1-17-4780/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4780 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Prokurör Tiina Viru Kaitsja Silvi Erro (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ruslan Korsunovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu RUSLAN KORSUNOV, isikukood 38609083716, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 22.12.2016 ja lõpp 21.05.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.10.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada RUSLAN KORSUNOV tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 27.06.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o kuni 21.05.2022 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 24 (kahekümne neljal) kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Ruslan Korsunovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte viibida paikades, kus tarvitatakse narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased); läbida MTÜ Lunest pakutav sotsiaalprogramm SÜTIK; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Ruslan Korsunovile elektroonilise valve tähtajaks 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Ruslan Korsunov vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Korsunovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Ruslan Korsunov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.06.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning mõistis Ruslan Korsunovile lõplikuks karistuseks 5 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.12.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Toimepandud kuritegude vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, kuid kuriteod on muutunud ühiskonnale ohtlikumaks ja mõjutavad suuremat hulka isikuid. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks enamasti rahalise kasu saamine. Tulenevalt Ruslan Korsunovi ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. 2 Kohtuistung Ruslan Korsunov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et lõplikku otsust tema riigist väljasaatmise kohta veel pole, asi on kohtus alles läbi vaatamisel. Avaldas, et vabanemisel asub tööle xxxx, talle on autodega tegelemine lapsest saati meeldinud. Ka on tal olemas programmist Sütik tugiisik, kes aitab teda vabaduses nii sotsiaalselt kui ka psühholoogiliselt. Kinnitas, et kui ta ei saa jääda Eestisse, siis on nõus ka väljasaatmisega. Samuti kinnitas, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on kasulikud olnud. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab Ruslan Korsunovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Silvi Erro selgitas, et Ruslan Korsunov on karistuse kandmise ajal õppinud eesti keelt, õpib täiskasvanute gümnaasiumis seitsmendas klassis, on motiveeritud omandama põhiharidust, läbis sotsiaalprogrammi ja on osalenud individuaalvestlustel. Tal on kindel elukoht, vabaduses ootab teda abikaasa koos lapsega ja kõik lähisugulased usuvad, et tema käitumine on kardinaalselt muutunud. Kaitsja hinnangul ei tähenda kinnipeetava korduvkaristatus seda, et tema koht ongi vanglas. Kaitsja on seisukohal, et perekond, elu- ja töökoha olemasolu ning kriminaalhoolduslikud nõuded ja kohustused on need sajaolud, mis alandavad uue kuriteo toimepanemise riski. Ka on kinnipeetav avaldanud soovi liituda projektiga Sütik lahendamaks narkosõltuvuse probleemi. Kaitsja palub Ruslan Korsunov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Ruslan Korsunovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Ruslan Korsunovile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Ruslan Korsunovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, seega on tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik ja korteris elav kinnipeetava abikaasa on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on Ruslan Korsunovil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgse töökoha on Ruslan Korsunovile garanteerinud Xxxx, seega saab isikul vabaduses olema isiklik sissetulek. Majanduslikku toimetulekut mõjutab aga negatiivselt ilmselgelt asjaolu, et seisuga 22.07.2019 oli kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 11 188 3 euro ulatuses. Seega on isikul vabaduses majanduslike raskuste saabumine üsna tõenäoline ning materiaalse kasu saamiseks uue kuriteo toimepanemise riski ei saa välistada. