KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7322 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind ja Urmas Reinola

§ 25lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06.

mai 2019 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Eleliis Rattam Süüdistatav Sergei Tarassov, ik: 38704222221, varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja Vladimir Sadekov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu
2. mai 2019 aasta otsus Sergei Tarassovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 1- § 25 lg 2 järgi muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Sergei Tarassovit (Tarassov) süüdistatakse suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise katses, mis seisnes selles, et tema ebaseaduslikult tellis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal interneti vahendusel vähemalt kahel korral kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohast, kuid väljapoolt Eesti Vabariiki, suures koguses psühhotroopse aine sisaldusega tablette. 15.12.2017 saabus Indiast Sergei Tarassovi nimele ja tema elukoha aadressile XXX postisaadetis (maksikiri RM093518648IN), mis AS-is Eesti Post aadressil Pallasti 28, Tallinn tollikontrolliks avati (läbivaatuse akt nr 17LA0558651-1) ning mille käigus tuvastati 50 Modalert tabletti, mille psühhotroopse aine modafiniili sisaldus kokku on 10 grammi ning 100 Waklert tabletti, milles psühhotroopse aine armodafiniili sisaldus kokku on 15 grammi. Saadetis oli pakendatud papist ümbrikusse, milles 5 blisterpakendit Modalert tablettidega ja 10 blisterpakendit Waklert tablettidega. Samuti saabus 31.01.2018 Indiast (saatjaks märgitud Silverline Medicare PVT, LTD Shopno Panjwani Market, Tinnal Sguare, Nagpur) Sergei Tarassovi nimele ja tema elukoha aadressile XXX postisaadetis (maksikiri RM776644509IN), mis AS-is Eesti Post aadressil Pallasti 28, Tallinn tollikontrolliks avati (läbivaatuse akt nr 18LA0668331-1) ning mille käigus tuvastati 200 Waklert tabletti, mille psühhotroopse aine armodafiniili sisaldus kokku on 30 grammi. Saadetis oli pakendatud rohelise paberiga ümbritsetud karpi, milles 20 blisterpakendit Waklert tablettidega. Kuritegu jäi Sergei Tarassovi poolt lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd Sergei Tarassovi nimele saadetud psühhotroopsed ained leiti ja võeti tolliametnike poolt 15.12.2017 ja 31.01.2018 teostatud rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuste (aktid nr 17LA0558651-1 ja 18LA0668331-1) käigus ära. Sellise käitumisega pani Sergei Tarassov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Sergei Tarassovi süüdi Kar

S §

§ 25lg 2 järgi ja mõistis karistuseks üks aasta vangistust. Kar

S § 73 sätteid kohaldades määras, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Sergei Tarassov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise päeva. Maakohus mõistis Sergei Tarassovilt välja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1350 eurot riigituludesse. Kohustas Sergei Tarassovit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 112.50 eurot. APELLATSIOON:

1. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus rikkus menetlusõigust, andes tõenditele vale hinnangu ja samuti kohaldas vääralt materiaalõigust. Vaidlustab Harju Maakohtu 06.05.2019.a. otsuse täies ulatuses. 3.
