) § 1132 lg 2 p-le 1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-19-11559 on hageja nõudnud samuti 30 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Mõlema tsiviilasja tõendeid võrreldes nähtub, et kahe laenulepingu meeldetuletuskirjad kattuvad osaliselt. Teatis nõude loovutamise kohta, mis on saadetud kostjale 03.07.2018 on ära märgitud mõlemad laenulepingu numbrid, ei ole eluliselt usutav, et kostjale saadeti sama sisulist kirja kaks korda samal kuupäev. Tsiviilasjas nr 2-19-11559 tehtud kohtuotsusega on 2 kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudekulud 30 eurot. Kuna osaliselt saadetud kirjad kattuvad ei ole põhjendatud, kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudekulu 03.07.2018 saadetud teatise eest. Selles osas jätab kohus sissenõudekulu rahuldamata. Kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuulub seega sissenõudekulu summas 25 eurot (võlateade 04.02.2018 summas 5 eurot; laenulepingu ülesütlemise hoiatus 01.04.2018 summas 5 eurot; teatis laenulepingu ülesütlemise kohta summas 15 eurot). Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud ka mitmeid teisi hagisid, kus hageja on omandanud mitu nõuet sama kostja vastu, kuid ei ole menetlusökonoomika reegleid silmas pidades esitanud neid koos vaid eraldi tekitades kunstlikult mitu asja ja nõudes topelt nii sissenõudekulusid kui ka muid menetluskulusid. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul heauskne. Kohus hoiatab hagejat, et TsMS § 200 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt laenulepingule on viivis võrdne intressimääraga, so 0,106% päevas ja 38% aastas. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist
Kostja on sõlminud lepingu tarbijana.
lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Riigikohus on selgitanud, et kuigi
lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu
lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11) Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (
lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav 3 tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu viis korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist
Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 49,97 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kui hageja oleks järginud menetlusökonoomika reegleid ning oleks esitanud kostja vastu suunatud võlgnevuse nõuded ühe hagina kohtusse, oleks poolte menetluskulud olnud tunduvalt väiksemad. Tsiviilasjas nr 2-19-11559 on 30.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.