lg 2 p 2 järgi Oleg Andrejevi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
lg 1 järgi), käitles uuesti suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, ebaseaduslikult narkootilisi aineid. Nimelt omandas Oleg Andrejev eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses furanüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, mida andis kriminaaltulu teenimise eesmärgil edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis Oleg Andrejev ajavahemikul 2018 aprill kuni 21.05.2018 xxxx piirkonnas, xxxx piirkonnas ja xxxx juures korduvalt, s.o. sagedusega kord üle ühe kuni kahe päeva I Sile käestkätte edasi ühe kuni kahe grammi kaupa narkootilist ainet furanüülfentanüüli sisaldavat pulbrit hinnaga 200 eurot gramm. Sealhulgas andis Oleg Andrejev 19.05.2018 I Sile eeluurimisel tuvastamata kohas edasi minigrip kilekotti pakendatud furanüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, mille I S segas pruuni suhkruga ning pakendas fooliumvoldikutesse. Osa selliselt pakendatud furanüülfentanüüli hoidis I S enda valduses kuni 21.05.2018 kella 13.11-ni, mil ta xxxx asuva xxxx parklas kinni peeti ning leiti tema rinnahoidja vasakust korvist minigrip kilekott kaheksa fooliumvoldikuga, millistes oli kokku 0,28 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 0,00092 grammi furanüülfentanüüli. Sealhulgas andis Oleg Andrejev 21.05.2018 kella 13.10 paiku xxxx asuva xxxx tagumise sissepääsu juures sõiduautos xxxx reg-numbriga xxxx I Sile edasi kahte minigrip kilekotti pakendatud furanüülfentanüüli sisaldavat pulbrit, mida I S hoidis enda valduses kuni 21.05.2018 kella 13.11-ni, mil ta xxxx asuva xxxx parklas kinni peeti. Hetk peale kinnipidamist viskas I S paremast käest maha kaks minigrip kilekotti, millistes oli kokku 1,96 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 0,011 grammi puhast furanüülfentanüüli. Selliselt andis Oleg Andrejev ajavahemikul 2018 aprill kuni 21.05.2018 xxxx eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas korduvalt B Kile edasi narkootilist ainet furanüülfentanüüli sisaldavat pulbrit. Sealhulgas andis Oleg Andrejev 21.05.2018 kella 17.40 paiku xxxx asuva maja juures B Kile edasi eeluurimisel tuvastamata koguses furanüülfentanüüli. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Furanüülfentanüül kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Furanüülfentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 9 milligrammist ainest puhtal kujul. Seega pani Oleg Andrejev toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud
Oleg Andrejev ennast süüdi ei tunnistanud. I S tunnistas ennast süüdi kriminaalasja materjalid 21.05.2019 eraldatud kokkuleppemenetlusse. ja tema suhtes on Kohus uuris järgmisi dokumente: - Harju Maakohtu 10.04.2018 määruse nr KM5521/2018 ja prokurör Arika Almanni 10.04.2018 loa nr PL5508/2018 alusel teostatud jälitustoimingute kohta koostatud protokoll (lk 4-63); - Ekspertiisimäärus (lk 68-69); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18E-AN0634 (lk 70-72); - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert M Ti vastus järelepärimisele fentanüüliliste keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta (lk 73-74); - DNA ekspertiisiaktid nr 18E-GE0531 ja nr 18E-GE0605 (lk 75-83); - Asitõendite vaatlusprotokoll (lk 97-98); - Politseikolonelleitnant K Ai vastus nõudekirjale (lk 85-86); - I Si kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 64-67); - I Si karistusregistri väljavõte (lk 100 -106); - kohtuotsused ja -määrus (lk 107-111, 191-197); - Tõend I Si maksustatava tulu kohta (lk 99); - Süüdistatav I Si kahtlustatavana antud ütlused (lk 121-129 kohus avaldas I.S ütlused KrMS § 294 p1 alusel ). - Äratundmiseks esitamise protokoll (lk 130-135); - B Ki läbivaatuse protokoll (lk 84 ); - Oleg Andrejevi karistusregistri väljavõte, kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas nr 1-14-4978 (lk 113-120); - Tõendid Oleg Andrejevi maksustatava tulu kohta (lk 112 ); - Oleg Andrejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 87-91); - Oleg Andrejevi elukohas 22.05.2018 teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll (lk 9296 ); - Kolmanda isiku A B ütlused (lk 1-3 kohus avaldas A.B ütlused KrMS § 289 alusel ); - Riigiõigusabi dokumendid (136-148); - O.Andrejevi tõkendi dokumendid (149-159); 2 - Vara arestimisega seotud dokumendid (lk 160-169); Kolmanda isikuga seotud dokumendid (lk 170-182); Asitõenditega seotud dokumendid (lk 183-190). Tervisetõend (lk 198). Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, tunnistajad, kolmanda isiku, eksperdi ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: I Si kinnipidamise protokoll kinnitab, et I.S kinnipidamisel 21.05.2013 leiti tema rinnahoidja vasakust korvist 1 grip kilekott fooliumvoldikutega (I 2). Kinnipidamise käigus lasi isik parema käe peopesast lahti asfaldile 2 grip kotti tundmatu pulbrilise ainega (I 1). Ekspertiisiakti nr 18E-AN0634 kohaselt pakendis I-1 olev beež pulber
lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Oleg Andrejevi käitumine kinnitab (narkootilist ainet saab omandada, vallata ja edasi anda ainult teadlikult ja selleks, et ainet edasi müüa/anda, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et Andrejev ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest furanüülfentanüüli, valdas seda ja müüs raha eest teadlikult narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide käitlejate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud
süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.
