Obsah (5)

§ 657§ 652§ 230§ 457§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. oktoober 2019 Tsiviilasja numbe

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt perioodi 1.

oktoober 2018 – 31. jaanuar 2019 eest väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja viidatud perioodi eest elatist 150 eurot kuus. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. 7.

§ 652

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud maksekorraldused hageja kooli, looduskooli ja muusikakooli arvete tasumiste kohta (I kd, tl 157–170). Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebuse vastusele lisatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtted ning maksekorraldused AS Starman (Elisa Teleteenused AS), USS Security Eesti AS ja kostjale tehtud ülekannete kohta. Tegemist ei ole elatise vaidluse lahendamisel asjakohaste tõenditega. Samuti ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ostis hagejale telefoni ning tõukeratta. Tegemist ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuludega, mis mõjutaksid hageja nõude suurust.

§ 230

lg-st 3 tulenevalt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Hageja taotles kostja pangakontode väljavõtete väljanõudmist. Ringkonnakohus tegi vastavad päringud krediidiasutustele. Ringkonnakohus jätab menetlusosaliste väited Haigekassa poolt makstud 400 euro suuruse hüvitise kohta tähelepanuta, kuivõrd need ei ole asjakohased. 8. Hageja on kostja laps, kostja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejale ülalpidamist andma. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele 5 elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Maakohus on õigesti leidnud, et PKS § 101 lg 1 kohaselt miinimummääras elatise nõuet ei pea eraldi tõendama, küll aga peab kostja tõendama, et tal ei ole võimalik elatist miinimumsummas tasuda. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada muuhulgas, kas elatist maksma kohustatud isik täidab ülalpidamiskohustust vahetult, nt lapsega suhtlemisel või jooksvate kulude katmisega. Ringkonnakohus nõustub ka apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole selle kohta seisukohta avaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise või muutmise.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki menetluspool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kostja ei ole tõendanud, et ta täidab hageja ülalpidamiskohustust vahetult ning et hageja viibib kostja juures kuus ligikaudu kümnel päeval või ta viib hagejat pidevalt kooli ja huvialaringidesse. Hageja vaidles nimetatud kostja väitele vastu. Kuigi vastuses apellatsioonkaebusele on hageja kinnitanud, et kostja viib mõnikord hageja hommikul autoga kooli, ei ole see piisav väitmaks, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult ning ulatuses, millest tulenevalt oleks elatise alla miinimummäära väljamõistmine põhjendatud. 9. Kostja leidis, et väljamõistetavat elatist tuleks vähendada, kuna kostja tervislikest põhjustest tulenevalt on tema võimalused sissetuleku teenimisel piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus muuta väljamõistetud elatise suuruse osas perioodi oktoober 2018 kuni jaanuar 2019 osas. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt oli ta kohtumenetluse kestel ca 6 kuud töövõimetuslehel, s.o alates 30. juulist 2018 kuni 25. jaanuarini 2019, ning tema sissetulekuks oli selle aja jooksul vaid töövõimetustoetus 316 eurot 85 senti ning töövõimetuspension või töövõimetoetus. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjal oli augusti 2018 alguses operatsioon, ta viibis töövõimetuslehel alates 30. juulist 2018 (I kd, tl 65–66) ning talle on makstud töövõimetushüvitist, viimane töövõimetushüvitise makse laekus kostja pangakontole 4. veebruaril 2019 (II kd, tl 6). Kostja saab taas töötasu alates märtsist 2019 (II kd, tl 6 pöördel). Kuigi kostja viibis töövõimetuslehel juba alates 30. juulist 2018, sai kostja sellele vaatamata töötasu veel 3. augustil 2018 summas 661 eurot 30 senti (I kd, tl 54) (eelduslikult juulikuu eest) ning 3. septembril 2018 summas 676 eurot 53 senti (I kd, tl 57 pöördel). Samuti laekus kostja pangakontole augustis, septembris ja oktoobris lisaks töötasule ja töövõimetushüvitisele ka pension 151 eurot 45 senti (I kd, tl 54, 57 pöördel, 60 pöördel). Esimene töövõimetustoetus summas 316 eurot 85 senti laekus kostja pangakontole alles 23. oktoobril 2018 (I kd, tl 61). Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu pensioni laekumist kostjale oktoobris 2018. Kohtul puudub kostja pangakonto väljavõtte perioodi detsember 2018 – 23. jaanuar 2019 (

