KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-

) § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on kostja palunud maakohtu otsust muuta üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramist puudutavas osas. Seega kontrollib ringkonnakohus üksnes seda, kas maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse. 7.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tulenevalt

§ 174

lg st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Eeltoodule tuginedes saab ringkonnakohus maakohtu lahendi tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu. Diskretsiooni piiride ületamisega on tegemist eelkõige siis, kui kaalumisõigust tegelikult ei ole teostatud, kohtulahend on olulises osas põhjendamata või vastuoluline, aga ka 4 olukorras, kus kohus jätab kontrollimata, kas menetlusosalise kulunimekiri sisaldab mõne teise menetlusosalise kulusid.

1. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega. Maakohus selgitas, et vaidlus keskendus sellele, kas hageja väidetud auto tegelik kütusekulu on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega ka mahuka tsiviilasjaga. Kostja on apellatsioonkaebuses toonud eraldi välja menetlustoimingud, milles kostja arvates maakohus vähendas ebaõigesti menetlustoimingute ajakulu. Mh on kostja leidnud, et kõik tehtud toimingud olid vajalikud, juba ainuüksi menetlusdokumentide trükkimisele läks rohkem aega, kui maakohus on põhjendatud ajakuluks pidanud. Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei ole selgitanud, mida peab kostja menetlusdokumentideks ülemääraseks või ebavajalikuks. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude rahaline suurus vastab eelmärgitule. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses väidetu, et hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on vastaspoolelt võimalik välja mõista menetluskulusid üksnes nende vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Õigusteenuse kasutaja kannab riisikot, et põhjendamatute ja vaidluse vähest keerukust arvestades ülemääraste kulude tegemise korral jäävadki need kulud tema enda kanda. Maakohus on kaalutlusvigu tegemata ja diskretsioonipiire ületamata hinnanud õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
2. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5