1-14-8329/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-8329 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Prokurör Ain Tali Kaitsja Arvo Suuban Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu VALERI ŽOLNEROVITŠ, isikukood 39704015217, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 22.03.2013 ja lõpp 22.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.10.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada VALERI ŽOLNEROVITŠ tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o kuni 22.04.2022 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 24 (kahekümne neljal) kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Valeri Žolnerovitši suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Valeri Žolnerovitšile elektroonilise valve tähtajaks 11 (üksteist) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Valeri Žolnerovitš vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Valeri Žolnerovitšilt menetluskuluna riigituludesse 125,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99914700025709, selgitusse märkida: „Valeri Žolnerovitš, 1-14-8329, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 125,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt süüdimõistetu Valeri Žolnerovitši kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Valeri Žolnerovitš on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.11.2014 otsusega KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.05.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 9 aastat vangistust, võrra ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.03.
4. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Eelmisel korral karistati Valeri Žolnerovitši tapmise eest, mis on toime pandud piinaval või julmal viisil ning teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes ja kehalise väärkohtlemise eest. Teisel korral karistati Valeri Žolnerovitši kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude muster kordub, kuid vägivaldsuse aste on vähenenud. Läbivaks jooneks on vägivalla kasutamine teiste inimeste suhtes. Soodustegur puudub. Tulenevalt Valeri Žolnerovitši ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Valeri Žolnerovitš taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta hakkab elama isa juures ehk xxxx, mitte korteris nr xxxx, kus elab ema ja on ülerahvastatus. Palus tähele panna, et materjalides on kriminaalhooldusametnik korteri numbriga eksinud. Avaldas kahetsust toimepandud kuriteo üle ning selgitas, et oli siis 15-aastane ja õe ning vägivaldse ema mõju all, nüüd on 22-aastane täiskasvanu ja muutunud. Läbis vanglas alkoholi sõltuvusravi ning on õppinud probleeme sõnadega lahendama. On tänulik töö eest köögis. Lähedastest hoolib isast, ema on tema vastu ükskõikne ja huvi ei tunne, kuriteokaaslasest õel on veel 10 aastat vanglas istuda. Isa juures hätta ei jää, isa on küll pensionär, aga töötab ja on raha kogunud, et aidata, ka on isal oma aiamaa ja kartulipõld. Kinnitas, et saab vabaduses seadusekuuleka eluga hakkama. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Valeri Žolnerovitši tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Arvo Suubani hinnangul on kinnipeetava mõttemaailm ning suhtumine kõvasti muutunud alates sellest ajast, kui ta oma teise kuriteo ehk kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise toime pani 13.08.2014, mil ta oli alaealisena kolmandat kuud vanglas ega osanud muud moodi käituda. Täna on ta suuteline iseseisvalt otsuseid vastu võtma, tal on elus kindel eesmärk asuda tööle, aidata isa ja likvideerida oma võlgnevusi. Ka on isik vanglas omandanud eriala, talle on vabaduses garanteeritud töökoht, distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on vabanenud õe mõjutustest. Kaitsja on seisukohal, et võimalikud riskid on maandatavad isikule lisakohustuste panemisega ja oluline on ka asjaolu, et Valeri Žolnerovitš on vabatahtlikult võtnud endale kohustuse alluda elektroonilisele valvele. Kaitsja palub Valeri Žolnerovitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Valeri Žolnerovitši saab vabastada vangistusest 3 tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Valeri Žolnerovitšile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Valeri Žolnerovitšil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, seega on tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama isa juurde. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva 2-toalise korteriga, kus isa elab üksi. Korter on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on Valeri Žolnerovitšil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isa on lubanud tagada kinnipeetavale kõik eluks vajaliku, sealhulgas ka materiaalse toetuse. Samas ei saa jätta märkimata, et sama maja korteris 10 elab kinnipeetava ema koos elukaaslase ja teiste lastega, kellest osad on kriminaalse käitumise ja taustaga. Seega võib vabanemisjärgne elukoht olla Valeri Žolnerovitši jaoks siiski problemaatiline, kuid täiskasvanuna on tal võimalus vahetada elukohta ning sellega seoses ka kriminaalhoolduspiirkonda. Vabanemisjärgse töökoha on kinnipeetavale garanteerinud xxxx, kus ta saaks tööd ehitajana. Tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Kui aga isik ei peaks mingil põhjusel tööd saama eelnimetatud ettevõttes, siis on tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Varasem töökogemus Valeri Žolnerovitšil küll puudub, kuna enne vangistust oli ta alaealine ülalpeetav, kuid vanglas on ta omandanud abikoka eriala. Kinnipeetaval on motivatsioon asuda püsivale tööle. Vabanemisfondis on Valeri Žolnerovitšil 1628 eurot, mis peaks tagamata tema esmavajaduste rahuldamise pärast vabanemist. Isiku majanduslikku toimetulekut võib mõnevõrra negatiivselt mõjutada asjaolu, et tal on seisuga 15.08.2019 tasumata nõudeid 5366 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud neid tasuma, seda kinnitab asjaolu, et aasta tagasi oli tema vastu täitmata nõuete summa 6600 eurot. Samas on ka kinnipeetava isa lubanud teda materiaalselt toetada ja seega peaks kohtu hinnangul esmaste elukondlike vajaduste rahuldamine peres olema tagatud ning kinnipeetaval peaks puuduma vajadus panna toime uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lähedastest suhtleb kinnipeetav isa ja ühe õega, kuigi päritolupere on paljulapseline. Emaga ei suhtle mineviku ja ema ükskõiksuse tõttu. Kinnipeetava lapsepõlv oli keeruline, ema on raske iseloomuga ja ema erinevad elukaaslased on kriminaalkorras karistatud isikud. Ka osad õedvennad on kriminaalse taustaga. Ainsana pakub perest ja lähedastest positiivset toetust kinnipeetava isa. Esimese kuriteo sooritas Valeri Žolnerovitš õe mõjutusel, kuid täna on ta seisukohal, et selleks ajaks, kui õde vangistusest vabaneb, on tal juba ammu oma pere ja muud tegevused. Kinnipeetava enda sõnul soovib ta tulevikus kolida suuremasse linna, et saada eemale probleemsest keskkonnast. Positiivseks loeb kohus seda, et isik on vangistuses lõpetanud lihtsustatud õppekava alusel põhikooli, on töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja EQUIP, on omandanud abikoka eriala ja käesoleval ajal töötab taas köögitöölisena. Samuti on Valeri Žolnerovitš osalenud hea käitumisega noortele kinnipeetavatele suunatud motivatsioonisüsteemis, mille raames on 8 korda käinud kodukülastusel. Seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt enese harimiseks ja arendamiseks. 4 Kinnipeetaval pole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid esimene kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Isik mõistab alkoholi kahjulikku mõju oma psüühikale ja käitumisele ja saab aru, et alkoholijoobes on oht muutuda vägivaldseks. Vanglas on kinnipeetav viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isiku enda sõnul on ta vanglas viibides olnud sedavõrd kaua ilma alkoholita, et ta ei tunne selle järele enam vajadust, Narkootikume ei tarvita, mille kohus loeb positiivseks asjaoluks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav suhtlemisel viisakas, talle meeldib erinevatel teemadel arutleda. Kui isik varasemalt leidis, et enda või lähedase kaitseks võib kasutada vägivalda, siis nüüdseks on mõistnud, et probleeme saab lahendada ka sõnadega. Vägivaldseid olukordi enam esinenud pole, mis viitab sellele, et kinnipeetav on õppinud olukordi rahumeelselt lahendama. Valeri Žolnerovitš ei poolda kuritegelikku käitumist ning kahetseb toimepandud kuritegusid. Arvesse tuleb võtta ka seda, et esimene kuritegu on toime pandud alaealisena olukorras, kus hoiakud ning väärtushinnangud on veel välja kujunemata ja seetõttu oli kuriteo ajendiks pigem alkoholijoove ja grupi mõju. Valeri Žolnerovitš ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ja tema suhtumine seadustesse on üldiselt positiivne, kriminaalhoolduse osas vastumeelsust ei väljenda. Tal on soov muutuda ning tema tulevikuplaanid on reaalsed. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedase toetus, õppimine, töötamine ja individuaalkava läbimine vanglas, distsiplinaarkaristuste puudumine, motivatsioonisüsteemis püsimine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et Valeri Žolnerovitš kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab Valeri Žolnerovitši üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi võimalik taastarvitamine ja tegevusetus. Ka leiab kohus, et Valeri Žolnerovitši tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 11 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Valeri Žolnerovitš lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Valeri Žolnerovitš suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 6