui väljakutse registreeriti. Enne seda kui tulid, korteris peale selle meesterahva rohkem kedagi ei olnud aga koos nendega tuli see naisterahvas, kes seal elab, L L. Kohal oli vaid meesterahvas, A K on tema nimi. Nägi, et nad olid purjus. Meetmete rakendamiseks puudus alus. Ei näinud probleemi nende tegevuses. Ei oska kommenteerida seda, et Valentin Gribkov pidi kella neljani hommikul tänaval olema. Tänaval mitu inimest oli, täpselt ei mäleta, 4-5 inimest. Menetlusalune isik on varasemalt korduvalt kutsunud politsei kohale põhjusega, et selles korteris toimub lärm või vägivald. On teadlik, millega on need lõppenud. Tegi ühes kirjas vallavanemale ka kokkuvõtte politsei andmebaasidest, täpseid numbreid enam ei mäleta, aga üle 20 korra neid kutseid oli alates 2017 a, mitte ühelgi juhul ei järgnenud menetlust kuigi 7 juhul tuvastati, et teataja oli vale väljakutse teinud. Ülejäänud kordadel jäid asjaolud segaseks, mitte ühelgi korral ei tuvastatud rikkumist seal korteris, mille peale helistati. Reageeris kiiresti ja hakkas sellepärast koheselt xxxx liikuma, et oli endal juba huvi teada saada, kas seal päriselt toimub rikkumine või mitte, et saada kõige adekvaatsem pilt sellest, mis seal tegelikult toimus, tahtis võimalikult kiiresti kohale jõuda. Kui väljakutse sisuks on kaklus, siis väljakutse prioriteet tõuseb, siis on inimesse elu ja tervis ohus, öörahu rikkumise puhul mitte. L L ja A K ülekuulamist tol hetkel vajalikuks ei pidanud sellepärast, et nad oli alkoholi tarvitanud. Joovet ei kontrollinud. Avalikus kohas joobes olemine karistatav ei ole, oleks nad tarvitanud alkoholi seal, siis oleks ka tuvastanud nende isikud. Seltskonna juures alkoholipudeleid ei olnud. Nad lihtsalt olid seal. Kohtule esitatud teenistuslehele on kantud väljakutse kohta kõigepealt esimene kellaaeg. See on kellaaeg, millal on seotud väljakutse nende teenistuslehega arvutis. See kellaaeg on 21.
4. Tavaliselt patrullid on politseiandmebaasis paigutuses, aga need on patrullpolitseinikud. Kuna ise on piirkonnapolitseinik ja tavatöö hulka väljakutsete teenindamine ei kuulu, siis teda selles paigutuses ei olnud ka tol päeval. See kellaaeg, mis siin kirjas on 21.07 on see, millal käsitsi, kas tema või abipolitseinik G T sidusid selle väljakutse oma teenistuslehega. Kas tegid seda siis kui nägid väljakutset, siis kui kohale jõudsid või pärast, kui olid selle juba ära lahendanud, täpselt ei mäleta. Väljakutse tegemise osas on siin kirjas, et 20.58 registreeritud, häirekeskuses juhtumina registreeritud. Võis olla, et läksid sinna ja kohapeal sidusid selle ära, aga võib olla oli hiljem, täpselt ei mäleta aga mäletab, et niipea kui selle said, xxxx kohe alustasid ja see on umbes 3 minuti teekond xxxx. Kui kaardi peal nägid seda kutset, ilmselgelt pidi seal varem olema, ei näinud selle tekkimist sinna. Väljakutse sisuks on siin märgitud joobes naabrid kaklevad korteris mees ja naine, lapsi ei ole, pidev probleem. Saab järeldada, et naabrid kaklevad, on pidev probleem selle põhjal, et sinna on varem väljakutseid tehtud. Selle hinnangu andmisel ei korrapidaja politseis ega ka häirekeskuse töötaja ei süvene nende juhtumiste tausta nii põhjalikult, sest tal ei ole võimalik seda teha nii kiiresti. Kui väljakutse tehti, oli arvatavasti xxxx linnas. Tunnistaja G T selgitas, et 17.04.2019 oli piirkonnapatrullis O G, said väljakutse antud aadressile, jõudsid kohale. Väljakutse sisuks oli, et korteris xxxx, aadressil xxxx, toimub