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas abikaasa ja tema alaealine poeg, kes peab isikut enda isaks. Lähedasteks on veel ema, õde ja vanaema. Abikaasa on käinud vanglas pikaajalistel kokkusaamistel ning suheldakse ka telefonitsi. Omavahelised suhted on head ja igati toetavad, kinnipeetav väärtustab oma perekonda. Samas ei saa jätta märkimata, et nii kinnipeetava ema kui ka õde on kriminaalkorras karistatud - esimese narkokuriteo sooritas ta koos ema ja õega. Ka moodustasid tema suhtlusringkonna varasemalt peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Kuna isik vabaneb samasse keskkonda, kus ta enne vangistust elas, siis tutvustest ja sõpradest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata asjaolule, et puudub teave kinnipeetava mõjutatavuse kohta. Positiivseks loeb kohus seda, et isik on vangistuses omandanud riigikeele A1 tasemel, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus töötas kaasa ja teadvustas sõltuvusprobleemidega tegelemise võimalusi, alates 03.09.2018 õpib xxxx, kus omandab põhiharidust ja käesoleval ajal töötab xxxx. Seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt. Vangla poolt ei ole rohkem tegevusi peale töötamise kinnipeetava individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud. Kinnipeetaval pole diagnoositud alkoholisõltuvust, ka tema enda sõnul ei ole tal kunagi olnud kalduvust alkoholi liigtarvitamisele, mille kohus loeb positiivseks asjaoluks. Küll aga on isikul diagnoositud opiaadisõltuvus. Kinnipeetav on proovinud peaaegu kõiki narkootikume, kuid põhiliselt tarvitas heroiini. Enne käesolevat vangistust tarvitas aeg-ajalt kanepit ning kaks nädalat enne vangistust igapäevaselt fentanüüli, nii süstis kui ka suitsetas. Isik on varasemalt püüdnud vabaneda sellest sõltuvusest, kuid tulutult ja tema narkootikumide tarvitamine on otseses seoses kuritegude sooritamisega (narkootikumide käitlemine majandusliku kasu saamiseks ja et endal oleks pidev varustatus). Narkootikumide tarvitamise tagajärjel on kinnipeetaval tekkinud psüühikahäire. Läbitud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tulemusena on isik saanud aru, et narkootikumid segavad normaalset elu ning ta on õppinud ära tundma oma põhilisi riskifaktoreid ja kuidas nendega toime tulla. Vangla materjalidele on lisatud kinnituskiri MTÜ-st Lunest (Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing), mille kohaselt on Ruslan Korsunov avaldanud soovi liituda programmiga Sütik. Kohus selgitas välja, et tegemist on sõltuvusprobleemiga isikutele tugiisiku teenuse pakkumisega (kestvusega vähemalt 12 kuud), mille eesmärk on nõustatava isiku iseseisva toimetuleku, tervise, töövõime ning elukvaliteedi parandamine läbi pideva toetamise ja kogemuste jagamise, nõustamise ja abiteenustega sidumise. Kohus hindab kinnipeetava algatust vabatahtlikult liituda eelnimetatud programmiga. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, töötamine ja individuaalkava läbimine vanglas, distsiplinaarkaristuste puudumine, liitumine Sütik programmiga jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et Ruslan Korsunov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab Ruslan Korsunovi üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 pdes 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada narkootikumide võimalik taastarvitamine ja majandusliku kindlustatuse tunde puudumine. Lisaks on kohus seisukohal, et 4 sotsiaalprogrammi Sütik läbimise kohustus maandab samuti uue kuriteo toimepanemise riski mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Kinnipeetav on eelnevalt kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid pole katseaegasid positiivse tulemusega läbinud. Kohus on seisukohal, et eelnevalt rikutud katseajad ei anna alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka märgib kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2019 otsus nr 15.3-3.4/95-1 Ruslan Korsunovi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamises ja Eesti Vabariigist lahkumise ettekirjutuse tegemises ei välista kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist käesolevas kriminaalasjas, kuna isikul on õigus tema kohta välja antud haldusakt vaidlustada halduskohtus. Kohus selgitas välja et Ruslan Korsunov on eelnimetatud Politsei- ja Piirivalveameti otsuse vaidlustanud Tartu Halduskohtus (haldusasi 3-19-336) ning lahendit antud asjas veel ei ole. Ka leiab kohus, et Ruslan Korsunovi tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 8 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Ruslan Korsunov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Ruslan Korsunov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5