RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 316lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi üldmenetluses Tallinna Ringkonnakohtu 20.

mai

1. a otsus Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe, kassatsioon Laima Gundega Geme kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik
2. oktoober 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. mai
5. a otsus ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
6. Kassatsioon rahuldada.
7. Määrata Advokaadibüroole Nõmmik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Laima Gundega Gemele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64 eurot 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
8. R. G-le esitati süüdistus karistusseadustiku (

) § 316 lg 1 järgi selles, et

1. juulil 2017 kella 01.12 ja 01.21 vahelisel ajal tungis ta eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist ilma valdaja loata Pärnus Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevale aiaga piiratud territooriumile ja hõivas sealt kriminaalasjas nr 17250100026 asitõendiks oleva sõiduauto Audi A
2. Samal kuupäeval kell 2.00 sõitis R. G. kõnealuse autoga läbi Ikla piiripunkti Läti Vabariiki. Kuriteo toimepanemisel osutas R. G-le kaasabi tema õde Laima Gundega Geme, kes sõidutas R. G. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

§ 316lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks.

1-18-4372 2. Samas kriminaalasjas esitati süüdistus ka L. G. Gemele

§ 316

lg 1 – § 22 lg 3 järgi selles, et eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist aitas ta tahtlikult kaasa R. G. tegevusele asitõendi Audi A6 kõrvaldamisel kriminaalasjas nr

1. Ta toimetas
2. juulil 2017 R. G. Lätist Eestisse ja Pärnus asuva Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva territooriumi vahetusse lähedusse. R. G. tungis Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevale territooriumile ja hõivas seal kriminaalasjas nr 17250100026 asitõendina hoiustatud sõiduauto Audi A
3. R. G. sõitis sellega territooriumilt ära ja lahkus Lätti. L. G. Geme järgnes oma vennale, väljudes kell 02.06 samuti Ikla piiripunkti kaudu Lätti. Maakohtu otsus
4. Pärnu Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega mõisteti R. G.

§ 316lg 1 järgi õigeks.

L. G. Geme tunnistati süüdi

§ 316

lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

L. G. Geme lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 2 kuud 7 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Maakohtu seisukohad on lühidalt järgmised.

1. Tõendid kinnitavad, et
2. juuli
3. a öösel tungis tuvastamata isik Pärnus Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevale territooriumile ja hõivas sõiduauto Audi A6, mis oli asitõendiks kriminaalasjas nr
4. Samas ei ole tõendatud, et selle teo pani toime R. G.
5. L. G. Gemele esitatud süüdistus on tõendatud osaliselt. Puuduvad tõendid, et L. G. Geme toimetas kuriteo täideviija Lätist Eestisse. Tema kaasaaitamistegu algab hiljemalt sellest, et ta toob Pärnus Tammsaare pst, Kooli tn ja Luule tn kaudu öösel politseiparklasse isiku, kes kõrvaldab parklast asitõendi.
6. Tuvastatav on L. G. Geme sõit Pärnusse ja tagasi Lätti, mis on seotud kõnesoleva kuriteo toimepanemisega ja on sellega põhjuslikus seoses. Algul oli L. G. Geme ema I. G. juures, kellel oli juurdepääs Audi tagavaravõtmele. Mobiiltelefoni vaatluse protokollist nähtub, et L. G. Geme laadis alla kaardirakenduse Pärnusse sõitmiseks. Maksuja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemiga fikseeriti, et L. G. Geme sõiduauto Mercedes Benz siseneb
7. juulil 2017 Eestisse kell 00.
8. Turvakaamera salvestistega on tõendatud, et L. G. Geme sõiduauto viibis sündmuskohal. Selle kõrvalistmelt väljus isik, kes viis parklast ära sõiduauto Audi A6 ja sõitis sellega Lätti. Audi A6 ületas riigipiiri kell 02.00 ja seejärel kell 02.06 ületas piiri L. G. Geme sõiduauto. Samal päeval läks L. G. Geme kõnesoleva sõiduautoga Audi A6 Läti Liiklusohutusametisse.
9. On tõendatud, et L. G. Geme oli teadlik, et kõnesolev sõiduk oli politsei valduses seoses tema venna O. G. kriminaalasjaga. Politseimaja kaamerate salvestiste vaatluse protokollidega on tuvastamist leidnud, et enne asitõendi kõrvaldamist käisid L. G. Geme ja I. G.
10. juulil 2017 Pärnu politseimajas, kus I. G-ga tehti menetlustoiming. Seega olid L. G. Geme ja I. G. teadlikud O. G. kinnipidamisest ning käisid sellega seoses ka politseis, mistõttu pidid nad olema teadlikud ka sellest, et I. G. mootorsõiduk on seostatav kriminaalasjaga.
11. Täidetud on kõik L. G. Gemele inkrimineeritud kuriteo objektiivsed tunnused. Arvestades tema rolli intensiivsust, realiseeris ta koosseisu kavatsetusega.
12. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid L. G. Geme ja tema kaitsja, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja palusid süüdistatav õigeks mõista. 2

