) § 403 lg-ga 1. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Harju Maakohus kuulutas 09.10.2017 välja OÜ M pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi (t lk 3). Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 300 000 euro suuruse nõude (t lk 4-5). 19.03.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul (t lk 6-7) selgus, et enne koosolekut esitas hageja nõudele kogu ulatuses vastuväite M OÜ, millega liitus koosolekul ka võlgniku pankrotihaldur Maire Arm. Kohus loeb nimetatud asjaolud
S § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 10.04.2018, seega tähtaegselt. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja on oma nõude alusena tuginenud garantiikirjale (t lk 8). VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantiikirja kohaselt kohustus garant garanteerima garantii saajale kokku kuni 300 000 euro tasumise juhul, kui XXXX ei täida D OÜ ja XXXX vahel sõlmitud lepingut. See vastab garantiisuhte tunnusele. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik garantii andjaks. Garantiikirja kohaselt on garandina nimetatud M OÜ, aadress xxxx, esindaja A S ja registrikood xxxx. Võlgniku pankrotihaldur on tuginenud sellele, et garandi nimi on kirjutatud teises vormis kui võlgniku nimi ning garandi nimi ja registrikood viitavad pigem äriühingule M T OÜ. Kohus nõustub, et garantiikirjas nimetatud andmed ei viita võlgnikule. Äriregistri väljavõtetest (t lk 134-135) nähtub, et võlgniku ärinimi on Osaühing M 3 (registrikood xxxx). Samuti eksisteerib äriühing M TOÜ (registrikood xxxx). Praktikas kasutavad äriühingud oma nime sageli muul kujul kui äriregistris kirjas - nt kasutatakse sõna „osaühing“ asemel lühendit OÜ (mis on lubatav äriseadustiku § 9 lg 3 järgi) või pannakse täiend teise kohta kui äriregistris märgitud nimes. Osaühing M nimetamine M OÜ-ks ei annaks iseenesest alust pidada garanti teiseks isikuks kui võlgnik, küll aga saab selle järelduse teha registrikoodi tõttu. Äriseadustiku § 42 sätestab, et ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Kuigi garantiikirjas märgitud registrikoodist on üks number puudu, siis on tegu siiski täiesti teistsuguse registrikoodiga kui on võlgnikul. Kuna koodist on üks number puudu, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada garantii andja isik, see võib olla M Teenindus OÜ aga ka mõni muu äriühing, mille registrikood sarnaneb garantiikirjas märgitud koodiga. M Teenindus OÜ kasuks räägib lisaks registrikoodi sarnasusele ka see, et garantiikirja allkirjastanud A S on ka M Teenindus OÜ juhatuse liige, lisaks on M Teenindus OÜ asukoht alates 2017.a jaanuarist Pronksi 4-24, Tallinn (võlgnik ei ole vähemasti äriregistri kohaselt sellel aadressil asunud). Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole nõude aluseks olevat garantiid andnud. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata, kuna hagejal puudub nõue võlgniku vastu. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, puudub vajadus analüüsida kostjate muid vastuväiteid garantiikirja tühisuse või garantii realiseerimise eelduste kohta. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. Kooskõlas
lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.
lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad ei ole menetluse vältel oma menetluskulude nimekirju esitanud, kuigi kohus on sellele menetlusse võtmise määruses tähelepanu juhtinud.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Kostjad ei ole esitanud selliseid menetlusdokumente, millelt tulnuks tasuda riigilõiv ja kohtule teadaolevalt pole kostjatel tekkinud ka muid kohtukulusid.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ M OÜ-d esindas alguses (menetluskulude tagatise taotluse esitamisel) juhatuse liige ning alates 29.06.2018 lepingulise esindajana jurist Mark Obolenski. Lepingulise esindaja kulu ei ole võimalik kindlaks määrata toimikumaterjalide pinnalt, kuna kohtule ei ole teada lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamise ajakulu ega tunnitasu. M OÜ menetluskulud jäävad seetõttu kindlaks määramata. OÜ M (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm osales menetluses ise, õigusabikulusid seega ei ole tekkinud ja menetluskulud jäävad kindlaks määramata. Kuivõrd kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et menetluskulude nimekirjad ja tõendid tuleb esitada koos oma menetlusdokumentidega, kuid kostjad menetluskulude kohta dokumente ei esitanud, ei saa kostjad taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist
/Allkirjastatud digitaalselt/ 4 Meelis Eerik Kohtunik Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2019.a kohtuotsusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.