← Eesti

2-18-110368/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-110368 Tsiviilasi SOO

) § 74 lg 1 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

§ 74lg 2 näeb ette vastutuse hooletusega tekitatud kahju eest.

Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-126-14, p 14): töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3

(7)2-18-110368 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§‑s 16 sätestatut (

§ 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.

novembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu
  2. novembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-151-15, p 15). Hagejal tuleb antud eeldused tõendada.
  4. Vaidluse all ei ole, et tegemist on praaktööga ja et selle töö teostamisel osales kostja. Kostja rikkumist ei välista asjaolu, et kostja tegi töid koos teiste töötajatega. Oluline on, kes tegi praaktöö. Tunnistaja V P ütluste kohaselt oli objektil kokku 3 inimest. Tunnistaja V P ütluste kohaselt „J M oli spetsialist ja tal olid abitöölised.“ (tl 91-94). Tunnistaja V S ütluste kohaselt oli objektil kokku kolm inimest. Tunnistaja V S kinnitab, et tema ja J M paigaldasid krohvi (tl 94-96). Kohtu hinnangul on tunnistajate sellekohaste ütlustega tõendatud, et kokku osales xxxx asuva korterelamu krohvimistöödel kolm inimest, kellest kaks (V S ja kostja) paigaldasid seinale krohvi. Kohtu hinnangul saab tunnistajate ütlustest järeldada ka seda, et tunnistaja V S ja kostja teostasid krohvimistöid kõikide nende seinte ulatuses, mille puhul hiljem ilmnes tööde halb kvaliteet ehk praaktöö. Seega vastutaks kostja praaktöö eest olenemata sellest, et töid teostas veel keegi.
  5. Hageja väitel põhjustas praaktöö krohvi liigne paksus. Kohus sellega ei nõustu. xxxx konsultandi E R poolt koostatud xxxx osas koostatud objektiraporti nr 17052018 kohaselt ületab viimistluskrohvi Capatect Buntsteinputz kogupaksus vähemalt 2 korda soovituslikku kihipaksust (2,5 mm) ulatuses kohati kuni 6 mm-ni. Objektiraportis on märgitud, et „Suurem materjali kihipaksus pikendab kuivamisaegasid kordades, võimaldades nii fassaadi viimistluskihile ilmastikukahjustusi. Seega on kahjustuste tekke põhjuseks toote kasutustingimustest mitte kinni pidamine ning liiga paksu materjali kihi pinnale kandmine.“ (tl 29). Capatect Buntsteinputz tehnilise informatsiooni kohaselt on materjali kulu ca 5,5 kg/m2 (tl 54-55). Tunnistaja V S ütluste kohaselt „Seda tööd tehakse käsitsi. Kõik teevad seda natuke erinevalt. Seinad on erinevad. Ei ole ideaalset sirget seina. Kui paigaldada kulub kohati krohvi rohkem, kohati vähem. Kui teha väga õhukese kihina, siis ei jää tulemus ilus ja sein hakkab läbi paistma. Kui panna krohvi rohkem, siis ta hakkab alla vajuma. Eksida on raske, selle tunnetab ise ära, kui palju on seda vaja panna. Spetsialist näeb selle kohe ära. 3- 4 mm, kus on auk 5 mm. Kui teha 2 mm siis ei ole ilus ja seda tööd ei võta keegi vastu. Minu meelest õnnestus paigaldada normaalse paksusega krohvi sinna.“ (tl 94-96). Kohtu hinnangul ei ole võimalik Capatect Buntsteinputz tehnilisest informatsioonist teha järeldust selle kohta, miiline peab krohvikihi paksus olema. Selles toodud kulu on märgitud umbkaudsena, mitte täpse paksusena. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, millest tulenevalt lähtub xxxx konsultant E R oma objektiraportis viimistluskrohvi soovitusliku paksuse puhul (2,5 mm). Antud objektiraporti puhul ei ole tegemist eksperthinnanguga. Konsultandi järeldused selles osas ei ole jälgitavad. Lisaks ei nähtu sellest hinnagust, kuidas on jõutud järeldusele, et kahjustuste tekke põhjuseks on liiga paksu materjali kihi pinnale kandmine, olukorras, kus toote tehniline informatsioon ei võimalda teha järeldust konkreetse soovitusliku kihi paksuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus käesolevas asjas teha järeldust selle kohta, et praaktöö põhjuseks oli krohvikihi liigne paksus.
  6. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud, et krohvimistööd teostati perioodil 16.10.2017 kuni 10.11.
  7. Hageja enda varasematest seisukohast tuleneb, et tööd teostati nimetatud ajavahemikul. Alles kohtuvaidluses on hageja asunud seisukohale, et krohvimist 4