kaklus meesterahva ja naisterahva vahel. Kohale jõudes tuli neile üks naisterahvas vastu, kellega koos liikusid hoonesse sisse, trepist üles teisele korrusele. Naisterahvas avas korteri ukse, üks meesterahvas tuli neile seal vastu, omavahel olid nad tuttavad, olid väga imestunud, miks politsei seal oli, tegemist oli selle kõnealuse korteriga. Kaklust sellel hetkel seal ei toimunud. Vestlesid isikutega, olid pigem positiivselt meelestatud ja imestunud, kontrollisid korterit ja seejärel lahkusid, kaklust ei olnud. Täpselt kohale jõudmise aega, kutse saamise aega ei mäleta aga kohale jõudsid üsna kiiresti, kümmekond minutit, hinnanguliselt pakub. Naisterahvas, kes vastu tuli, viibis õues aga täpselt asukohta ei mäleta. Kuidas korteris olnud meesterahvas välja nägi, ei mäleta, isikud oli joobes, see on meeles. Korteris teisi isikuid ei viibinud. Miski korteris kaklusele ei viidanud. Naisterahvas mingist vägivallast tema suhtes ei rääkinud. Miski ei viidanud, et seda päriselt oleks toimunud. Kui kaua nad seal olid, seda öelda ei oska, mitte väga pikalt. Patrull-leht koostati, kuid seal kõike infot ei ole. Lehele on kantud kutse, aga ajad ei ole 5 kirjas. Kui see naisterahvas vastu tuli, siis vastasmaja juures olid isikud, kuid ei mäleta palju neid seal oli. Kas nad olid kained või joobes, ei mäleta. See naisterahvas, kes vastu tuli, oli joobes. Ei meesterahva ega naisterahva näos ei olnud midagi, mis viitaks millelegi. Käisid korteris sees, kuid ruumide asetust ei mäleta. Ei mäleta ka seda, kas seal tuli põles või mitte. Käisid korteri läbi, veendusid, et seal ei oleks rohkem isikuid ja oleks mingeid märke vägivallale. Midagi segi paisatud ega purunenud ei olnud. Mingit kaklust seal ei ole olnud. Kohtuistungil kuulati telefonikõne audiosalvestist, milline on tehtud Häirekeskusele 17.04.2019 kell 20:56:32 telefoninumbrilt xxxx. Kõne kohaselt helistab vene keelt kõnelev vanem meesterahvas, et naabrid teisel korrusel on purjus nagu sead, jälle hakkas kaklus, kaklevad mees ja naine, joovad iga päev. Taustal on kuulda mingeid hääli. Tal tuleb jälle tänaval ööbida. Annab aadressiks xxxx. Helistaja nimetab ennast Valentin Gribkoviks. Arvab, et peab jälle tänaval olema, on invaliid, kuid ei saa nende pärast kodus olla. Kohtuistungil kuulati ka telefonikõne audiosalvestist, milline on tehtud Häirekeskusele 17.04.2019 kell 21:22:10 samalt telefoninumbrilt. Kõne kohaselt teatab vene keelt kõnelev meesterahvas, et soovib väljakutse tühistada, sest nad juba maha rahunenud, et mees on magama jäänud. Aga mis öösel saama hakkab, ei tea. Kohtule esitati politsei andmebaasis fikseeritud juhtumite väljatrükid, millistest nähtub, et Valentin Gribkov on 26.04.2019, kell 23.53 teatanud korter xxxx kohta: kaklus käib, levi on halb, midagi ei ole kuulda, helistab tagasi. Toimub kaklus joobes mehe ja naise vahel, uksed lahti. Järgmine väljakutse 27.04.2019 öösel kell 01.36, politsei käis, kuid kaklus käib ikka edasi, teataja palub, et politsei viiks isikud minema. Eelneva kutse kontrollimisel tuvastati, et isikud magasid, teisel väljakutsel naine juba magas, tuled ei põlenud ja meesterahvas liikus korteris ringi ja otsis tubakat. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Valentin Gribkovi poolt toime pandud tegu on aset leidnud, see on tuvastatud uuritud tõenditega, tegu on õigesti kvalifitseeritud ja teole on omistatud proportsionaalne karistus. Mis puudutab selle koosseisu täitmist, väljakutse, et