Andrejevi valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitab suures koguses narkootilise aine omandamine, valdamine ja korduv edasiandmine raha eest ehk müük. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Harju Maakohtu 11.06.2014 kohtuotsusega on O.Andrejev tunnistatud süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on O.Andrejevi puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud
12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Andrejev tunnistati süüdi suures koguses fentanüüli omandamises ja valdamises. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas süüdistatakse O.Andrejevi sama rühma narkootikumi s.o furanüülfentanüüli omandamises, valdamises ja edasiandmises. Kuna O.Andrejev andis I.Sle edasi suures koguses furanüülfentanüüli, siis esineb lisaks kohtu poolt eespool käsitletud tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu. O.Andrejev on jätkanud peale eelmist kohtuotsust fentanüüliga samasse rühma kuuluva furanüülfentanüüli suures koguses käitlemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Oleg Andrejevi tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud
jaos sätestatud kuriteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Oleg Andrejev on süüvõimeline ning
lg 2 p 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad 8 asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Oleg Andrejevi tegevuses on tuvastatud karistust raskendava asjaoluna tegutsemine omakasu ajendil
Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnedest nähtub, et Andrejev andis korduvalt narkootilist ainet edasi üksnes raha eest, seega sai ta narkootilise aine müügist ka raha ehk siis teenis reaalselt kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha saamine, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Oleg Andrejevit iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime juba kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse tõttu. Andrejevi sõnade kohaselt oli tal 1700 eurot vanglast vabanedes (nähtub ka Viru Maakohtu 16.01.2018 määrusest) ja ta sai ka toetust 100 eurot kuus. Andrejevi ütluste kohaselt tahtis ta xxxx ravile sõita, kuid kriminaalhooldaja ei lubanud. Samas puuduvad andmed selle kohta, et tal ei olnud võimalik tööd otsida ja tööl käia. Viru Maakohtu määrusest nähtub, et Andrejevil puudub soov tööd teha ja ta poeb oma halva tervisliku seisundi taha, kuid meditsiiniosakonna andmetel on isik töövõimeline. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Oleg Andrejevi süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel Oleg Andrejev mitte üksnes ei omandanud ja vallanud, vaid andis ka korduvalt edasi kolmandatele isikutele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka O.Andrejevi poolt käideldud narkootilise aine kogust. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Oleg Andrejev on 46- aastane meesterahvas, kes on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestab kohus narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvate ainetega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab Oleg Andrejevi suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Juba kaks kuud pärast vanglast vabanemist on O.Andrejev taaskord käitunud viisil, mis tõi kaasa süüdistuse esitamise narkootikumde käitlemisega seotud kuriteos. Varasem karistus ei ole avaldanud O.Andrejevile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on kohe vabanemise järgselt jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida O.Andrejevit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 6 aastat ja 6 kuud. Konfiskeerimine Xxxx läbiotsimisprotokoll kinnitab, et läbiotsimisel Oleg Andrejevi elukohas leiti ja võeti ära käekell „Diesel“ karp koos kviitungiga maksumusega 228 eurot. Sõiduauto xxxx reg.nr xxxx läbiotsimisprotokoll kinnitab, et läbiotsimisel Oleg Andrejevi kasutuses olnud sõiduautost leiti ja võeti ära sularahakviitung O.Andrejevi poolt liikluskindlustuse sõlmimise kohta sõiduki xxxx suhtes. 