§ 316lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi välja subjektiivse süüteokoosseisu asjaolusid.

Maakohus on vaid märkinud, et arvestades L. G. Geme rolli intensiivsust, realiseeris ta koosseisu kavatsetusega. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud, et

§ 316

nõuab kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise takistamise eesmärki. See tähendab, et

§ 316

lg 1 nõuab täideviijalt täiendavat kavatsetust tõendi või tõendite kogumi olemuse muutmise suhtes ehk soovi luua tõendi kõrvaldamisega väär ettekujutus tõendamiseseme asjaoludest. 16. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab tal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal olema vähemalt kaudse tahtluse vormis tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kui põhiteo ebaõigussisusse kuuluvad erilised subjektiivsed koosseisulised tunnused, peab kaasaaitaja olema neist teadlik. Seega kui koosseis nõuab mingi asjaolu suhtes eesmärki, peab kaasaaitaja teadma muu hulgas seda, et täideviija tegutseb koosseisus nimetatud eesmärgil. Maakohus ei ole otsuses näidanud, et täideviija tegutses just kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise takistamise eesmärgil. Samuti ei ole 3

§ 316

järgi kvalifitseeritavale teole saab rääkida juhul, kui teo toimepanijal on nimetatud sättes ettenähtud eesmärk.

1. Ainus süüdistuses nimetatud asjaolu on see, et L. G. Geme toimetas Audi A6 parklast ära viinud isiku sündmuskohale ja järgnes seejärel oma sõidukiga Lätti sõitnud Audile. See näitab, et L. G. Geme oli teadlik, et ta tegi võimalikuks asitõendiks olnud Audi A6 politsei valdusest äraviimise ehk tõendi kõrvaldamise. Tõendi kõrvaldamise faktist ei ole aga võimalik teha järeldust selle eesmärgi kohta. Kui tõendi kõrvaldamine näitaks tõendamiseseme asjaolude tuvastamise takistamise eesmärki, ei oleks selle eesmärgi eraldi sätestamiseks vajadust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
2. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja palub saata kriminaalasi uueks arutamiseks ringkonnakohtule või alternatiivselt maakohtule. Prokuröri väited on lühidalt järgmised.
3. Väär on ringkonnakohtu väide, et L. G. Gemele esitatud süüdistus ei võimalda kohtul hinnata subjektiivse külje asjaolusid süüdistuse piiridest väljumata. L. G. Gemele esitatud süüdistuses on talle ette heidetud, et tema, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, aitas tahtlikult kaasa R. G. poolt asitõendi kõrvaldamisele kriminaalasjas nr
4. Süüdistuses on märgitud, milles L. G. Geme kaasaaitamine seisnes.
5. Riigikohus on selgitanud, et süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtav õiguslik etteheide ja selle faktiline alus, tagamaks süüdistatava kaitseõigus. Nende asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub konkreetsest süüteost (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-83-11).
8. Ringkonnakohtu otsusest jääb arusaamatuks, milliseid faktilisi asjaolusid pidanuks prokuratuur süüdistusse veel märkima, et kohtul oleks võimalik käsitleda kuriteokoosseisu subjektiivseid asjaolusid. Süüdistus võimaldab hinnata, kas L. G. Gemel oli eesmärk kõrvaldada politsei parklast asitõend ja kas asitõendi kõrvaldamise eesmärk oli takistada kriminaalasjas nr 17250100026 tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Süüdistuses on piisava selgusega ja täpsusega nimetatud kõik vajalikud faktilised asjaolud, sh nii L. G. Geme tegevus kui ka subjektiivse külje asjaolud. Kohtul oli võimalus analüüsida, kas süüdistataval oli tahtlus kuritegu toime panna ja kas süüdistuses kirjeldatu oli toime pandud süüdistuses nimetatud eesmärgil. 4