§ 278

kohaselt on keelatud esitada vale väljakutse ja esitada teadvalt vale informatsiooni, mis põhjustab väljasõidu. Väljakutse on igasugune teadaanne, millega taotletakse eritalituse kohale tulekut seoses häda või ohu olukorraga. Kogutud tõenditega on tuvastatud põhjuslik seos Valentin Gribkovi teo ja eritalituse väljasõidu vahel. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et Valentin Gribkov esitas teadvalt vale teadet eesmärgiga muuta prioriteeti eesmärgiga, et neid isikuid, naabreid politsei võtaks vastutusele. Mis puudutab kohtuistungil kuulatud menetlusaluse isiku ütlusi, siis kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku anda selgitused on vastuolulised, samuti on mõnes vastuolus tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused seoses juhtumiga. Politseinikest tunnistajate ütlused ei ole omavahel vastuolus ja kinnitavad üksteise sõnu. Seega on tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Mis puudutab rahatrahvi, siis menetlusalune isik viitas oma raskele majanduslikule olukorrale. Juhib tähelepanu sellele, et oma otsuses piirkonnapolitseinik O G osaliselt võttis arvesse vastulauses esitatu, mis puudutab just majanduslikku olukorda ja selle tõttu ta määras nii väikese rahatrahvi. Väljakujunenud praktika kohaselt tuleks lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on käesoleval juhul 600 eurot. Otsuse tegija määras trahviks 80 eurot, mis oli tema arvates õiglane ja proportsionaalne rikkumisega. Puudub alus otsuse tühistamiseks ja trahvisuma muutmiseks. Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused, kohtuistungil avaldatud audiosalvestised Hädaabinumbrile ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud väärteotoimiku materjalidega ja kohtule esitatud täiendavate kirjalike tõenditega, asub seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele ning vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub. 6 Kohtuistungil kuulati kaebuse esitajale inkrimineeritud vale väljakutse osas üle kaebuse esitaja Valentin Gribkov ja tunnistaja N D. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt oli ta 17.04.2019 üksi kodus ega saanud enam kannatada ülevalt korruselt tulevat lärmi ning helistas politsei väljakutsumiseks, hoiatas ka dispetšerit, et ei suuda tõusta, sest hooldajat ei ole kodus. Sama asjaolu kohta selgitas N D, kes on kaebuse esitaja hooldaja, et ta oli kodus, lamas ja puhkas tööpäevast ning Valentin Gribkov lamas. Palus Valentinil teha kõne, sest oli nii väsinud, et endal ei olnud jõudu. Seega ühe tõendiallika ütluste kohaselt oli ta üksi kodus ja kuna hooldajat ei olnud, ei suutnud tõusta, kuid hooldaja ütluste kohaselt oli ta samuti kodus, kuid oli nii väsinud, et ei suutnud helistada ja palus seda teha kaebuse esitajal Valentin Gribkovil. Sellisest asjaolust saab järeldada, et üks tõendiallikatest annab ebaõigeid ütlusi. Kui kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta teatas dispetšerile, et ta ei suuda tõusta, sest hooldajat ei ole kodus, siis kohtuistungil kuulatud audiosalvestisest ei nähtu, et ta midagi sellist oleks dispetšerile väitnud. Vastupidi, ta küsis dispetšerilt, et kas ta peab jälle tänaval ööbima, sest lärmavate naabrite pärast ei saa ta kodus olla, kuigi on invaliid. Seega ei teatanud kaebuse esitaja politseid välja kutsudes, et ta on üksi ega saa tõusta, vaid vastupidi, oli valmis korterist välja minema ja sunnitud tänaval ööbima. Seega ei riimu kaebuse esitaja väited tema enda viidatud telefonikõnega. Nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja N. D ütlustest tulenevalt joovad ülevalt naabrid iga päev ja kaklevad ja kaklemise kohta teevad nad järelduse sellest, et üleval korrusel on pidevalt kukkumised. Kõikidel juhtudel on tehtud järeldused kaklusest ülevalt kostuva lärmi iseloomu järgi, kuid ise nad midagi konkreetset näinud ei ole. Kui tunnistaja N. D ei osanud politsei väljakutsumise kellaaega öelda, siis kaebuse esitaja väidete kohaselt võis see olla pool kaksteist kui algas mingi müra. