← Eesti

2-19-108535/7

Obsah (6)§ 445§ 162§ 168§ 173§ 177§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07. oktoobril 2019.a, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja n

) § 440 lg-st 1 tuleb hagi rahuldada. 10. Kostja poolt esitatust ei tulene õigustust võla tasumise ajatamiseks kohtuotsuse täitmise korra kaudu (

§ 445lg 1).

Võla tasumise ajatamine on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Kohus selgitas seda kostjale juba 04.09.2019 määruses.

  1. Vaidlusaluse lepingu p-s 12 leppisid pooled kokku, et arveid esitab hageja oma teenuste eest kliendile jooksvalt ning et kostja tasub arved 7 päeva jooksul kättesaamisest (digitoimiku lk 34). Vaidlusalused arved on esitatud kostjale perioodil 21.12.2016 – 21.07.2017 (digitoimiku lk 36-40). Kostja väidetav raske majanduslik olukord ei anna kohtule alust lubada temal lepingut mitte täita. Teisiti toimides tegutseks kohus vastuolus lepinguõiguse aluspõhimõttega, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (võlaõigusseaduse § 8 lg 2).
  2. Hageja on palunud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teisele lausele. Seda vaatamata asjaolule, et lepingu p 13 alusel oleks hagejal õigus nõuda viivist määraga 0,07% päevas. Hageja palub viivise väljamõistmist alates 20.09.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni konkreetses summas ning sellele järgnevalt perioodilt kuni põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab need nõuded. Põhinõude suurus on 4 687,41 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga (07.10.2019) on viivisenõude suurus 18,49 eurot euro (4 687,41 x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 18 päeva).
  3. Kuupäevale 07.10.2019 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla 4 687,41 eurot tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi kuni põhivõla tasumiseni vastavalt

§-le

  1. Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Osaline loobumine hagist oli tingitud sellest, et hageja rahuldas osa nõudest pärast hagi esitamist, mistõttu nimetatu ei mõjuta menetluskulude jaotust (

§ 168lg 5).

15. Hageja nõuab tema poolt tasutud riigilõivu hüvitamist. Hageja on tasunud riigilõivu 171,07 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 253,93 eurot hagiavalduselt, kokku 425 eurot. Juhindudes

§ 173

lg-st 1 ja § 174 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 425 eurot hüvitisena hageja menetluskulude eest. 16. Hageja taotluse alusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 17. Vastavalt

§ 133

on tsiviilasja hinnaks 5 062,4 eurot, mis vastab hageja põhinõude (4687,41 eurot) ja sellelt arvestatava ühe aasta viivise (4687,41 eurot x 8% aastas = 374,99 eurot) summale. Uue tsiviilasja hinna määramisega ei vähenenud hagilt tasumisele kuulunud riigilõivu määr. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.