) § 16 lg 1, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et pankrotiseaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud on täidetud. Kohus määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi 04. septembril 2019. Seoses määruskaebuse esitamisega tühistas kohus määratud eelistungi aja. Kohus tuvastas, et võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtajaks tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt nõutud
§-s 11 nimetatud summat ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise katteks ning seega on
lõikes 3 nimetatud asjaolud ajutise halduri nimetamata jätmiseks täidetud.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 p 1 kohaselt, võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda 2
lg 2 p 1 kohaselt põhistatud ja võttis pankrotiavalduse menetlusse.
lg 1 kohaselt võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnikul on kinnisasjad, kuid need on koormatud hüpoteekidega, mistõttu ei pruugi nende väärtus katta isegi pankrotimenetluse kulusid. Seega puudub võlgnikul vara, mille arvelt saaks täies ulatuses kohustusi täita. Kohtul puuduvad andmed võlgniku pangakontodel rahaliste vahendite olemasolu kohta. Eelnevast tulenevalt ei saanud kohus olla kindel, et pankroti väljakuulutamise korral saaks ajutine haldur hüvitada oma tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Lisaks eelnimetatule, ei saa kohus menetluse alguses eeldada, et pankrotiavaldus kindlasti ka rahuldatakse. Kohus kohustas võlausaldajat tasuma 5 500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti. Võlausaldaja määratud tähtpäevaks rahasummat ei tasunud.
lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata
§-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et kuna kohus on nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt määrusega
§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja võlausaldaja on jätnud rahasumma tasumata, tuleb
lg 3 p 5 alusel jätta ajutine haldur nimetamata.
lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Seega tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada.
lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.
lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja, s.o võlausaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.