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt tegi ta järelduse kakluse asetleidmise kohta ka seetõttu, et siis, kui ta õue läks, tulid välja ka need alkohoolikud ja ta küsis mis te teete ning temale vastati, et see pole tema asi. Sellistest ütlustest saab järeldada, et kaebuse esitaja ütlused õue mineku ja naabritega väljas suhtlemise kohta on vastuolus tema enese ütlustega, mille kohaselt ei saanud ta tõusta hooldaja puudumise tõttu. Kui kaebuse esitaja selgitas, et ta kuuleb kõike, mida üleval räägitakse ja saab ka osaliselt eestikeelsest jutust ning sisust aru, selgitades kohtuistungil ka ülevalt korterist kostnud vaidlemise sisu ja ähvardusi, siis väidetavalt samal ajal samas korteris viibinud tunnistaja N. D selgituste kohaselt on küll kuulda eestikeelset karjumist, kuid sisust ei saa aru. Seevastu oskas just N. D eesti keelt, erinevalt kaebuse esitajast. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt kuulis ta ka seda, et politsei tuli kohale, koputas ja hüüdis politsei ning politseil kulus kohale jõudmiseks pool tundi või 40 minutit. Samas nähtub audiosalvestistest, et väljakutse tehti 20:56 ja väljakutse tühistati kell 21:22, s.t kahe kõne vahe oli alla poole tunni, s.t kaebuse esitaja ütlused ei saa vastata tõele, kuivõrd politsei jõudis kohale vähem kui kümne minutiga ja jõudis sealt ka ära minna. Seega ei saanud kaebuse esitaja politsei tulekut kuulda ega kuidagi fikseerida ning kaebuse esitaja räägib ilmselgelt mingist muust korrast, mitte vaidlusalusest sündmusest. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt lendasid üleval korteris toolid, toimus mööbli liigutamine, loobitakse asju, karjutakse päeval, öösel ja hommikul ja selline rahurikkumine toimub pidevalt. Seega kaebuse esitaja ütlustest saab järeldada, et tema rahu rikutakse karjumise, asjade loopimise ja kaklemisega. N. D selgituste kohaselt ei saa korteris ülevalt naabrite kukkumiste ja kaklemiste tõttu viibida ja rahu on häiritud. Seda, kas kellegi elu ohus oli, on raske öelda, kuid keegi võib seal kannatada, on tugevad löögid kukkumisest, ka eelmistel kordadel ei olnud kisa teistsugune. Sellistest väidetest saab järeldada, et ka N. D rahu rikutakse naabrite käitumisega, kuid seda, et kellegi elu või tervis oleks ohus, ta ei tea, kuid peab seda võimalikuks. Samas on samasugune lärm kestnud mitu aastat. Kohus teeb taolistest ütlustest järelduse, et kaebuse esitajat ja tunnistajat N. D häirib naabrite lärmakas eluviis ja alkoholi tarvitamine, kuid seda, et keegi võib ohus olla, järeldas vaid N. D kuulmise järgi olukorras, kus lärm, kisa ja kukkumised on kestnud aastaid. Sellest saab järeldada siiski vaid seda, et kaebuse esitaja ja tunnistaja N. D rahu oli rikutud. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata KorS § 56 lg 1 sättele, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kuivõrd eluruum 7 kortermajas ei ole avalikuks kohaks, tuleb lähtuda KorS § 56 lg 2 sättest, mille kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 07.00-ni keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Seega sätestab eelmärgitud säte öörahu aja ja keelu seda rikkuda. Kohtuistungil kuulatud audiosalvestiselt nähtuvalt on kaebuse esitaja audiosalvestise andmete kohaselt helistanud Hädaabinumbril 17.04.2019 kell 20:56:32. Kuivõrd 17.04.2019 oli kolmapäev, siis algas KorS § 56 lg 2 sätestatud keeld tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra kella 22.00st. Selles tulenevalt ei rikkunud kaebuse esitaja korteri kohal elavad ülemised naabrid KorS § 56 lg 2 sätestatud keeldu. Lisaks sellele ilmnes kaebuse esitaja selgitustest, et üleval korteris loobiti asju, kakeldi, karjuti ja kui ta tänavale läks ja ülevalt naabrite külalistelt küsis mis toimub, öeldi, et see ei ole sinu asi. Samas selgitas ta seda, et pärast väljakutse tegemist osa üleval korteris olnud isikutest liikus teise tuppa ja oldi vaikselt, kuivõrd üles korterisse on kuulda kui ta Hädaabi numbrile helistab ja politsei kutsub. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad O G ja G T aga selgitasid, et nad jõudsid kaebuse esitaja elukoha maja juurde kõige rohkem kümne minutiga, kuivõrd asusid xxxx ning kohale jõudes tänaval, vastasmaja juures oli joobes isikute seltskond, nende hulgas ka kaebuse esitaja korteri kohal oleva korteri elanik L L, kes tänaval neile vastu tuli. Koos L L läksid O G ja G T kaebuse esitaja korteri kohal olevasse korterisse, kus ukse avas äsja ärganud korteri elanik A K. Tunnistajad sisenesid korterisse ja kontrollisid korterit ning tuvastasid, et selles korteris rohkem kedagi ei olnud, korter oli korras, mingeid märke asjade lõhkumisest või kaklemisest ei avastatud. Samuti ei olnud ei L L ega A K välimusest näha vägivalla jälgi. Seetõttu, arvestades kaebuse esitaja ütlustes esinevaid sisulisi vastuolusid, samuti vastuolusid tunnistaja N. D ütlustega ja kohtuistungil kuulatud audiosalvestisega kaebuse esitaja kõnest Hädaabinumbril, leiab kohus, et kaebuse esitaja ja tunnistaja N. D ütlused ei ole usaldusväärsed ning nendesse tuleb suhtuda kriitiliselt ja need ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Sündmuskohal käinud politseiametniku O G ja abipolitseiniku G T ütlustest tuleneb üheselt, et kaebuse esitaja tehtud väljakutse põhjusena nimetatud kaklust ei ole vaidlusaluses korteris xxxx aset leidnud. Seejuures oli vaidlusaluses korteris üheselt tuvastatud, et korter oli korras ja väidetavas kakluses osalenud isikutel mingeid vägivallale viitavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. Seega ei leidnud kinnitust ei asjade loopimine, mööbli nihutamine ega ka kaklus. Ainus, mida kohale tulnud politseiametnik ja abipolitseinik tuvastasid, oli see, et mõlemad kaebuse esitaja korteri kohal asuva korteri elanikud olid alkoholi tarvitanud, kusjuures üks neist magas korteris ja teine viibis tänaval seltskonnas. Seejuures helistas Valentin Gribkov uuesti hädaabinumbril kell 21.22, teatades, et ülevalt naabrid on maha rahunenud ja mees magama heitnud. Seejuures sai väljakutse tühistamine kellaajaliselt olla pärast seda kui politsei oli juba ära läinud. Taoline uuesti helistamine ja väljakutse tühistamine näitab seda, et kaebuse esitajat häiris vaid lärm ja teda ei huvitanud kas kellegi suhtes vägivalda tarvitatakse või kedagi ohtu seatakse. Kuivõrd väljakutse tühistamisel teatas kaebuse esitaja, et ilmselt on ülevalt mees magama heitnud, siis sai ta üheselt aru ka sellest, et kellegi suhtes vägivalda ei olnud keegi ka tarvitanud ning kaklust ei olnud toimunud. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt alati kui ta politsei välja kutsub, siis ülemises korteris lärmavad ja kaklevad isikud jäävad vaikseks ja poevad peitu teise tuppa, mida ta ka kuuleb, ning seetõttu politsei neid ka ei karista. Sellise väite kohta peab kohus vajalikuks märkida, et politsei jõudis sündmuskohale 10 minuti jooksul väljakutse tegemisest, millise aja jooksul joobes inimeste seltskond ei oleks suuteline korteris väidetavalt laiali loobitud ja lõhutud asju kokku korjama ja korterist ära koristama. Selle aja sisse peaks mahtuma ka ühe korterielaniku magama heitmine ja ülejäänud seltskonna vastasmaja ette kogunemine. Seetõttu leiab kohus, et vaidlusaluse väljakutse põhjuseks olnud asjade loopimist ja kaklust ei ole aset leidnud ja sellest oli teadlik ka kaebuse esitaja. Küll võis kostuda ülevalt korterist lärmi, kuid sellega ei pandud väljakutse tegemise ajal toime ka KorS § 56 lg 2 ettenähtud keelu rikkumist, rääkimata väljakutse sisuks olnud vägivalla tarvitamisest, ehk kaklusest. See, et kaebuse esitajale ei 8 meeldi alkoholi tarvitamine ja alkoholi tarvitamise või joobe tunnustega isikud, s.h ülemise korteri naabrid ja nende eluviis, ei saa olla põhjuseks teha politseile väljakutset. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitajat

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest selles, et kaebuse esitaja tegi politseile teadvalt vale väljakutse selle kohta, et naabrite korteris käib kaklus.

§ 278sätestatud väärtegu asub Karistusseadustiku 16.

peatüki

1. jao
2. jaotises, kusjuures
3. jao kaitsealas on avaliku võimu teostamise vastased süüteod ja selle
4. jaotise kaitsealas omakorda võimuesindaja suhtes toime pandud süüteod. Seega kaitstakse selles jaos märgitud süüteokoosseisudega üksnes avaliku võimu kandjaid, mitte muid isikuid.

§ 278

ettenähtud süüteo puhul kaitstakse avaliku võimu efektiivset funktsioneerimist ja avalikku julgeolekut, kuivõrd vale väljakutse võib ohtu seada mõne teise tegelikult aset leidnud sündmusele õigeaegse reageerimise ja kohalejõudmise ning ohuolukorra likvideerimise või ärahoidmise. Eritalituseks saab lugeda vaid riiklikku talitust, millise kohustuseks on väljakutsele reageerida ja oht likvideerida ning politsei on eritalitus, millisele on riigi poolt pandud kohustus reageerida häda-või ohuolukorras. Otsuse eelpool toodud motiividest tulenevalt on kohus jõudnud veendumusele, et mingit ohtu vaidlusaluse sündmuse ajal kellelegi ei olnud, mistõttu ei olnud ka häda- või ohuolukorda, millest kaebuse esitaja oli ka üheselt teadlik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et politseile väljakutset tehes tegi menetlusalune isik väljakutse eritalitusele.

§-s 278 sisaldub kaks alternatiivset süüteokoosseisu – teadvalt vale väljakutse tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Väljakutse on teadaanne, millega taotletakse eritalituse kohaletulekut seoses häda- või ohuolukorraga, õiguserikkumise toimepanemisega, mistõttu on tegemist formaalse deliktiga ja süüteokoosseisu realiseerituse seisukohalt ei ole tähtsust, kas sellele järgneb ka faktiliselt mõne eritalituse väljasõit. Seevastu väljasõidu põhjustamine on tagajärjedelikt, mis erinevalt väljakutse tegemisest eeldab ka mingit tegu, mis tõttu toimub eritalituse väljasõit. Politsei teadvalt vale väljakutsega on muuhulgas tegemist ka siis kui isik teatab politseile, et on toime pandud õiguserikkumine, teades tegelikult, et seda toimunud ei ole või esitab õiguserikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti. Juhul, kui isik ei ole teatamise hetkel kindel, kas õiguserikkumine on toimunud või teatab tühisest vahejuhtumist, kuid esitab faktid õigesti, ei ole

§ 278süüteokoosseis vale väljakutse tegemise osas täidetud.