2. Süüdistataval puudus kaudse tahtluse intellektuaalne ja voluntatiivne element. KarS § 184 lg 1 järgi kaudse tahtluse intellektuaalne element eeldab isiku võimalikuks pidamist, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. Käesoleval juhul süüdistatav peaks tablettide ostmisel võimalikuks pidama, et tegemist on just Eesti territooriumil narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirja kantud ainega. Samuti peaks süüdistatav võimalikuks pidama, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet suures koguses. On ilmne, et süüdistatav ei tegutsenud kaudse tahtlusega intellektuaalse elemendi puudumise tõttu. Süüdistatav oli kindel, et tema poolt ostetud tablettide puhul tegemist ei ole narkootilise või psühhotroopse toimeainega tablettidega. On ilmne, et Sergei Tarassov tõepoolest uuris armodafiniili kohta käivaid regulatsioone ning ei leidnud armodafiniili keelatute ainete nimekirjas. Lähtudes Ravimiameti leheküljel olevast informatsioonist Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tagab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lõpliku identifitseerimise. Samuti Ravimiamet koduleheküljel on viidatud ÜRO konventsioonidele, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Kaitsja esitab kolme Konventsiooni ja peab märkimisväärseks, et kõikides kolmes mainitud konventsioonis narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirjades puudub modafiniil, armodafiniil või selle analoog. Süüdistatav oma arusaamise järgi kontrollis armodafiniili kuulumist narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirja kuulumist erinevates riikides, sh Eestis. Lähtudes eelnevalt mainitud ÜRO konventsioonidest, kus modafiniil ja armodafiniil puudub narkootiliste/ psühhotroopsete ainete nimekirjades ning asjaolust, et armodafiniil puudus ka Eestis kehtivas sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste/ psühhotroopsete ainete nimekirjas, on eluliselt usutav, et süüdistatav jõudis järeldusele, et armodafiniil ei ole Eesti Vabariigi territooriumil käitlemiseks keelatud aineks. Oma uuringu lõpuks süüdistatav jõudis järeldusele ning oli kindel, et tegemist ei ole Eesti territooriumil narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva toimainega. Seega süüdistatav ei saanud võimalikuks pidada armodafiniili kuulumist narkootiliste või psühhotroopsete ainete hulka, kuna oli vastupidises kindel. Kaitsja esitab Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-55-06 punktis 19 selgitatu ja leiab, et antud asjas süüdistataval puudus tahtluse intellektuaalne element. Juhul, kui süüdistatav oleks kuriteokooseisule vastava tagajärge heakskiitnud või selle juhuseks jätnud, siis süüdistatav ei oleks nii suuremahulist uuringut teostanud ning seda enam ei hakkaks ka tablette ostma. Seega süüdistatava kaudse tahtluse voluntatiivne element on välistatud. Seega kaitsja leiab, et antud asjas puuduvad kaudse tahtluse intellektuaalne ja voluntatiivne elemendid. Kuna süüdistatav eksis süüteo objektiivse koosseisu asjaolus, siis tegemist on koosseisueksimusega KarS § 17 lg 1 mõttes, mille järgi süüdistatava tahtlus on välistatud ning süüdistatavat tuleb KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõista. 3.
3. Modafiniili ja armodafiniili kandmine keelatud ainete nimekirja ei ole põhjendatud. Modafiniil ja armodafiniil ei ole oma omaduste poolelt ei narkootiliseks ega psühhotroopseks aineks. Modafiniili ja armodafiniili kandmiseks käitlemiseks keelatud narkootiliste ainete hulka puudus igasugune alus, kuna modafiniil ja armodafiniil ei kahjusta inimese tervist ning ei tekita sõltuvust selle tarbimisel. Eelnevalt mainitute ÜRO konventsioonides narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirjades puudub modafiniil, armodafiniil või selle analoog. Seega tõusetub loogiline küsimus, kust siis tuli vajalikkus modafiniili käitlemise keelamiseks ning narkootiliste/psühhotroopsete ainete nimekirja kandmiseks? Keelatud ainete hulka võib kanda preparaate või aineid, mis sisaldavad kas või kofeiini, sest viimane tekitab närvisüsteemi ergutust. Samuti, kanepit ei saa võrrelda modafiniili- ja armodafiniiliga, kuna kanep tekitab narkootilist joovet, modafiniil ja armodafiniil aga ei tekita. Ülemaailmsete uuringutega on tõestatud, et modafiniil ei tekita eufooriat ning ei oma tuimastavat efekti. Vastupidi, seda kasutatakse mitte naudinguks, vaid keskendumiseks töö juures. On olemas tõsised teaduslikud uuringud, kus konkreetselt kirjeldatakse kahju puudumist modafiniili kasutamisel, selle mõju inimesele ning kõrvalmõjude puudumist. Kaitse leiab, et igat keeldu tuleb vaadata mitte ainult formaalsest vaatepunktist, kuid ka sisu poolest Modafiniili ja armodafiniili kandmiseks käitlemiseks keelatud narkootiliste ainete hulka ei olnud mingit alust. Puudub igasugune teaduslik uuring või muu alus, mis täpselt näitaks millest Eesti Vabariik lähtus modafiniili käitlemiseks keelatud narkootiliste/psühhotroopsete ainete nimekirja kandmisel. Modafiniil on lubatud mõnedes Euroopa Liidu liikmeriikides, näiteks Soomes. Kõik Euroopa Liidu liikmeriigid, kus modafiniil ei ole keelatud samamoodi kaitsevad oma kodanikke kõikide võimalikke ohtude eest ning modafiniil ei ole nende ohtude hulgas. Modafiniil on mainitud riikides lubatud müümiseks ja ostmiseks retsepti alusel. Retsepti alusel müüdav ja käitlemiseks keelatud aine on kaks erinevat asja, kaks erinevat põhimõtted. Leiab, et modafiniil ja armodafiniil ei saa olla keelatud, kuna selle keelamiseks puuduvad teaduslikud alused. 3.
4. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas lahendamisel tuleb arvesse võtta Harju Maakohtu lahendit nr 1-18-
5. Tegemist on kohtuasjaga, kus esineb samasisuline süüdistus, kus aga maakohus mõistis isikut õigeks ning jõudis järeldusele, et tõepoolest modafiniili ja armodafiniili käitlemine ei ole KarS § 184 alusel karistatav. 3.
6. Võttes arvesse Harju Maakohtu lahendi nr 1-18-7310 olulisust ning viidatud lahendi raames jõutud järelduste olulisust kaitsja taotleb viidatud kohtuasjas teostatud eksperdi ülekuulamisprotokolli lisamist käesoleva kriminaalasja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus. Mainitud ülekuulamisprotokollis ekspert üheseltmõistetavalt selgitab, et armodafiniil ja modafiniil ei tekita narkootilist joovet. Mainitud eksperdi ülekuulamisprotokolli ei olnud võimalik lisada enne, kuna viimane oli teostatud käesolevas kriminaalasjas maakohtu poolt otsuse tegemise ajal ning igasuguse lisadokumendi lisamine võimalus juba puudus. Kaitse leiab, et käesoleva kriminaalasja lahendamisel mainitud eksperdi ülekuulamisprotokolli lisamine on äärmiselt oluline, kuna tegemist on täiusliku eksperdi ülekuulamisprotokolliga, kus olid tõstetatud olulised küsimused, mis kahjuks puudusid käesoleva kriminaalasja menetlemisel maakohtus. 3.
7. Eelnevat arvesse võttes kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 06.05.2019.a. otsus täies ulatuses. Teha uus otsus, millega mõista Sergei Tarassov õigeks KarS § 184 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi. Lisada Harju Maakohtu kohtuasjas nr 1-18-7310 teostatud eksperdi ülekuulamisprotokoll. PROKURATUURI SEISUKOHT:
8. Prokuratuuri hinnangul ei ole Harju Maakohus faktiliste asjaolude hindamisel teinud selliseid vigu, millega oleks kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Enamus apellatsioonis esitatud seisukohad on kaitsja esitanud ka esimeses kohtuastmes. Sisuliselt kordab esitatud apellatsioon kaitseaktis väljatoodut ning refereerib kohtuasjas nr 1-18-7310 maakohtu poolt toodud põhistusi. Samas on apellatsioonkaebuses jäetud mainimata, et eelnimetatud Harju Maakohtu kohtuotsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu poolt paljuski just samadel põhjustel, mida käesolevas apellatsioonikaebuses vaidlustatakse. Harju Maakohtu otsuses on ka võimalikke kaitseversioone analüüsitud, kõrvutades neid sealjuures vastavalt KrMS § 61 nõuetele kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja veenev ning ei nähtu, et uuritud tõendite pinnalt oleks olnud võimalik Sergei Tarassovi suhtes teha õigeksmõistev kohtuotsus. Kohtuotsuses antud juriidiline hinnang toimepandule ning esitatud tõenditele vastab õiguskirjanduses väljendatud ning kohtupraktikas kinnitust leidnud arusaamadele. Sealjuures on kohtuotsuse lk-l 5-7 käsitletud subjektiivse koosseisuga seonduvaid asjaolusid ning lk-l 7-8 modafiniili ja armodafiniili NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja kuulumise põhjendatust. Prokuratuur nõustub nende seisukohtadega ning palub seega jätta apellatsioonikaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus Sergei Tarassovi süüdimõistmises muutmata. Seonduvalt kaitsja poolt esitatud taotlusega võtta käesoleva kriminaalasja juurde kohtuasja nr 1-18-7310 kohtuistungi protokoll, on prokuratuur seisukohal, et selleks puudub seaduslik alus, vajadus ja põhjendus. Riigikohus on leidnud, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Uute faktiliste asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus peaks kujunema erandlikuks ja seda eelkõige juhtudel, kui peale esimese