(7)2-18-110368 teostati 16.10.2017 kuni 20.10.
  1. Hageja poolt on kohtule esitatud 2 ehitustööde päevikut, millest nähtub tööde teostamine perioodil alates 16.10.2017 kuni 20.10.2017 ja perioodil alates 03.11.12017 kuni 10.11.2017 (tl 53). Seega ei saa esitatud ehituspäevikutest kuidagi jõuda järeldusele, et krohvimistöid oleks teostatud üksnes perioodil 16.10.2017 kuni 20.10.
  2. Tunnistaja V S ütluste kohaselt töötas ta objektil järjest neli päeva, kuid samas ta ei nimeta mis konkreetsetel päevadel ta töid tegi. Tunnistaja kinnitab, et tema aitas paigaldada krohvi. (tl 94-96). Seega järeldab kohus kohtule esitatud tõenditest ja poolte seisukohtadest, et krohvimistöid teostati xxxx objektil perioodil 16.10.2017 kuni 10.11.2017, kuid samas täpselt pole võimalik tuvastada millistel päevadel sellel ajavahemikul paigaldati seinale krohvi.
  3. Kostja väitel esines krohvimistööde ajal välist õhutemperatuuri alla +5 kraadi C. Tunnistaja V S ütluste kohaselt oli krohvimistööde perioodil öösiti temperatuur väga madal. „Oli niiske ja jahe. Siis, kui paigaldasime oli veel enam vähem. Aga õhtuti langes temperatuur korralikult.“ (tl 94-96). Kostja esitas ka Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed õhutemperatuuri kohta, millest nähtub, et xxxx-xxxx piirkonnas oli minimaalne õhutemperatuur 20.10.2017 -1,4° C, 21.10.2017 -3,0° C, 22.10.2017 -2,1° C, 23.10.2017 -1,1° C, 24.10.2017 -4,0° C, 25.10.2017 4,3° C, 26.10.2017 -1,1° C, 27.10.2017 0,2° C, 28.10.2017 0,6° C, 29.10.2017 2,1° C, 30.10.2017 2,1° C, 31.10.2017 1,1° C, 01.11.2017 -3,6° C ja 02.11.2017 -1,9° C (tl 60-66). Capatect Buntsteinputz tehnilise informatsiooni kohaselt ei tohi krohvi pealekandmise ja kuivamise ajal õhu, aluspinna ja materjali temperatuur langeda alla +5° C. Lisaks on hoiatatud öökülmade eest (tl 54-55). Tunnistaja V P ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta ilmastikuolusid kuna see oli ammu. Samas kinnitab ta, et ilm oli sobilik (tl 91-94). Kohus leiab, et Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmetega on tõendatud, et õhutemperatuur langes xxxx piirkonnas perioodil 20.10.2017 kuni 02.11.2017 alla +5° C. Asjaolu, et tegemist oli väga jahedate ilmastikuoludega, kinnitab ka tunnistaja V S. Kohtu järeldust ei lükka ümber tunnistaja V P ütlused. Tunnistaja täpselt ilmastikuolusid ei mäleta. Kohtu järeldust ei lükka ümber ka hageja poolt esitatud ehitustööde päevikud. Hageja on esitanud ehitustööde päevikud perioodi kohta alates 16.10.2017 kuni 20.10.2017 ja perioodi kohta alates 03.11.12017 kuni 10.11.2017 (tl 53). Ehkki antud päevikutest nähtub, et õhutemperatuur perioodil alates 16.10.2017 kuni 20.10.2017 oli 11° C ja perioodil alates 03.11.12017 kuni 10.11.2017 oli 8° C, ei lükka see ümber ilmavaatluse andmeid perioodil 20.10.2017 kuni 02.11.
  4. Ka sel perioodil võidi krohvi paigaldada. Hageja ei ole ilmavaatluse andmetes märgitud perioodi kohta ehitustööde päevikuid esitanud. Kohtul puudub alus järelduseks, et kohtule esitatud ehitustööde päevikud on ainukesed. Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud ehitustööde päevikus märgitud õhutemperatuur on saadud ajavahemiku kohta alates kella 08.00-st kuni 19.00-ni. Selles ei ole märgitud, milline õhutemperatuur võis õhus olla antud perioodil öösiti. Samuti ei selgu, kas tegemist on mingil konkreetsel ajal antud ajavahemiku kestel mõõdetud õhutemperatuuriga või on tegemist ajavahemiku keskmisega. Ei ole välistatud, et päevasel ajal võis õhutemperatuur tõusta kõrgemale vajalikust minimaalsest õhutemperatuurist +5° C, kuid olukorras, kus mingil ajal ööpäevas langes õhutemperatuur alla +5° C ja lisaks oli tegemist öökülmadega, võis seetõttu tekkida oht krohvitööde kvaliteedile.
  5. Tunnistaja V S ütluste kohaselt tekkis probleem krohviga seetõttu, et ilmastikutingimused olid halvad. „Kuna oli külm ja jahe siis see liim ei töötanud. Sein oli märg. Kolme päeva pärast kuivas ära. Kui teha tööd normaalses kliimas, siis see kuivab 3- 4 tunniga ära.“ (tl 94-96). Lähtudes Capatect Buntsteinputz tehnilisest informatsioonist ja tunnistaja V S ütlustest järeldab kohus, et õhutemperatuuri langemine krohvimistööde ajal alla +5° C põhjustas krohvikihile kahjustused, mille tagajärjel krohvitükid seinast eraldusid ja alla langesid. 5
(7)2-18-110368
  1. Kostja on esile toonud, et tema täitis tööandja juhiseid. Kostja väitel krohvijad, sh. kostja, juhtisid korduvalt tööandja esindaja V P tähelepanu sellele, et ilmastikuolud ei ole vastavad. Tunnistaja V S ütluste kohaselt „Kõik nägid ja said väga hästi aru, milline ilm hetkel oli. V oli ka xxxx, mitte välismaal ja nägi, mis ilm on. Seda arutatakse hommikul läbi, kas paigaldada või mitte./…/Ma ei mäleta, et nad lausa iga hommik oleksid seda arutanud. Kui antakse luba siis antakse./…/J on mitmel korral telefonis selgitanud, et ei kuiva ja miks ei kuiva.“ (tl 94-96). Tunnistaja V P vastas küsimusele: „Kas J M kunagi pöördus Teie poole ka mingite muredega seoses?“, et „Vist mitte. Ma ei mäleta, et tal oleks probleeme olnud. Ta rääkis, et seinad on kõverad ja et on raske panna, aga see ei tähenda midagi, kui seinad on natuke kõverad, see on väga väike probleem.“ Küsimusele: „Kas Teile tuleb meelde, kas antud objektil tekkis kunagi probleeme sellega, et krohvi paigaldamiseks ei olnud õiget temperatuuri?“ vastas tunnistaja V P, et „Ma täpselt ei mäleta. See oli ammu. Mäletan, et oli vaja oodata natukene. Vaatan iga päev ilmaprognoose ja siis oli vaja oodata, millal tuleb parem ilm.“ Küsimusele „Kas seal objektil kasutati ka mingeid soojusallikaid temperatuuri hoidmiseks ja tõstmiseks seal kile all?“ vastas tunnistaja, et „Ei seda ei kasutatud. Olid head ilmad. Paar päeva oli vihma, aga siis oli vaja oodata.“ (tl 91-94). Vaidlust ei ole selles, et kostja oli krohvimistööde alal kogenud spetsialist. Seega on usutav, et kostja teadis kuidas võib krohvi Capatect Buntsteinputz paigaldada, sealhulgas teadis ta asjaolust, millistel õhutemperatuuridel seda teha ei tohi. Ka kostjaga koos töötanud tunnistaja V S kinnitab, et see asjaolu oli neile teada. Kohus leiab, et tunnistaja V S ütlused kinnitavad seda, et antud olukorras küsiti tööandja esindaja V P käest nõusolekut või arvamust tööde teostamise kohta. Kohus leiab, et ka eluliselt on usutav, et olukorras, kus on tuvastatud õhtutemperatuur alla krohvimistööde lubatud piiri, ei oleks kostja oma kogemuste ja teadmistega ilma tööandja konkreetse juhiseta krohvimistöid teostama asunud. Tunnistaja V P ütlused ei ole seejuures kohtu hinnangul selles osas usutavad, et kostja ei pöördunud tema poole seoses ilmastikuoludega.
  2. Tahtliku rikkumise korral tuleb töötajal kogu kahju hüvitada. Kohus leiab, et kohtu ette toodud tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust kostja tahtliku rikkumise kohta. Hooletuse tõttu tekkinud kahju puhul arvestatakse

