lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Peeter Paisi (Pais) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.08.2019 kella 14.48 ajal Tallinnas Raua tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,87 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l) ning rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Peeter Pais toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Alice Simm, süüdistatav Peeter Pais ja tema kaitsja Kersti Põld käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Peeter Paisile (Pais) karistuseks 7 kuud vangistust, mis jätta
alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Peeter Pais ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
04.08– 05.08.2019.a. (2 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele jäävaks karistuseks jääb 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 p 1 alusel võtta Peeter Paisilt (Pais) ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Peeter Pais temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Peeter Paisilt (Pais) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Peeter Paisilt (Pais) välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 108,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 918 eurot tuleb Peeter Paisil (Pais) tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76,50 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1, 50 lg 1 p 1, LS § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Peeter Pais
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.
lg 1 alusel arvata Peeter Paisi eelvangistuses viibitud aeg - 04.08– 05.08.2019.a s.o 2 päeva - karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 6 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Peeter Pais ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Peeter Paisile (Pais) määratud 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.10.2019.a.
lg 1 p 1 alusel võtta Peeter Paisilt (Pais) ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. LS § 127 alusel on Peeter Pais kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista Peeter Paisilt (Pais) 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu 108 eurot riigi tuludesse. 2 Menetluskulud kokku summas 918 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Peeter Paisile (Pais) e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.