§ 316lg 1 järgi õigeks.

Seega ei ole kriminaalasjas leidnud tõendamist, kelle teole L. G. Geme väidetavalt kaasa aitas, mistõttu ei ole võimalik ka rääkida kaasaaitamisteost. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 25. Kolleegium leiab, et kassaatori väited menetlusõiguse rikkumise kohta väärivad tähelepanu ning toovad kaasa ringkonnakohtu lahendi tühistamise. Kassatsioonimenetluse esemeks olevais küsimusis selgitab kolleegium järgmist. 26.

§ 316

kohaselt on karistatav tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Toimepanijal peab olema tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (

§ 16

). Lisaks kujutab süüteokoosseisu subjektiivset tunnust

§-s 316 sätestatud eesmärk, mis iseloomustab täideviija käitumise sihte ja väljendab tahtluse vormina kavatsetust (

§ 16lg 2).

Koosseisus sätestatud eesmärk ei pea olema ainus, mida isik tegu toime pannes saavutada soovib. Ka samaaegne mitme eri eesmärgi poole püüdlemine ei välista kavatsetust, s.o tegemist võib olla eesmärkide paljususega ning seejuures ei pea koosseisuline eesmärk neist olema peamine. Teisisõnu võib isiku käitumise peamiseks motivaatoriks olla näiteks soov saada tagasi tema valdusest välja läinud ese (põhieesmärk), millega kaasneb ka soov valduse tagasivõitmise kaudu kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust (kõrvaleesmärk). Samuti ei pea isik olema tõsikindlalt veendunud, et tema tegevus eesmärgini viib (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-62-14, p 11), ega omama üksikasjalikku ettekujutust, millise konkreetse tõendamiseseme asjaolu tuvastamist võib tõendi kõrvaldamine takistada. 27.

§-s 316 sisaldub mittekongruentne süüteokoosseis, mille puhul ulatub täideviijal subjektiivselt esinev eesmärk kaugemale objektiivsetest koosseisutunnustest. Seetõttu ei ole nõutav, et tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine tõendamiseseme asjaolude tuvastamist tegelikult takistaks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-38-11, p 30), vaid on oluline, et taotletav eesmärk oleks isikut liikumapanevaks jõuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus nr 1-15-10119/80, p 38). Nõustumisväärne on ringkonnakohtu väide, et ainuüksi tõendi kõrvaldamise faktist ei saa teha järeldust tõendamiseseme asjaolude tuvastamise takistamise eesmärgi kohta.

§ 316

subjektiivse külje sisustamine ja põhjenduste ulatus sõltub igal üksikjuhul süüdistuses etteheidetava teo tehioludest. 28. Kolleegium soostub ringkonnakohtu etteheitega, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud L. G. Geme subjektiivset koosseisu

§ 316lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel.