astme kohtuotsuse tegemist on asjas ilmnenud täiendavaid tõendeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. novembri 2004.a otsuse nr 3-1-1-115-04 punkt 10). Sama ekspert on andnud ristküsitlusel ütlusi kaitsja taotlusel ka käesoleva kriminaalasja raames. Seega oli apellandil võimalus esitada tema jaoks olulised küsimused kohtuliku uurimise käigus. Asjaolu, et apellant peab teises kriminaalasjas eksperdi poolt antud ütlusi sobilikumaks ei saa tingida käesolevas kriminaalasjas antud ekspertarvamuse kõrvalejätmist ning apellatsioonimenetluses uue tõendi uurimise vajadust. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nr 1-18-7310, millega Harju Maakohtu otsus tühistati, et asjaolu, et armodafiniil ja modafiniil ei tekita narkootilist joovet, vaid omavad psühhotroopset toimet, ei ole määrav. Kohtukolleegium leidis eelnimetatud otsuse p-s 5.4 põhjendatult, et narkootiline joove on õiguslik termin, mis tuleb kohtul sisustada. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleneb NPALS § 31 lg 3 sõnastusest üheselt mõistetavalt, et ehkki seadus käsitleb vaid mõistet narkootiline joove, on seda võimalik saavutada nii narkootilise kui psühhotroopse aine, taime või seene tarvitamise teel. Seetõttu ei nõustunud kohtukolleegium maakohtu väitega, et kuna eelpoolnimetatud ained narkootilist joovet ei põhjusta, siis on süüditunnistamine KarS §

§ 25lg 2 järgi välistatud.

Kohtukolleegium nõustus ka, et maakohtu seisukoht selles küsimuses oli vastuolus senise kohtupraktikaga analoogsetes kriminaalasjades ning viitas oma seisukoha toetuseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsuse nr 3-1-1-95-16 punktis 9 märgitule, et KarS § 184 objektiivsed tunnused hõlmavad ka psühhotroopsete ainete käitlemist. Seega ei ole kriminaalasjas nr 1-187310 teostatud eksperdi ristküsitluse protokolli lisamisega võimalik saavutada kaitsja poolt taotletud eesmärki. Prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et seadusandja soov olnud keelata teatud ainete käitlemine sõltumata nende toime/mõju avaldumisvormist. Arvestades, et NPALS § 3 1 lg-s 3 nimetatakse lisaks narkootilisele ainele ka psühhotroopseid aineid, taimi ja seeni, viitab see, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et suure koguse sisustamisel tuleb lähtuda konkreetse aine toimest ning suure koguse sisustamisel ei saa lähtuda kitsalt sellest, kas aine tekitab narkojoovet või mitte. Seadusandja selline tahe on tuvastatav ka eelnimetatud seaduse süstemaatilisel tõlgendamisel, kuivõrd NPALS § 3 lg 11 sätestab, et NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Nimetatud eraldiseisvalt sätestatud kitsendus V nimekirja ainete osas viitab samuti, et narkojoobe tuvastamine aine puhul on kohustuslik vaid vastavas, s.o V nimekirjas olevate ainete puhul ning IV nimekirja ainete puhul tuleb lähtuda eeldusest, et nende ainete toime on sõltumata avaldusvormist selline, et nende suures koguses ebaseaduslik käitlemine on kuritegu. Vastupidine tõlgendus viiks põhjendamatu olukorrani, kus väikeses koguses psühhotroopse aine modafiniili ja armodafiniili ebaseaduslik käitlemine oleks (küll lisaks edasiandmise eesmärgi või üle riigipiiri süstemaatilise toimetamise tuvastamisel) KarS § 183 mõttes kuritegu, kuivõrd seda koosseisu NPALS § 31 lg 3 kaudu ei sisustata, kuid suures koguses eelnimetatud ainete käitlemine ei ole kuritegu. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja apellatsiooniga ning prokuratuuri vastuväidetega leiab, et Harju Maakohtu otsus esitatud apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.