Käesoleval juhul soovis kaebuse esitaja eritalituse, antud juhul politsei kohaletulekut seoses sellega, et ülevalt naabrid on täis nagu sead ja kaklevad. Kui lähtuda sellest, et naabrid on juua täis, siis ei ole tegemist ohuolukorraga ei purjus naabritele ega ka väljakutse tegijale. Puutuvalt kaklusesse saab väljakutsest järeldada, et ka sel juhul ei kujuta selline käitumine ohtu väljakutse tegijale, kuid võiks kujutada ohtu kakluses osalejatele ja tegemist oleks ilmselgelt õiguserikkumisega. Seejuures aga tegi kaebuse esitaja järelduse kaklusest väidetavalt vaid ülevalt korruselt kostva lärmi järgi, ise seda kirjeldatud sündmust nägemata. Sellele järgnevalt aga väljakutset tühistades põhjendusega, et naabrid on rahunenud ja mees heitnud magama, näitas kaebuse esitaja oma teadmist sellest, et tegelikkuses ei ole naabrite korteris väidetavat õiguserikkumist kakluse näol tegelikkuses toimunud ja kaklus oli väljakutse sisusse lisatud selleks, et politsei kohale tuleks, kuivõrd kakluse puhul on tegemist nii õiguserikkumisega kui ka ohuolukorraga vähemalt kakluses osalejatele. Lihtsalt lärmi tekitamise tõttu politsei väljakutsele ei oleks reageerinud. Seega teadis kaebuse esitaja, et üleval korteris kaklust ei toimu, s.t ei panda toime tema poolt väidetud õiguserikkumist, kuid kaebuse esitaja eesmärgiks oli lärm politsei kohaletuleku ja sekkumisega lõpetada. Kohtu arvates näitab seda kaebuse esitaja teadmist ka asjaolu, et kohtule esitatud Politsei infosüsteemi andmete väljatrüki kohaselt on kaebuse esitaja ka nädal hiljem teatanud kaklusest samas korteris ning kontrollimisel tuvastati, et tegemist on valeväljakutsega, kuivõrd väljakutse tegija viidatud korteris inimesed magasid, kuigi väljakutse tegija väitis, et politsei käis, kuid kaklus käib edasi. Lisaks nädal hiljem tehtud väljakutsele, millele reageerides õiguserikkumist ega kaklust ei tuvastatud, ilmnes tunnistaja O G ütlustest, et alates 2017. aastast on kaebuse esitaja teinud kümneid väljakutseid, 9 kuid ühelgi korral ei tuvastatud kaebuse esitaja korteri kohal olevas korteris õiguserikkumisi. Seega arvestades kaebuse esitaja käitumist ja korduvaid politseile tehtud väljakutseid olematute õiguserikkumiste kohta saab teha järelduse, et kaebuse esitajat häirib ülemiste naabrite käitumine, kuid kuna öörahu rikkumiste prioriteet ei ole nii kõrge ega tingi politsei väljasõitu, siis lisab kaebuse esitaja väljakutse põhjusena alati ka kakluse, et politsei reageeriks õiguserikkumisele, mida ei ole toimunud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja on teadlikult teinud vale väljakutse politseile, teatades õiguserikkumisest, millist ei ole toimunud, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime politseile teadvalt vale väljakutse tegemise, s.o

§ 278lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kaebuse lahendamisel peab maakohus lähtuvalt VTMS § 123 lg 2 sätetest arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja sellele järgnevalt peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kohus leiab, et väärteoasja kaebemenetluses on kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate O G ja G T ütluste, samuti kohtule esitatud täiendavate kirjalike tõendite ning kaebuse esitaja telefonikõnede audiosalvestistega väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud

§ 278lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik tegi politseile teadvalt vale väljakutse, siis on tegemist väärteoga

§ 278lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Lääne-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik O G, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses.