Kassaator märgib aga õigustatult, et see ei too ilmtingimata kaasa süüdistatava õigeksmõistmist. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad 5

§ 316järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisele saab rääkida vaid juhul, kui täideviijal on nimetatud sättes ette 6

§-s 14 sätestatud eeldustele vastavate faktiliste asjaolude kirjeldamisega (samas, p 199). Samuti on kohtupraktikas selgitatud, et kui süüdistatav pani kuriteo toime koos teiste süüdistuses nimetatud isikutega, ei ole õige hinnata talle karistusõiguslikult etteheidetavat käitumist lahus teiste sama kriminaalasja raames süüdistatud isikute tegevusest ja nende isikute süüdistusi puudutavatest asjaoludest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-16, p 15). Seega, kuna täideviijale esitatud süüdistuse järgi tegutses ta tõendamiseseme tuvastamise takistamise eesmärgil ja L. G. Gemele esitati süüdistus täideviija teole tahtlikus kaasaaitamises, on kohtul võimalik hinnata nii seda, kas täideviijal oli vastav eesmärk, kui ka seda, kas L. G. Geme pidas seda kaudse tahtluse tasandil vähemalt võimalikuks ja möönis seda.
3. Kolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et süüdistuses kajastatud faktilised asjaolud võimaldavad kohtul hinnata täideviija ja L. G. Geme teo subjektiivse koosseisu tõendatust. Riigikohus on selgitanud, et kohtud on vaatamata süüdistuses sellekohaste viidete puudumisele õigustatud tuvastama teatud asjaolusid kui n-ö taustafakte, mis kinnitavad või lükkavad ümber süüdistuses kirjeldatud asjaolude esinemist, kuid ei ole käsitatavad süüdistuse alusfaktidena, mis oleks subsumeeritavad mõne koosseisulise tunnuse alla (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 30.1).
6. Prokurör osutas kohtumenetluses täiendavatele asjaoludele, mis prokuratuuri hinnangul tõendavad täideviija ja L. G. Geme subjektiivset koosseisu. Muu hulgas märkis prokurör kohtulikul uurimisel, et L. G. Geme vend O. G. oli kahtlustatav kriminaalasjas nr 17250100026, mille raames kõnesolevat sõiduautot Audi A6 asitõendina hoiustati ja O. G. peeti selles sõiduautos kahtlustatavana kinni (II kd, tl 185). Prokurör viitas süüdistuskõnes kohtuliku uurimise käigus esitatud tõenditele tuginedes, et
7. juulil 2017 käisid L. G. Geme ja I. G. Pärnu politseimajas, kus I. G-ga tehti kriminaalasja nr 17250100026 raames menetlustoiming (III kd, tl 5). Loetletud faktid ei ole hinnatavad

§-s 316 sätestatud koosseisupäraste tegudena, mistõttu ei välju kohus neid analüüsides ja vajadusel neile edasiselt tuginedes süüdistuse piiridest. Prokurör väidab nende asjaolude põhjal, et L. G. Geme oli teadlik O. G. kahtlustatavana kinnipidamisest ja sellest, et I. G-le kuuluv sõiduauto Audi A6 on politsei valduses. Viimati nimetatu luges tõendatuks ka maakohus (vt eespool p 7). Tegemist on faktiliste asjaoludega, mida on menetluses arutatud (KrMS § 268 lg 5 ls 2). Samuti on prokurör kohtumenetluses arutlenud toimepanijate võimalike eesmärkide üle sõiduauto Audi A6 hõivamisel (III kd, tl 7–8). 38. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonikohus põhjendamatult kitsendanud kohtuliku arutamise eset ja ekslikult leidnud, et L. G. Gemele esitatud süüdistus ei võimalda hinnata, kas talle etteheidetav tegu vastab

§ 316lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Seega, juhindudes Kr

MS § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab 7