) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Xxxx AS (Pank) sõlmisid Tarbijakrediidileping Nr. SL16-01-1434472 (Leping), 29.02.2016, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 7000 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 25.04.2016 summas 188,98 € kuni viimase osamakseni 25.03.2021 summas 192,83 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 20,9% aastas. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus Lepingu üldtingimuste p. 1.1 ja vaatamata lepingu ülesütlemise hoiatusele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 25.07.2016 osamaksest. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 01.02.2017.a. Pank loovutas 26.03.2019.a. oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikul. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud temale edastatud loovutusteatisele ja võlanõudele. Hageja palub 1. Mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja põhivõlgnevus 6794,03 €, intressid 823,97 € ja viivised 3365,29 €; 2. Mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks 2 2-19-9443 välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 6794,03 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,057% päevas, alates 21.06.2019; 3. Mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 600 € ja õigusabikulu summas 420 €; 4. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot põhjendatuks.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 720 eurot (600+120).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-19-9443 Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.