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ja alammäära lähedases määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, kuivõrd määratud karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiresse (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 10 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 278

lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Hinnates menetlusaluse isiku süüd

§ 278

lg 1 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et menetlusaluse isiku süüd saab hinnata keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on oma otsuses asunud seisukohale, et kergendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine kõrges eas isiku poolt. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib üldjuhul pidada kõrges eas isikuks ka vanaduspensionieas olevat isikut, kuid käesoleval juhul on tegemist menetlusaluse isikuga, kes oli süüteo toimepanemise ajal 79-aastane. Seega on kohtuväline menetleja põhjendatult leidnud, et kergendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt

§ 57lg 1 p 7 mõttes.

Raskendavaid asjaolusid ei ole ei kohtuvälises menetluses ega kohtumenetluses tuvastatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt on menetlusalust isikut karistatud

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, kuid andmed otsuse jõustumise kohta puuduvad. Kohtulikul arutamisel ilmnes, et tegemist on otsusega, mis on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud ning on kaebemenetluse menetlusesemeks. Seega ei ole kaebuse esitajal kehtivaid karistusi. Sellest tulenevalt ei eeldaks kaebuse esitaja karistusandmed ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületava karistuse kohaldamist. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates ka üldsuse teadmine, et eritalitustele teadvalt valede väljakutsete tegemine on karistatav, kutsub korrale ka teisi Häirekeskusele põhjendamatute väljakutsete tegijaid ning sunnib aru saama sellest, et vale väljakutse tegemisel ajal võib keegi teine ohus olev isik jääda vajaliku abita. Kuigi kaebuses on leitud vaid seda, et kaebuse esitajale on karistus määratud põhjendamatult, siis kohtuistungil taotles kaebuse esitaja vaidlustatud otsuse ja rahatrahvi tühistamist. Kohus on juba ülalpool leidnud, et menetlusaluse isiku käitumises on süüteokooseis tuvastatud ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub, kui kohus peab otsuses märkima ka oma seisukoha määratud karistuse kohta. Kohtuväline menetleja on määranud kaebuse esitajale karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot ning kaebuse esitaja leidis, et see summa on liiga suur, sest tal ei jätku seetõttu raha küttepuude ostmiseks. Samas ilmnes ka see, et rahatrahv on koos täitekuludega tasunud kaebuse esitaja tütar. Puutuvalt karistuse määra on kohtuväline menetleja määranud vaatamata kaebuse esitaja keskmisele süüle karistuse alla ¼ ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Kohtuväline menetleja on küll tuvastanud kergendava asjaolu esinemise, kuid pelgalt üks kergendav asjaolu ei saaks sellisel määral karistuse leebust kergendada. Samas on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku vastulausega, milles on kirjeldatud lahkhelisid naabritega ning kohtuväline menetleja võttis arvesse menetlusaluse isiku ja tema naabrite vahelise suhtluse keerulise iseloomuga tausta. Kohtu arvates on kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendused keerulistest naabritevahelistest suhetest kaebemenetluses üheselt tuvastatud ja pidevalt kodus olema sunnitud menetlusaluse isiku rahu ilmselgelt naabrite eluviis häirib ja kohtule esitatud andmete kohaselt vähemalt alates 2017. aastast. Seetõttu kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega menetlusaluse isiku vastulauses arvestamise kohta ning ka sellega, et need põhjendused koosmõjus kergendava asjaoluga tingivad karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast ¼ määra lähedases määras. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on 11 proportsionaalne kaebuse esitaja süüga, kaebuse esitaja isikuga ja ka preventiivsete eesmärkidega. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12