§ 74

lg-t 2.

§ 74

lg 2 sätestab, et juhul kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

§ 16

lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 16

lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kohtu hinnangul välistab antud juhul tööandja poolse juhise andmine kahju väljamõistmise töötajalt ehk kostjalt. Käesoleval juhul sõltus tööde teostamine ainuüksi tööandja poolsest juhisest. Ilma selleta ei oleks kohtu hinnangul kostja olemasolevate ilmastikuoludega, milleks oli õhutemperatuur alla +5° C töid teostanud. Seega ei saa järeldada, te kostja oleks olnud hooletu. Kostja tegi kõik endast oleneva (juhtis tööandja tähelepanu töid takistavale asjaolule) ja täitis seejärel tööde teostamisel üksnes tööandja juhiseid. 6

(7)2-18-110368
  1. Kohtuvaidluses on hageja esmakordselt asunud väitma, et kostja vastutab ka selle eest, et lubas objektile tööle inimese (V S), kes ei omanud teadmist ega pädevust kuidas krohvi paigaldada. TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes tugineda üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele, mistõttu jätab kohus hageja vastavsisulise väite tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
  3. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
  4. Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 564 eurot.
  5. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud. Kohtu hinnangul on kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud põhjendatud. Sealhulgas on põhjendatud kostja poolt märgitud ajakulu kokku 4 tundi, millele lisandub 09.09.2019 kohtuistungiks ettevalmistumise aeg 1 tund ja kohtuistungiks kulunud aeg 1 tund ja 39 minutit. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi ja 39 minutit.
  6. Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 115 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 138 eurot). Riigikohus on 13.11.
  7. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
  8. oktoobri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
  10. oktoobri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (
  12. oktoobri
  13. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (
  14. veebruari
  15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (
  16. aprilli
  17. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab käesolevale asjale ja kohtupraktikale.
  18. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 917,7 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.