4. Kaitsja on esitanud taotluse lisada asja materjalide juurde kriminaalasjast nr 1-18-7310 eksperdi ülekuulamise protokoll. Põhjendab taotlus sellega, et eksperdi ülekuulamine toimus vaidlustatud otsuse tegemise ajal, mil kaitsjal ei olnud enam võimalik taotlusi esitada, kuid tegemist on olulise tõendiga. Esmalt kolleegium märgib, et kaitsja ei ole oma taotluses täpne kuivõrd eksperdi ülekuulamine kriminaalasjas nr 1-18-7310 toimus kohtuinfosüsteemist nähtuvalt 20 novembril 2018 ehk siis kaugelt enne antud menetluses kohtuliku uurimise lõppemist 22 veebruaril
5. Samuti pole kaitsja ära näidanud seaduslikku alust nimetatud tõendi vastuvõtmiseks antud menetluses. Nimelt nähtub vaidlustatud kriminaalasja kaitseaktist, et kaitsja on taotlenud sama eksperdi, MT, kohtuistungile kustumist ja tema ülekuulamist ( t.lk. 3-6). Maakohus on taotluse rahuldanud ja ekspert MT on kohtuistungil oma ütlused andnud ja kaitsja küsimustele vastanud ( t.lk.46-50). Seega oli kaitsjal võimalik eksperti küsitleda vaidlustatud kriminaalasja raames ning puudub seaduslik alus teises kriminaalasjas toimunud sama eksperdi ja samade uurimuste osas küsitlemist kajastava protokolli lisamiseks. Kolleegium jätab kaitsja taotluse rahuldamata.
6. Vaidlus puudub maakohtu poolt 21.12.2017.a Maksu-ja Tolliameti läbivaatuse akti nr 17LA0558651-1 alusel tuvastatus, et 15.12.2017.a avati sisu kontrolliks postisaadetis RM093518648IN, mille lähteriik India, sihtriik Eesti ja liikumise suund sisenev ning saajaks Sergei Tarassov (aadressile XXX). Saadetises oli 5 blistrit psühhotroopset ravimit Modalert 200 (Modafinil Tablets USP 200 mg) 5x10=50 tabletti ja 10 blistrit psühhotroopset ravimit Waklert 150 (armodafinil 150mg) 10x10=100 tabletti. Samuti 02.02.2018.a Maksu-ja Tolliameti läbivaatuse akti nr 18LA0668331-1 alusel tuvastatus, et 31.01.2018.a avati sisu kontrolliks postisaadetis RM7766509IN, mille lähteriik India, sihtriik Eesti ja liikumise suund sisenev ning saajaks Sergei Tarassov (aadressile XXX). Saadetises oli 20 blistrit psühhotroopset ravimit Waklert 150 (Armodafinil 150mg) kokku 200 tabletti. Maakohus on esitanud ammendavalt põhjenduse sellest, et tegemist on psühhotroopse aine suure kogusega nagu ka sellest, et süüdistatav Sergei Tarassovi tahe ja soov oli tellida kahel korral Eestisse suures koguses psühhotroopset ainet armodafiniili sisaldavaid tablette. Kolleegium nõustub maakohtu tõdemusega, et teaduspõhist uurimistööd teinud süüdistataval oli täielik arusaam tellitava aine mõjust ja asjaolust, et tegemist on psühhotroopse ainega. 50 modafiniili sisaldavate tablettide tellimise tahtlust maakohus tõendatuks ei lugenud põhjendusel, et puudusid tõendid, mis kuumutaksid süüdistatava väited sellest, et müüja asendas armodafiliini sisaldavad tabletid modafiliini sisaldavate tablettidega omal algatusel. Kolleegiumi seisukohalt on tegemist aktiivse kaitsega, mistõttu oli väidet kinnitavate tõendite esitamise kohustus süüdistataval. Antud juhul ei ole süüdistatav ega kaitsja ühtegi kaitseväidet kinnitavat tõendit esitanud, mistõttu oli alus lugeda kaitseväidet paljasõnaliseks, kuid kohtukolleegiumil puudub kaitsja apellatsiooni alusel kriminaalasja arutades seadusest tulenev võimalus eelnimetatud järelduse osas asuda maakohtust erinevale seisukohale.