1. ka)kohta. Kuivõrd kostjale laekus töövõimetushüvitis Eesti Haigekassa poolt veel 4. veebruaril 2019 summas 73 eurot 93 senti, siis loeb ringkonnakohus usutavaks kostja väite, et ta oli operatsioonijärgselt katkestamatult töövõimetuslehel kuni 25. jaanuarini 2019. Kostja sai augustis ja septembris nii töötasu, kui ka pensioni, seega ei ole nendel kuudel kostja sissetulek töövõimetuslehel viibimise tõttu vähenenud. Alates oktoobrist 2018 hakkas kostja pangakontole laekuma töövõimetushüvitis 316 eurot 85 senti. Oktoobris 2018 pensioni laekumist kostja pangakontole ei nähtu. PKS § 102 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem, kes ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohtu väljamõistetavat elatist perioodil, millal kostja sissetulek oli tema operatsioonijärgsest tervislikust seisundist piiratud, s.o oktoober 2018 – jaanuar 2019 (ka), kuni 150 euroni kuus. 6 10. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb elatise määramisel arvestada vanema varalist seisundit. Kostja on osaliselt töövõimetu. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole, et kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid peale hagejat. Selleks, et otsustada elatise suuruse vähendamine alla kehtiva alammäära, tuleb kohtul hinnata, kas vanem on töövõimetu ning kuidas mõjutab vanema töövõimetus sissetulekut (vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasi nr 3-2-1-2-09, p 13). Kostja on 12. märtsi 2019 istungil väitnud, et ta on kergemale tööle üle viidud ning tema töötasu on väiksem (I kd, tl 124 pöördel), kuid ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud kostja väide tõendamata. Vaidlust ei ole, et kostja käib tööl. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja töötasu vaidlusalusel perioodil ning menetluse kestel, s.o alates aprillist 2018 kuni augustini 2019 püsinud samas suurusjärgus, s.o keskmiselt 650 eurot kuus (neto) (I kd, tl 39–64, II kd, tl 6– 11), välja arvatud ajal, mis kostja viibis töövõimetuslehel. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjal osaline töövõimekaotus alates detsembrist 2016 (I kd, tl 23, Sotsiaalkindlustusameti 14. detsembri 2016 otsus nr 1416961). Seega isegi kui kostja väide kergendatud tööle üleviimise kohta vastab tõele, ei mõjuta nimetatud asjaolu maakohtu otsusega väljamõistetud elatise suurust perioodi aprill 2018 kuni oktoober 2018 ning alates veebruarist 2019. Kostja töötasu on menetluse jooksul püsinud sama, s.o kostja töötasu ei ole püsivalt vähenenud kostja töövõime kaotuse tõttu. Eesti Töötukassa 4. detsembri 2018 otsuse nr TVH/18/057483 (I kd, tl 127–128) kohaselt on kostjal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad ja nahahaigused. Kostjal on häiritud kõnnaku, selja- ja jalgade valu ning liigeste liikuvuse piiratuse tõttu piiratud kõndimine, erinevatel tasapindadel liikumine, kehaasendi muutmine ja seismine. Kroonilise nahahaiguse tõttu on piiratud pikaajaline kõndimine, põhjusteades nahakahjustuse jalalaba piirkonda. Kostjal on tõenäoliselt paranev seisund planeeritava ravi tulemusena. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas on tal töö tegemine terviseprobleemide tõttu piiratud või takistatud. Kostja töötab praeguse tööandja juures juba vähemalt novembrist 2017, mis nähtub kostja pangakonto väljavõttest (kostjale maksti töötasu detsembris 2017, I kd, tl 25 pöördel). Kostja väide, et tema töövõimekaotusest tulenevalt on ta kergendatud tööl, ei ole tõendatud. Vaatamata oma töövõimetusele on kostja võimeline sissetulekut teenima. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab kostja töötasu elatist tasuda. Kostja sai kuni septembrini 2018 lisaks töötasule ka pensioni 151 eurot 45 senti ning saab alates aastast 2019 lisaks töötasule töövõimetoetust keskmiselt 227 eurot 97 senti (II kd, tl 6–11). Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX ning sõiduauto Volvo XC60 reg nr XXXX. Seega võimaldab kostja varaline seisund ja sissetulek (töötasu ca 650 eurot ja pension 151 eurot ja alates jaanuarist 2019 töövõimetoetus ca 227 eurot) hagejale elatise tasumist miinimummääras. Maakohus mõistis elatise seaduses kehtestatud miinimummääras. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt alates 1. jaanuarist 2019 on töötasu alammäär 540 eurot kuus, seega käesoleva otsuse tegemise seisuga on elatise miinimummäär 270 eurot kuus. 11. Kostja leiab, et elatise alla seaduses kehtestatud määra väljamõistmiseks on mõjuvaks põhjusteks hageja seadusliku esindaja poolt saadavad toetused. 7 Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kostja on küll toetunud nii maakohtus, kui ka ringkonnakohtus väitele hageja poolt peretoetuste saamise kohta. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad antud asjas sellised erandlikud asjaolud elatise alla seadusega kehtestatud miinimumi väljamõistmiseks. 12. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 9, et põhjendatud on vähendada väljamõistetava elatise summat perioodil 1. oktoober 20818 – 31. jaanuar 2019 kuni 150 euroni kuus. Sellest tulenevalt tuleb vähendada ka maakohtu poolt väljamõistetud tagasiulatuvat elatist perioodi aprill 2018 – oktoober 2018 (
2. ka)eest. Maakohus mõistis viidatud perioodi eest kostjalt elatise miinimumsummas, kokku 1750 eurot. Ringkonnakohus vähendas viidatud perioodist ühe kuu, s.o oktoobri 2018, eest väljamõistetavat summat 250 eurolt 150 euroni. Seega on tagasiulatuva elatise suurus perioodi aprill 2018 – oktoober 2018 (
3. ka)eest 1650 eurot (6 * 250 + 150). Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 24. jaanuar 2019 – 25. juuli 2019 kohta nähtuvalt maksab kostja hagejale elatist igakuiselt suuremas summas, kui miinimumelatis. Seega suudab kostja täita elatist suuremas summas, kui kohtuotsusega väljamõistetud on ning seetõttu väheneb igakuiselt ka tagasiulatuva elatise summa. Kuigi üldjuhul tuleb kohtuotsus täita selle jõustumisel (

§ 457

lg 1, § 461 lg 1), saavad menetlusosalised leppida ka otsuse täitmise pikema tähtaega. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et on nõus sõlmima kostjaga kokkuleppe tagasiulatuva elatise tagasimaksmise osas graafiku alusel. 13. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Hagi jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldatud suuremas ulatuses ning menetluskulude kostja kanda jätmine on põhjendatud. Hagejal ei ole maakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8