Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1.B. R. ja T. R. taotlevad 27.02.2019 Tartu Maakohtusse esitatud hagis välja mõista K. S. ilt 2700 eurot, millest põhivõlgnevus 1350 eurot; intress 900 eurot; viivised 450 eurot. Samuti on esitatud nõue välja mõista viivis protsendina rahuldatud põhivõla summalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg sätestatud määras. Hagejate nõue tuleneb poolte vahel 28.08.2018 sõlmitud laenulepingust, mille alusel sai kostja hagejatelt laenu 1500 eurot. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 08.07.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 397 lg 1 alusel;
3.
Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejad on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 275 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 396 eurot (sisaldab käibemaksu).
lg 1, 2; § 139 lg 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 275 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja kulu koosneb hagiavalduse koostamise ajakulust 3 tundi tunnihinnaga 132 eurot (käibemaksuga). Hagejad on märkinud, et eraisikutena on nad käibemaksukohuslased. Kohtu hinnangul on hagejate esindaja tunnitasu mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Hagejate poolt kohtule esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid kirjeldatakse suurel hulgal vaidluse senist menetluskäiku ja faktilisi asjaolusid ning esitatakse menetluslike taotlusi. Esitatud hagiavaldus sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Kohus leiab, et hagiavalduse sisu ja mahtu ning tõendite hulka, samuti tehtud menetlustoiminguid, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, on hagimenetluses esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt, so 1,5 tunni ulatuses. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 1,5 x 132= 198 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud summas 198 eurot, kokku seega 473 eurot. Hagejate taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.