7. Kaitsja viited ÜRO konventsioonidele, kus siis pole narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirjas modafiniili ega armodafiniili maakohtust erinevatele järeldustele jõudmist ei tingi. Maakohus on juba otsuses nimetatud väite osas oma põhjendused esitanud ning asjaolu, et süüdistatav konventsioonidest nimetatud aineid kui psühhotroopseid aineid ei leidnud, ei anna mingit alust järelduseks, et seetõttu oli tal teadmine, et modafiniil ja selle analoog armodafiniil ei olegi psühhotroopsed ained. Kolleegium nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et süüdistatav, kes tegi enne tablettide tellimist ka internetiavarustes uurimustööd oli teadlik armodafiniili stimuleerivast toimest ja mõjust ajutegevusele ning asjaolust, et tegemist on psühhotroopse ainega, mille käitlemine on süüdistatava jaoks arsti ettekirjutuseta ebaseaduslik.
8. Kaitsja märgib, et uurimistööd tehes süüdistatav nägi, et armodafiniili ei kuulu sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, mistõttu oli kindel, et aine käitlemine on Eestis lubatud. Kolleegium nõustub asjaoluga, et eraldi ei ole armodafiniili nimekirja kantud, kuid nimetatud asjaolu pole antud juhul õigeksmõistmise aluseks. Kohtukolleegium märgib et vaid asjaolu, et mingi aine pole nimekirja kantud, ei anna alust tõdemusega, et tegemist pole keelatud narkootilise või psühhotroopse ainega. Kolleegium osutab, et NPALS § 2 lg 1 kehtestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on sama seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Seega juba seaduse sättest tuleneb, et nimekirjas pole ära näidatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete täielik ja ammendav loetelu. Sama seaduse § 3 lg 1 kehtestatu alusel oli Sergei Tarassovil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Tuvastatud on, et armodafiniil on modafiniili analoog, mida on kinnitanud ka ekspert kohtuistungil, märkides, et nad on praktiliselt ühesuguse toimega. Modafiniil kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Asjaolu, et armodafiniili näol on tegemist modafiniili analoogiga, mille toimeaine on praktiliselt üks on aga võimalik üheselt aru saada üldsusele vabalt ligipääsevatest allikatest nagu internet. Nimelt nähtub armodafiniili osas otsingu tegemisel levinud otsingumootor Google andmetest, et neid aineid, siis armodafiniili ja modafiniili, on käsitatud sama ainena eraldades neid vaid kaldkriipsuga ning andes neile ühesuguse toime kirjelduse. Süüdistatav kinnitas( t.lk. 41-45), et tegi laiaulatuslikku uurimustööd interneti vahendusel, ning on ka viidanud eelkõige Google kaudu otsingutele, samuti luges teaduslikke uurimustöid. Kaitsja on apellatsioonis kinnitanud, et eelpool käsitatud ainete nimekirjaga süüdistatav tutvus, seega oli täielikult teadlik, et modafiniil on nimekirja kantud ning kuna interneti erinevatel lehekülgedel on armodafiniili ja modafiniili samastatud, millele viitab ka nende sarnane nimetus, siis pidas Sergei Tarassov vähemalt võimalikuks ja möönis, et armodafiniil on psühhotroopne aine, mille käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud ja sellise aine suures koguses käitlemine toob kaasa kriminaalvastutuse. Eeltoodud põhjendusel kolleegium leiab, et apellatsioonis tahtluse puudumise põhjendusel esitatud Sergei Tarassovi õigeksmõistmise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Nimelt on KarS § 184 ettenähtud subjektiivne koosseis täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium ka leiab, et KarS § 17 lg 1 ettenähtud koosseisueksimuse jaatamiseks ehk siis veendumuseks, et süüdistatav ei pidanud võimalikuks ega kujutanud isegi ette, et tegemist on psühhotroopse ainega, igasugused alused puuduvad.