9 Oleg Andrejevi kinnipidamise protokoll kinnitab, et O.Andrejevi kinnipidamisel 22.05.2013 leiti pükste taskust sularaha 440 eurot, sõiduki xxxx r/n xxxx registreerimistunnistus xxxxx, käekell Diesel. Harju Maakohtu 03.07.2018 määrusega on arestitud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Oleg Andrejevile kuuluv vara sularaha 440 eurot ja käekell Diesel. Sularaha on kantud Rahandusministeeriumi PPa tagatiskontole (lk 167-169). Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduauto xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx omanik A B ja kasutaja S B. Harju Maakohtu 11.07.2018 määrusega on arestitud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmandale isikule A Ble kuuluv mootorsõiduk xxxx reg nr xxxx. Sõiduauto asub parklas Rahumäe tee 6 Tallinn (lk 167-169). Kolmanda isiku A B ütluste kohaselt poeg ütles, et ostis auto, kuid kirjutasid xxxx isa nimele, kuna siis kindlustus odavam. Auto saatuse kohta ei tea midagi. On ükskord autot poja käes näinud, süüdistatavaid ei tunne. Poeg töötas, tal oli võimalus auto osta. Poeg ei öelnud, et auto kuulub kellelegi teisele. S B ütluste kohaselt sai xxxx kasutajaks 2018 juunis. Vormistas auto isa nimele. Auto ostis Andrejevi palvel, et teha tehnoülevaatus. Ei tea kes maksis sõiduki eest, tunnistaja ei maksnud. Olegil oli kokkuleppe kirjutas sinna isa andmed. Lepingu viis isale allakirjutamiseks. Ei tea, kes oli müüja, leping oli juba allkirjastatud. Andrejev ei saanud enda nimele vormistada, mingid trahvid maksmata, et kohtutäitur ei võtaks sõidukit ära. Isale ütles, et ostis auto, et on tema auto. Ümbervormistamiseks andis raha Oleg. Ei ole autot ise kasutanud. Oleg Andrejev ei vaidlustanud, et sõiduauto xxxx tegelik omanik on tema. Ütluste kohaselt andis koos ühe teise isikuga auto müüjale sularahas 1000-1100 eurot sellest rahast, mis oli vanglast vabanedes saanud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-79-13 märkinud, et sõiduki registrijärgne ja tegelik omanik ei pruugi siiski olla üheselt kattuvad mõisted. Nii tsiviil- kui kriminaalkohtu praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid liiklusregistris, ei ole selle registri kannete pinnalt võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse suhtes. Kõnealust küsimust kõige põhjalikumalt käsitlevas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses asjas nr 3-2-1-133-13 on märgitud, et sõiduauto, nagu mistahes muugi vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92-94 järgi ning eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Samuti on tsiviilkolleegium märkinud, et kanne liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet. AÕS § 90 lg 1 sätestab, et vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib kaudse valduse korral esimeses lõikes nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes. Kuigi lähtuma peab ennekõike küll sõiduauto registriandmetest, peab kohus võimalusel olemas olevate andmete alusel siiski tuvastama ka teisi asjaolusid, et teha kindlaks sõiduauto tegelik omanik. Kuigi registriandmetel on sõiduki xxxx r/n xxx omanikuks A B, kinnitavad nii tunnistaja, O.Andrejevi kui ka kolmanda isiku ütlused, et autot kasutas igapäevaselt O.Andrejev ja sõiduki valdus kuulus talle. Andrejev oli sõiduki eest ise raha maksnud ja A. B end autoomanikuks ei pidanud. Seega, kuulus nimetatud mootorsõiduk teo toimepanemise ajal ja kuulub ka käesoleva 10 otsuse tegemise ajal Oleg Andrejevile. Praktikas tuleb tihti ette, et sõidukit ei vormistata ostes enda nimele ümber, et vältida enda isiku seostamist sõidukiga ja vältides seeläbi võimalikke konfiskeerimisi või sõiduki sundmüüki kohtutäituri poolt. Käesoleval juhul kattub Oleg Andrejevi tegevus sama mustriga. Kohtu hinnangul kinnitavad nii tunnistaja, O.Andrejevi kui ka kolmanda isiku ütlused, et sõiduki tegelikuks omanikuks oli algusest peale Oleg Andrejev.
lg 5 p2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt
² sätestatule.
lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale.
lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara.
lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt
lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib
sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid
kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt
§-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on
§-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu. Oleg Andrejevi ütluste kohaselt andis tema osa sõiduauto ostmiseks kuulunud rahast. Ta ei vaidlusta, et äravõetud 440 eurot ja käekell „Diesel“ kuulusid talle. Oleg Andrejev ei ole täpsustanud raha päritolu. MTA õiendi kohaselt puuduvad andmed Oleg Andrejevi tulude kohta 2016 ja 2017 aastal. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.01.2018 määrusest nähtub, et vanglas ei soovinud O.Andrejev töötada. Samuti ei nähtu O.Andrejevi poolt kohtus antud ütlustest, et ta oleks pärast vabanemist tööle asunud. I Si ütlustest nähtub, et enne kinnipidamist oli ta O.Andrejevile just maksnud 400 eurot, mistõttu on eluliselt usutav, et O.Andrejevilt leitud 440 eurost oli osa talle I.S poolt narkootikumide eest makstud. Käekell Diesel oli ostetud päev enne O.Andrejevi kinnipidamist, tund peale Siga kohtumist, mistõttu on eluliselt usutav, et kell osteti Silt narkootikumide eest saadud rahast. Kuna K kohtus aine saamise eesmärgil ka 21.05.18 Andrejeviga, siis on usutav et Andrejev sai sel päeval ka Kilt raha ja see võis tal olla järgmisel päeval kinnipidamisel alles. Vanglast vabanedes saadud 1700 eurot ja igakuine 100 eurot toetust, ei ole summad, mis võimaldanuks Andrejevil peale elamiskulude tasumist osta auto, käekell hinnaga 228 eurot ja säästa 440 eurot. Oleg Andrejevit on ka varem karistatud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo eest, mistõttu on talle „kerge raha teenimise võimaluse kasutamine“ tavaline. Oleg Andrejevile inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine, mistõttu on eluliselt usutav, et O.Andrejevilt äravõetud rahalised vahendid, kell ja auto olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et Andrejev ostis auto alles 10-12.aprill 2018, seega 2 kuud peale vanglast 11 vabanemist, mis kinnitab, et auto ostmises vajalik raha tekkis tal alles pärast paarikuulist vabaduses viibimist ja narkotikumide käitlemist. Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid on usutav, et O.Andrejevilt äravõetud summa pärines narkootiliste ainete müügist. Eeltoodut arvestades on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu alust eeldada, et O.Andrejevi kinnipidamisel leitud ja äravõetud raha on O.Andrejev saanud kuriteo toimepanemise tulemusena ja ka sõiduauto ja kell osteti kuriteoga saadud vahendit arvel. Kriminaalasjas ei ole Oleg Andrejev andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 440 eurot, käekell ja auto on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oleg Andrejevi kinnipidamisel leitud 440 eurot ja käekell ning tema valduses olnud sõiduauto xxxx reg-nr xxxx tuleb konfiskeerida
Asitõendid
lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus anda nimetatud aineid asutusele teadus- ja arendustegevuseks, kui asutusel on nimetatud ainete käitlemiseks käesoleva seaduse § 4 lõike 10 alusel väljastatud kehtiv luba, ning § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes
MS § 126 lg 3 p-st 1, 2, 3, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - Narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; minigrip kilekotid, fooliumpaberitükid, A4 formaadis dokumendid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas)- hävitada; DVD plaat, mis asub pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süljeproovid - hävitada Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsjale makstud tasud ja ekspertiisikulud. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Oleg Andrejevilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 312 eurot ja kaitsjatasu 150 eurot riigituludesse. Välja mõistetav eksepertiisikulu moodustub 84 euro ulatuses narkootilise aine ekspertiisimaksumuset (84 euro osas võetakse seisukoht kriminaalasjas (1-19-4042). DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 78) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 285 eurot ja analüüsiobjektide arv
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 22.05.2018.a. Oleg Andrejevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Oleg Andrejevilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 150 eurot ja ekspertiisikulu 312 eurot riigituludesse. Kohustada Oleg Andrejevit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 151 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Oleg Andrejev, kriminaalasi 1-18-7551, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - Narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid, fooliumpaberitükid, A4 formaadis dokumendid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada; - süljeproovid hävitada - DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.
lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Oleg Andrejevilt sularaha summas 440 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole) ja käekell „Diesel“ koos karbi, garantiikirja ja ostukviitungiga (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas).
lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse A B nimele registreeritud Oleg Andrejevile kuuluv sõiduauto xxxx reg-nr xxxx koos võtmete ja tehnilise passiga (PPA Põhja Prefektuuri parklas). 14 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Inga Ammermann Marko Djagilev 05.06.2019 kohtuotsus 1-18-7551 jõustus 30. oktoobril 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.