9. Kaitsja leiab, et modafiniili, armodafiniili kandmine keelatud ainete nimekirja pole põhjendatud. Maakohus on juba viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-29-12 sedastatule, et lisades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja uusi aineid tegutseb sotsiaalminister oma pädevuse piires kehtiva seaduse volitusnormi alusel ja seega kooskõlas põhiseaduslike nõuetega. Eeltoodust lähtuvalt puudub ringkonnakohtul pädevus otsustada millised ained tuleb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kanda. Nimetatu on sotsiaalministri pädevus, mistõttu kaitsja argumentatsioon jääb tagajärjetuks.
10. Kaitsja on leidnud, et antud kriminaalasja lahendamisel tuleb arvesse võtta Harju Maakohtu lahendit nr 1-18-7310 ning refereerib seal märgitut, et modafiniil ja armodafiniil on psühhotroopsed ained ega tekita seega vastutuseks vajalikku narkootilist joovet. Kolleegium selles osas märgib, et kohtukolleegiumil puudub alus võtta aluseks maakohtu lahendit kuna Tallinna Ringkonnakohtu
11. mai 2019 aasta otsusega on eelnimetatud maakohtu otsus tühistatud ja kolleegium on esitanud oma seisukoha ka sellise väite ekslikkusest. Nimelt on ringkonnakohus oma lahendis märkinud, et kuigi NPALS räägib üksnes narkojoobest, mitte psühhotroopsest joobest, ei tähenda, et psühhotroopsete ainete suures koguses loata käitlemine ei oleks KarS § 184 järgi karistatav. Narkootiline joove on õiguslik termin, mis tuleb kohtul sisustada. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleneb § 31 lg 3 sõnastusest üheselt mõistetavalt, et ehkki seadus käsitleb vaid mõistet narkootiline joove, on seda võimalik saavutada nii narkootilise kui psühhotroopse aine, taime või seene tarvitamise teel. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu väitega, et kuna eelpoolnimetatud ained narkootilist joovet ei põhjusta, siis on isiku süüditunnistamine KarS §

§ 25lg 2 järgi välistatud.

Kolleegium eelneva seisukohaga nõustub ning märgib, et järeldus, et psühhotroopse aine tarvitamisest tekitatud joove ei too vastutust kaasa, pole kooskõlas ei seaduse mõtte ega kohtupraktikaga ( vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-95-16). Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemises Sergei Tarassovi süüdi tunnistamisel pole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud ka oluliselt kriminaalmenetlusõigust, millega oleks kaasnenud ebaõige lahendi tegemine. Ringkonnakohtul puuduvad veenvad põhjused maakohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud ja analüüsinud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning selgelt ja arusaadavalt põhjendanud millistele tõenditele süüdimõistmise aluseks olevad järeldused rajati ning kuidas need tõendid ja järeldused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt. Apellatsioonides esitatud argumentatsioon ei anna alust ringkonnakohtul jõuda maakohtust erinevale järeldusele ega too kaasa Sergei Tarassovi suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist. 12. Sergei Tarassovile mõistetud karistuse ebaseaduslikkusele ei ole apellatsioonis viidatud. Kolleegium ei tuvastanud karistusmäära valikul ega ka karistusest tingimisi vabastamise kohaldamisel menetlusõiguslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mistõttu apellatsiooni piiridest väljuvalt karistuse muutmiseks alused puuduvad. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06. mai 2019 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)